Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan’i argumentatsioon. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), konstruktsionistlik "kujutletud kogukonnad" (Benedict Anderson), marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Saksa rahvuslik liikumise algus – saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused. Saksa võimlemisliikumine (Friedrich Ludwig Jahn, GutsMuths), laulmine, seltsiliikumine ja lauluseltsid, laulupeod (Würzburg). Antisemitism (üldine areng 19. saj). Dreyfusi-afäär. Ida-Euroopa ja pogrommid. Siioni tarkade protokollid
Geertz ja Smith. Saksa rahvuslik liikumise algus saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Ärkamisaja alguseks peetakse 19. saj, langes toimunud Napoleoni sõdade aega, kui suur osa Saksa alasid oli haaratud Napoleoni võrku. Saksa vabadussõda Napoleoni vastu, kus rahvuslikul pinnal palju vabatahtlikke Saksamaa vabastamiseks astusid sõtta. Üliõpilased ja intellektuaalid olid põhijõud. Sai tagasilöögi Viini kongressil. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused. 1817 aastal sai murranguliseks isamaaliselt mõtlevate tudengite demonstratsioon Wartburgfest. Tähistati ka reformatsiooni aastapäeva. Ei piirdunud vaid kõnede ja rongkäiguga. Põletati mitmeid Napoleoni sümboleid, sh Napoleoni ja Püha liidu. Põletati raamatuid. Vihane oldi Karlsbadi peale, ta ei
SAKSAMAA RAHVUSLIK LIIKUMINE Juba algselt selgelt seotud Saksamaa ühinemise nõudega. Eriti kandsid rolli üliõpilased, intellektuaalid ja õppejõud. Metternichi oli tugevalt igasuguse natsionalismi vastu ja Metternichi süsteemi lahunemine tähendas selgelt rahvusliku liikumise uuesti ärgitamist. See ärgitas saksa üliõpilasi liikuma Burschnschaftiga ehk üliõpilasliikumisega. Ühendas üliõpialse üle SAKSAMAA, kes tundisd ühtset isamaad. Ühinemine leidis aset 17.oktoobril 1817 Wartburgfest. Kuupäev valitud teadlikult : Leipzigi lahingu aastapäev(saavutati võit Napoleoni üle) ja 17.okt reformatsiooni alguspäev(Luther oli see, kes rõhutas saksa keelt). Wartburgi tudengite kogunemisest võttis osa 500 tudengit 11 ülikoolist: põletati Metternichi poliitika sümboleid, põletati raamatuid (Gotzebue süüdistati reaktsioonilises publitsistikas). Ühtlasi otsustati, et Saksama aüliõpilaskorporatsioonid peaksid ühinema ja selleks võeti vastu programm.
annaabi.ee 
