Raamatu peamine teema on esitatud kirjadena, mis on kirjutatud Wertheri, noore kunstniku, kes on väga tundeline ning kirgliku temperamendiga, poolt tema sõbrale Wilhelmile. Nendes kirjades annab Werther väga intiimse seletuse tema olemisest väljamõeldud külas Wahlheimis. Ta on lummatud talupoegade lihtsatest eluviisidest. Werther kohtab seal Lottet ning armub temassse kohe. Lotte oli ilus noor tüdruk, kes hoolitseb oma õdede-vendade eest peale ema surma. Lotte on aga kihlatud mehega, kelle nimi on Albert ja kes on Lottest 11 aastat vanem. Vältides valu, mida see Wertherile valmistab, veedab ta mõne järgmise kuu kasvatedes oma sõprust nende mõlemaga. Lõpuks kasvab tema valu nii suureks, et ta on sunnitud lahkuma ning minema Weimari
8.nov- ikka kaebab ebaõnne üle. 8. nov tähtsustab religiooni ja ei saa aru miks jumal ta heast ilma jättis, tollel ööl ütles Lotte lahkuvale Wertherile: jumalaga kallis Werther. 30.nov- kohtab ta Heinrichit, kes talvel lilli ostis, selgus oma sõnul, et ta oli hullumajas ja seda aega nüüd ülistab. Sama mees oli Lotte isa juures kirjutaja, kuid lasti kirest Lotte vastu lahti. ... Lotte isa on halvas seisus ja Werther saadab teda isa juurde, kus koos ollakse kuni saabub teade, et Wahlheimis on lese sulane tapetu. Werther sai aru, et see oli endine sulane lesele, kes järgmise sulase tappis, ja üritas teistele seletada et kõik oli armastusvalust tingitud. See aga sulast ei aidanud. Albert tahtis Wertheri külastuste vähenemist. Lotte oli palunud mitte enne lahkuda, kui jõuluõhtul. Mõni päev enne jõule läks Werther Lotte juurde, kui Albertit polnud. Ta hakkas Lotte palumisel Ossiani ette lugema, kus ka püüdmatust armastusest juttu oli
annaabi.ee 
