Võra mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Võrade tihedus - mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu 2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3. puistu tihedus (ja puistu loodusliku harvenemise kiirus)- mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem 4. järelkasvu areng puistu all- varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega

Metsaökoloogia ja majandus

Võra – on tüve ladvaosast, jäme- ja peenokstest ning lehtedest või okastest koosnev puu osa. Võra täidab järgmisi funktsioone: o Puittaime rohelistes osades toimub fotosüntees, mille käigus puu assimileerib õhust süsihappegaasi ja pinnasest vett koos mineraalsooladega.

Puiduteadus kordamisküsimused

Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150….200 (300) aastat. Võrsed: punakas- kuni helepruunid, siledad, läikivad, võrse lõpeb ühe tipu- ja kahe külgpungaga. Tipupungad kuni 10 mm pikad, munajad, tömbid, külgpungad väiksemad, punakad kuni punakasvioletsed.

Dendroloogia eksami piletid

Võra on püramiidjas, okste Käbid asuvad külgvõrsete Areaalis toimub Perekond ja ladva tipp tavaliselt longus, koor pikisuunas tipul, kerajad 0,6-1,2cm tolmlemine aprillist Chamaecyparis ebaküpress kiuliselt ketendav.

Puud

Võra on tihe, lai, sügisel, on varrelised, Tolmlevad veebruaris/ Perekond või munajas, laimunajas, pikad, tugevad kerajad peakesed 6-14 Taxus märtsi lõpus/ aprillis/ jugapuu horisontaalsed oksad ei asu männastes.

Puud

Võrades - lehtedes, okastes). Fotsünteesitava orgaanilise aine hulk on ühelt poolt määratud väliste tegurite poolt (valgusenergia intensiivsus, temperatuur, vesi, CO 2 jne.) ja teiselt poolt lehtede, okaste massiga.

Eksami kordamisküsimuste vastused

Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga.

Harilik mänd

Võra on pikkade okstega ja koonusjas, vanemas eas muutub laiuvaks kuni vihmavarjukujuliseks. Võra on kompaksem ja tänu suurtele okastele tumedam kui harilikul mänil.

Must mänd

Võra on plastiline s.t kujutab oma võra vastavalt sellele, kuidas tal on ruumi ja valgust kasvamiseks. Metsa ja häilu servas kasvavate puude võrad on ühepoolsed.

MÄNNI MAJANDAMINE

Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Mõnevõrra sõltub see ka piirkonna genotüübist.

Puit ehitusmaterjalina

Võraalune valgusvaegus on arendanud mükotroofsust ja mõjutanud üleminekut saprotütismile, nagu see on hästi jälgitav käpalistel ja uibulehelistel.

Bioomide kirjeldus

Võra on väga sale ja püstjas, mis hiljem kujuneb silinderjaks. See võimaldab kompositsioonides saada ühtlaseid vertikaaljooni.

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

Võra on kitsaskoonusjas, oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (eriti noorelt). Noored võrsed kollakas- või punakaspruunid.

Eestis kasvavaid puuliike

Võra on tihe ja lai. • Lehed ovaalsed, terava tipuga, tugevatel pikkvõrsetel lehed äraspidised, nõrgalt kolmehõlmased.

Dendroloogia eksami konspekt

Võra on kitsaskoonusjas ja oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (Harilik kuusk – täiendav info, 2011).

Eesti okaspuud

Võra - Tüvest kasvavad välja tihedalt paiknevad peenikesed oksad, mis moodustavad hargneva võra.

Vaatlused

Võra suurus on piiratud, kui ta peab tihedas metsas teiste puudega võistlema (joonis 1).

Puit ja puitmaterjalid

Võra on lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad.

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö

Võrastiku pindala on seetõttu märksa suurem, kui see oleks ühekõrguse võrastiku puhul.

Bioomide kirjeldus

Võra – tihe, kitsas- kuni laikoonusjas, korrapäraselt pakevate oksaega.

Dendroloogia - okaspuud

Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud.

Puittaimede hooldusjuhend

Võra on hõrenenud.Lehed on väikesed, hallid ning varisevad varakult.

Astelpaju

Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Võra – rohelistes osades toimub fotosüntees, et koguda toitaineid.

Kordamisküsimused, puiduteadus

Võrades on üksikuid kuivanud oksi, kahel vahtral on ladvad kuivanud.

Jõhvi linnapark

Võra on korrapärane ja tihe, alt märksa laiem kui siberi nulul.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150….200 (300) aastat.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Võra on kitsaskoonusja või kitsasmunaja kuni silinderja kujuga.

Harilik ebatsuuga

Võras on märgata murdunud oksi aga lõigatud oksi ei ole.

Nõmmemets uurimustöö

Võra on ovaalne, ning puu kõrgus küündib 12 meetrini.

Puittaimede hooldusjuhend

Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Võravool on alguses alati väiksem kui algetapis.

Ökoloogia konspekt

Võra on noorelt kooniline, hiljem laiuv.

Puittaimede hooldusjuhend

Võra koonusjas - munajas kuni kitsassilinderjas.

Dendroloogia eksami konspekt

Võra on tihe varjutaluvate liikidel.

Dendroloogia - okaspuud

Võra on madallaudjas, lai- või

Puittaimede hooldusjuhend

Võra – lehed, okkad ja oksad.

Puiduteaduse konspekt

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

iglu – on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd )

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti