Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
38 von Köppen 1867: 103-105, Zassetskaja 1992: 132-143
39 Pullat 1981: 4
40 Pullat 1981: 18, tabel 1
41 Pullat 1981: 5
42 Arens 1958: 114
43 ) Nigol 1918: 14, Pullat 1981: 17
maailmas: esikohal oli Tallinn 90 000, kolmandal Tartu 30 000 eestlasega. Teised linnad
väljaspool eesti ala, kuhu arvestataval arvul siirduti, olid Riia, Pihkva ja Moskva.
1918. aastal loendas August Nigol oma klassikaliseks saanud raamatus "Eesti
asundused ja asupaigad Wenemaal" terves Vene riigis 318 eesti asundust, neist 3 Soomes.
Arvu 318 nimetab A.Nigol ise, kuid kõik väiksemad asundused kaasa arvata, on tema
teoses nimetatud eesti asunduste tegelik arv 318-st veidi suurem. Villem Ernits arvab
Samuel Sommeri andmetele toetudes, et päris nimetamata on jäänud 30 eesti asundust
Venemaal44. Kõrvutades A. Nigoli poolt loodud Oudova maakonna asunduste ja
asupaikade loetelu hilisemate uurijate Ilmar Arensi (ja teiste) poolt 1943. aastal ja Aliise
Moora poolt 1953