Meie, muusikapedagoogid, saime edsiarendada võimalusi laulmise integreerimiseks lasteaia päevatoimetustesse töötades koos kasvatajatega lasteaedades praktiliselt. Jääb vaid soovida, et läbi selle tegevuse laulmist lasteaeades jälle nii väärtuslikult tähtsana hindama hakatakse, nagu ta on. AUTORITEST: Annette Mangold Waizenegger. Logopeed, laulja, lastekoori dirigent, täiendõppe läbiviija kasvatajatele, kahe lapse ema. Karin Bierich-Schopmeyer. Waldorflasteaia kasvataja Kräherwaldis Stuttgardis, kolme lapse ema. Saksa keelest tõlkinud Tiina Tinn- Waldorflasteaia kasvataja, lauluõpetaja, dirigent.
Waldorflasteaias on valmistehtut nii vähe kui võimaik. Loomulikult peab olema pliiatseid, pintsleid, kriite, värve ja voolimissavi ning muidugi ka ilusaid toole laudu ja lihtsaid kauni vormiga mänguasju. Eelkõige on aga vaja kive, teokarpe, igasuguseid puutükke, lustakaid oksakesi ja kände ning puutöökojast ülejäänud klotse. Väga tähtsad on ka riidelapid ja rätikud, vill ja lõng, papp ja puit. Oluline on kõik see, millest midagi ise kombineerida saab. (Vabadusekasvatus 1992) Waldorflasteaia vanuselistes segarühmades elavad lapsed koos nagu ühes suures perekonnas. Lapsed saavad nii õppida üksteiselt ja aitavad üksteist. Kolmeaastased saavad kogeda, et kuueaastased tohivad teha asju, mis neile ei ole veel kohased ning et kuueaastastel ei sobi teha nii mõndagi, mida kolmeaastaste juures veel pahaks ei panda. (Kügelgen 1994) Autor rõhutab et viis, kuidas laps elult õpib, ilmneb tema tungis ümbruskonna kõigist tegevustest ja
Rakvere Vanalinna Kool Ravipedagoogilised koolid Tartu Maarja Kool link Hilariuse Kool link Antroposoofilised kõrgkoolid Freie Hochschule Mannheim Freie Hochschule Stuttgart Goetheanum ehk Freie Hochschule für Geisteswissenschaft 12 5 Waldorflasteaiad Waldorfpedagoogika eesmärgiks on lapse tervikliku isiksusliku arengu edendamine, hõlmates nii tema mõtlemist, tundeid kui ka tahet. Waldorflasteaia õppe- ja kasvatustegevused on suures osas suunatud lapse tahte kasvatusele, arvestades lapse koolieelse arenguperioodi vajadust tegutseda ja jäljendada. Seetõttu esitame nimetatud vanuses lapsele õppimismaterjali läbi lapse enese initsiatiivist lähtuva tegutsemise. Lapse loomupärase matkimise seisukohast kasutab lasteaiaõpetaja oma töös lastega lisaks autoriteedile ja teadmiste-oskuste vahendamisele ka oma isiksuse mõju ja rütmi kui töövahendit, distsiplineerijat, maailmaga
6-7-aastastele lastele. Töö autor on võtnud kõigis töö osades arvesse Eesti Vabariigi Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning temaatilisi riiklikke arengukavasid ja riikliku väärtusarenduse baasdokumente. Metoodilise materjali koostamisel on kasutatud kolme Euroopa ökokülade (Damanhur, Tamera ja Sieben Linden) kogemusi lastele jätkusuutliku eluviisi õpetamisel. Samuti kasutati kolme Eesti organisatsiooni Rosma waldorflasteaia, Lilleoru ökokogukonna ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühma kogemusi. Metoodilise materjali ülesehituse alusena kasutati ökokülade loodud haridusprogrammi „Gaia Haridus“ (Gaia Education). Soovin südamlikult tänada töö juhendajat, Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika osakonna dotsent Kristina Nuginat. Samuti tänan toetuse ja nõuannete eest õppejõud Tiia Õuna, dotsent Inge Timoštšuki, dotsent Tiiu Kuurmet ja lektor Kerstin Kööpi.
annaabi.ee 
