Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, nt ck, ch, sch, sh, th, tz, sz: Bro-cken, Man-ches-ter, Rem-scheid, Pemb-roke-shire, Sou-thern, Ko-tze- bue, Báta-szek. Liitvõõrnimesid võib poolitada kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu: Pet-ro-grad ~ Pet- rog-rad, Neu-stadt ~ Neus-tadt, Gold-smith ~ Golds-mith.
Võõrnimed - reeglipärased võõrnimed on need, mis võetakse üle lähtekeelest, kas muutmata kujul või ümberkirjutatult (muust kui ladina kirjast). Ümberkirjutus jaguneb: 1) transliteratsioon e ümbertähtmine on toiming, mis kujutab endast täielikult alfabeetilise kirjasüsteemi märkide esindamist konversioonitähestiku märkide abil.
Võõrnimedes tüvevokaal – i. Kui lõppeb –s-iga ja pole rõhuline silp, siis on –se. Kohanimedes võib olla –ik arenenud –iku. A-tüvevokaaliga käänduvad kohanimed: Jeruusalemm, Petlemm.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun