Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Võrkkest - katab seestpoolt silma tagaosa,selles on valgustundlikud rakud-kolvikesed,kepikesed ms võtavad vastu valgusärritusi.Kepikesed-valgustundlikud rakud ms asuvad vürkkestas ja võtavad vastu valgusärritusi,eritavad musta valgest ja objektide heledust,tumedust.Kolvikesed-pmst samad ms kepikesed,a nad võimaldavad tajuda värvust.
Võrkkestal on kahte tüüpi retseptorrakke – kepikesed( reageerivad nõrgemale valgusele, kutsuvad esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed(reag tugevamale valgusele, kutsuvad esile värvilisi aistinguid). Kolvikesi on rohkelt fooveal (umbkaudu võrkkesta keskel asuv piirkond, nägemisteravus on suurim). Kepikesi ei asu fooveal üldse.
Võrkkestal on kahe tüüpi retseptorrakke – kepikesi (pimedas nägemise retseptorid) ja kolvikesi (aitavad päevase nägemisega). Vasakust nägemisväljast tulenev informatsioon jõuab paremassenägemiskeskusesse ja paremast nägemisväljast tulenev info saadetakse vasakusse nägemiskorteksisse.

Võrkkest e. reetina – selle tagumine osa on valgustundlik: peal pigmendikiht, selle all retseptorrakud (fotoretseptorid) – kepikesed (must-valge nägemine) ja kolvikesed (värvitaju); nende all 2 kihti närvirakke, millede aksonitest tekib nägemisnärv.
Võrkkest – valgustundlikud rakud (kolvikesed – värvid(punane, kollane, sinine), kepikesed(must, valge)) võtavad vastu valgusärritusi 10. pimetähn – koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv.
Võrkkestal on valgustundlikud rakud Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud – kolvikesed ja kepikesed - , mis võtavad vastu valgusärritusi.

Võrkkestas on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega sensorid: kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata, seda nim skotoopiliseks nägemiseks.
Võrkkestast ettepoole – lühinägevus (MÜOOPIA) (kasutatakse nõgusaid prille, viib kujutise tahapoole, et langeks täpselt võrkkestale) Lühinägevus noores eas – Zinni ligament lõdvem
Võrkkestal on kolvikesed ja kepikesed, nad on valgustundlikud rakud ja võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi(võrkkesta keskosas.

Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi.
Võrkkest - välimine pigmentepiteel ja sisemine neuraalne osa (fotoretseptorid, bipolaarsed rakud ja ganglionrakud). Fotoretseptorid- kepikesed ja kolvikesed.
Võrkkest - katab silmatagaosa seestpoolt,sinna koondatakse valguskiired Soon kest-see sisaldab veresooni,osaleb silma temp muutmisel,ning verevarustamisel

Võrkkesta ääre - e. perifeerses osas (põhiline kepikeste funktsioon) toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda.
Võrkkestakujutiste erinevus on seda suurem, mida lähemal vaadeldav objekt on. Disparaatsus toimib automaatselt ja on üks efektiivsemaid sügavustaju mehhanisme.
Võrkkest - katab silma tagaosa seestpoolt, valguskiired tekitavad sinna vaadeldava objekti ümberpööratult ja vähendatud kujutise.

Võrkkest – valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast, kolvike eristab värve.
Võrkkesta tagumine e. optiline osa jätkub pimeosana (ei sisalda valgustundlikke rakke), mis katab seestpoolt ripskeha ja vikerkesta.
Võrkkestas on üks koht, kus üldse nägemisretseptoreid ei ole. See on nägemisvälja väljumiskoht ehk pimetähn.

Võrkkesta ääre e. perifeerses osas toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda.
Võrkkesta närvilõpmed on oma vormilt ja ülesandelt eri- tumisest või mootorratta mõne mehhanismi, seadme või nevad.
Võrkkestas on peamiselt kahte liiki rakke, mis osalevad nägemiseprotsessis: kepikesed ning kolvikesed.

Võrkkestas on kahte tüüpi valgustundlikke rakke - kepikesed ja kolvikesed. Nimi viitab nende kujule.
Võrkkestas on piirkond, kus rakud puuduvad – nägemisnärvi väljumiskoht võrkkestas – pimetähn.
Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-,mis võtavad vastu valgus ärritusi.

Võrkkest – kaitseb UV eest, võtta vastu valgusärritusi kollatähn- kujutiste teravdamine
Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestal on valgustundlikud
Võrkkest – sellel tekib vaadeldavast objektist ümberpääratud ja vähendatud kujutis.

Võrkkestas on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega sensorid: kepikesed ja kolvikesed.
Võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem.
Võrkkest - Katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud

Võrkkestas on kahte liiki valgustundlikke rakke: kepikesed ja kolvikesed.
Võrkkestas on kolvikesi ~6 miljonit ja kepikesi ~115-120 miljonit.
Võrkkestal on valgustundlikud rakud - kolvikesed ja kepikesed.

Võrkkestas on valgustundlikud rakud: kepikesed ja kolvikesed.
Võrkkestal on oluline roll nägemisteravuses.

Võrkkest - katab silma tagaosa seestpoolt.
Võrkkest – kõige seesmine silma kest.
Võrkkest - silmaava ümbritsev iiris.

Võrkkestal on valgustundlikud rakud
Vote UP
-1
Vote DOWN
Võrkkesta atroofia on võrkkesta nägemisrakkude degeneratiivne haigus, mis lõppeb



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun