Kunsti ajalugu
olid nad puust, küll aga kuulus igasse kindlusekompleksi vähemalt üks kiviehitis torn. e.
bergfried. Alates 12.sajandist saab kiviarhitektuur ka kindluslossides valdavaks. Ühtset
plaanistruktuuri kindluslossidel ei ole, mõnes on üks, mõnes kaks bergfriedi ( näiteks on 12.
Saj lõpul ehitatud Marienbergi kindluslossis keset nelinurkset lossiõue üks ümmargune
bergfried, sammasse aega kuuluvas Münzenbergi kindluslossikompleksis aga kaks bergfriedi
jne.).
Kõige paremini on säilinud Wartburgu loss Eisenachi lähedal Tüüringis(12.saj. lõpp, 13.saj.
algus), mis kesk- ja renessansiajal oli üheks silmapaistvamaks kultuurikeskuseks Saksamaal.
Selle tüüpilise kindluslossina ehitatud kompleksi kuuluvad majandushooned, üks bergfried,
tornidega liigendatud kindlusmüür ning kolmekorruseline kaarfriiside ja pilastritega
kaunistatud peahoone. Eluruumid paiknesid kahel alumisel korrusel, kolmandal korrusel oli
suur saal