Võr mõiste | Sõnu seletav sõnastik

3

Võrdeteguriks on Plancki konstant h. See • Luks (lx) vastab valgustatusele üks asjaolu oli tolleaegsete teooriate abil luumen ruutmeetri seletamatu. Planck pidas sellist energia kohta; kvanditust aine, mitte valguse enda omaduseks. Tema meelest puutus valgus • nitt (nt) vastab asjasse ainult nii palju, et valgus saab ainega heledusele 1 cd kiirgava pinna energiat vahetada ainult kvantide kaupa sellepärast, et aine võimaldab ainult teatud kindlaid energianivoosid.

Füüsika kokkuvõttev konspekt

0

Võrade tihedus - mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu 2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3. puistu tihedus (ja puistu loodusliku harvenemise kiirus)- mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem 4. järelkasvu areng puistu all- varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega

Metsaökoloogia ja majandus

0

Võrdeteguri pöördeväärtust nim. vahelduvvoolu ringi kogutakistuseks: I=U/Z ja Z= Faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel: Kui φ = 0 siis cosφ = 1 ja võimsus on maksimaalne, Kui φ = 90° siis cosφ = 0 ja võimsus on 0 Võimsus vahelduvvooluringis: N=I*U*cos φ (cos φ on võimsustegur) Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakistus on null.

Füüsika 2. kursuse eksamiks kordamine

1

Võrdetegur a on positiivne arv, siis paikneb sirge I ja III koordinaatveerandis; kui võrdetegur a on negatiivne arv, siis paikneb sirge II ja IV koordinaatveerandis.

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

1

Võrdetegur on mõlemal juhul k 2 m . Algmomendil oli masspunkt M punktis M0, mille koordi-naadid on (l ; 0) ja ta suundus kiirusega v0 punkti A poole.

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

0

Võrdhaarne hüperbool on siis, kui a = b, selle hüperbooli asümptoodid on risti; võrrand on x 2 – y 2 = a 2 , asümptoodid y = ±x , c = a 2 , ekstsentrilisus ε = 2. X2 Y2 84. Kui hüperbooli fookused asetsevad y-teljel, siis võrrand on – + = 1 ja valemid 83,84 muutuvad a2 b2 2c c b ε= = 1 < ε < ∞ ja y = ± 2b b ε

Analüütilise geomeetria valemid

1

Võrdhaarne kolmnurk on sümmeetriline oma tipunurga poolitaja suhtes, seega selle sirge suhtes, mille joonestasid.

Kolmnurk

0

Võrdelised ehk PROPORTSIONAALNE SÜSTEEM Proportsionaalse valimissüsteemi idee esitas esmakordselt üks Prantsuse revolutsiooni juhte Honore Mirabeau 1789. aastal, kuid Euroopas võeti see süsteem esmakordselt kasutusele rohkem kui sada aastat hiljem 1899 Belgias parlamendi esindajatekoja valimistel.

Valimised

1

Võrdeline jaotamine on mingi suuruse jagamine osadeks, mis on võrdelised võrrandiks. etteantud arvudega.

Võrre. Võrdeline jaotamine. Funktsioonid.

0

Võra – on tüve ladvaosast, jäme- ja peenokstest ning lehtedest või okastest koosnev puu osa. Võra täidab järgmisi funktsioone: o Puittaime rohelistes osades toimub fotosüntees, mille käigus puu assimileerib õhust süsihappegaasi ja pinnasest vett koos mineraalsooladega.

Puiduteadus kordamisküsimused

1

Võrdhaarne kolmnurk on sümmeetriline haarade ühisest otspunktist joonestatud kõrguse suhtes.

Matemaatika referaat

0

Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150….200 (300) aastat. Võrsed: punakas- kuni helepruunid, siledad, läikivad, võrse lõpeb ühe tipu- ja kahe külgpungaga. Tipupungad kuni 10 mm pikad, munajad, tömbid, külgpungad väiksemad, punakad kuni punakasvioletsed.

Dendroloogia eksami piletid

0

Võrdetegur on mk 2 . Liikumise ajal arvestada ka keskkonna takistavat mõju,  takistusjõud R on võrdeline kiirusega ja võrdetegur on 2mk1 . Alghetkel asus punkt x-telje positiivsel poolel kaugusel l tsentrist 0 ning algkiirus v0 = 0 . Leida punkti liikumise seadus.

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

0

Võrdetegur k – kaks ühe kuloni suurust laengut mõjutavad vaakumis teineteist 1m kauguselt jõuga 9 x 109N. Aine di elektriline läbitavus – ainet iseloomustav suurus, mis näitab mitu korda nõrgeneb elektrilaengute vastastikmõju keskkonnas võrreldes vaakumiga.

Elektrostaatika

0

Võra on püramiidjas, okste Käbid asuvad külgvõrsete Areaalis toimub Perekond ja ladva tipp tavaliselt longus, koor pikisuunas tipul, kerajad 0,6-1,2cm tolmlemine aprillist Chamaecyparis ebaküpress kiuliselt ketendav.

Puud

0

Võra on tihe, lai, sügisel, on varrelised, Tolmlevad veebruaris/ Perekond või munajas, laimunajas, pikad, tugevad kerajad peakesed 6-14 Taxus märtsi lõpus/ aprillis/ jugapuu horisontaalsed oksad ei asu männastes.

Puud

0

Võrades - lehtedes, okastes). Fotsünteesitava orgaanilise aine hulk on ühelt poolt määratud väliste tegurite poolt (valgusenergia intensiivsus, temperatuur, vesi, CO 2 jne.) ja teiselt poolt lehtede, okaste massiga.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Võr - r.eldes sätete arr^'läärtuste numbrilise etteandnrisega ott potentsiorneetrite eeliseks käsitsemise lrlrtsu-s, samuti on sätted pidevalt rräha potentsiomeetrite rrrrppttde asencliga.

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

0

Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga.

Harilik mänd

0

Võrdeteguriks on lagunemistõenäosus λ. Selline seos viib pärast integreerimist eksponentsiaalse seoseni: N = N0 exp(-λt), kus N on aja t jooksul lagunenud tuumade arv ja N0 tuumade arv alghetkel.

Füüsikaline maailmapilt

0

Võra on pikkade okstega ja koonusjas, vanemas eas muutub laiuvaks kuni vihmavarjukujuliseks. Võra on kompaksem ja tänu suurtele okastele tumedam kui harilikul mänil.

Must mänd

0

Võra on plastiline s.t kujutab oma võra vastavalt sellele, kuidas tal on ruumi ja valgust kasvamiseks. Metsa ja häilu servas kasvavate puude võrad on ühepoolsed.

MÄNNI MAJANDAMINE

0

Võrdeline seos – kahe muutuja x ja y vaheline seos, milles muutujate vastavate väärtuste jagatis on konstant a. Graafikuks on koordinaatide alguspunkti läbiv sirge.

Matemaatika mõisted

0

Võrdeteguriks on eritakistus. o Aine eritakistus ρ näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus.

Alalisvool

0

Võrdeline seos on lineaarse seose erijuht, mistõttu ka iga võrdelise seose graafik on sirge. Võrdelise seose korral läbib see koordinaadistiku alguspunkti.

Mõisted matemaatikas

0

Võrdanalüüs on vahendiks, mille abil saab kehtestada sihtväärtused, prioriteedid ning operatsioonid, mis viivad konkurentsieeliste saavutamisele.

Kvaliteediprogramm

0

Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Mõnevõrra sõltub see ka piirkonna genotüübist.

Puit ehitusmaterjalina

0

Võrdeliseks sõltuvuseks nimetatakse kahe suuruse x ja y vahelist sõltuvust, mille korral nende jagatis on konstantne: 𝑦 = 𝑎 → 𝑦 = 𝑎𝑥 𝑥

Konspekt

0

Võraalune valgusvaegus on arendanud mükotroofsust ja mõjutanud üleminekut saprotütismile, nagu see on hästi jälgitav käpalistel ja uibulehelistel.

Bioomide kirjeldus

0

Võrdetegur l - kontuuri induktiivsus kirjeldab magnetvoo olenust kontuurist, selle kujust, mõõtmetest ja keskkonna magnetilistest omadusetst.

Kevadsemestri füüsika konspekt

0

Võra on väga sale ja püstjas, mis hiljem kujuneb silinderjaks. See võimaldab kompositsioonides saada ühtlaseid vertikaaljooni.

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

0

Võrded võimalused on meil kõigil siis, kui oskame hinnata oma võimaluste väärtust, mitte kõrvutada neid teiste piirkondade võimalustega.

Võrdsete võimaluste Eesti, nii nagu mina seda näen

0

Võr - randeid (4) nim aga momentide võrrandeiks, mis väljendavad tingimust, et ei esineks pöörlemist nende telgede ümber.

Mehhaanika süsteemide modelleerimine

0

Võra on kitsaskoonusjas, oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (eriti noorelt). Noored võrsed kollakas- või punakaspruunid.

Eestis kasvavaid puuliike

0

Võrdeteguriks on aine eritakistus ρ : R = ρ l / S . Metallide takistust põhjustab laengukandjate vastastikmõju võnkuvate ioonidega.

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

0

Võra on tihe ja lai. • Lehed ovaalsed, terava tipuga, tugevatel pikkvõrsetel lehed äraspidised, nõrgalt kolmehõlmased.

Dendroloogia eksami konspekt

0

Võrdelised valimised on õiglased, sest tagavad kõigi erakondade esinduse vastavalt nende arvamuste ja huvide toetusele valijate seas.

VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID

0

Võrdeline seos on teepikkuse ja aja vahel: s = vt; pöördvõrdeline seos on ideaalse gaasi rõhu ja ruumala vahel: pV = const.

Füüsikaline maailmapilt (I osa)

0

Võrdetegur – näitab reaktsiooni kiirust tingimustes, kus kõigi reageerivate ainete kontsentratsioonid võrduvad ühega.

Kineetika tasakaal

0

Võra on kitsaskoonusjas ja oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (Harilik kuusk – täiendav info, 2011).

Eesti okaspuud

0

Võrdeline jõuga - seega peaks valemis olema võrdetegur - konstantne kordaja, millega korrutatakse jõu ja massi suhet.

Isaac Newton

0

Võrdetegur on k m . Alghetkel oli keha kiirus v0. Leida ajahetk, millal kiirus on 4 korda väiksem algkiirusest.

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

0

Võrdelised valimised e. Proportsionaalne valimissüsteem Selle süsteemi puhul on mitme mandaadilised valimisringkonnad.

Ühiskonnaõpetuse konspekt

0

Võrdetegurit g nimetatakse juhtivuseks • Tema pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi takistuseks.

Elekter - alalisvool

0

Võra - Tüvest kasvavad välja tihedalt paiknevad peenikesed oksad, mis moodustavad hargneva võra.

Vaatlused

0

Võrdeliseks sõltuvuseks nimetatakse kahe suuruse x ja y vahelist sõltuvust, mille korral nende jagatis on konstantne:

Majandusmatemaatika

0

Võrdetegurit g nim. juhituvuseks, tema pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks.

Elektrivool spikker

0

Võrdetegur on 6 N/s2. Leida keha liikumise võrrand, kui algkiirus on 0,25 m/s ja see on jõu suunaline.

Kodutöö D-1

0

Võrdeline intensiivsusega – mida rohkem footoneid ajaühikus pinnaühikule langeb, seda suurem on valguse rõhk.

Kvantoptika kordamine kontrolltööks - 12. klass

0

Võrdetegur on k. Punkti algkoordinaat on x0 ja kiirusega v0 suundus ta x-telje positiivses suunas.

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

0

Võrdetegur on seejuures 0,04 g . Leida kuulikese liikumise võrrand ja keha ülesliikumise aeg.

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

0

Võrde põhiomaduseks on see, et jagatisena esitatud võrduse korral on diagonaalide korrutised võrdsed.

MATEMAATIKA tehted

0

Võrdetegur on k S . Leida allveelaeva sukeldumise võrrand ja maksimaalne sukeldumiskiirus.

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

0

Võrdetegur g on kõikjal maailmaruumis ühesugune, seda nimetatakse gravitatsioonikonstandiks

10. klassi üleminekueksam

0

Võrdeteguriks on hõõrdetegur. See on suunatud vastassuunas potentsiaalsele liikumissuunale.

Kordamisküsimused: Staatika ja Kinemaatika

0

Võra suurus on piiratud, kui ta peab tihedas metsas teiste puudega võistlema (joonis 1).

Puit ja puitmaterjalid

0

Võrdetegurit nimetatakse takistuseks. Ohmi seadust saab väljendada järgmise valemi abil:

Põhikooli Füüsika

0

Võra on lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad.

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö

0

Võrdeline seos ON NÄITEKS KAUBA KOGUSE JA KAUBA HINNA VAHEL, TÖÖAJA JA TÖÖHULGA VAHEL,

võrdeline seos

0

Võrdeline temp - ga. 55 Sisehõõre – keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud.

Füüsika - Energia

0

Võrastiku pindala on seetõttu märksa suurem, kui see oleks ühekõrguse võrastiku puhul.

Bioomide kirjeldus

0

Võrdetegurit g nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks.

Füüsika kordamine

0

Võrdetegurit k nimetatakse deformeeritud kehajäikusteguriks ehk lihtsalt jäikuseks.

Dünaamika kokkuvõte

0

Võra – tihe, kitsas- kuni laikoonusjas, korrapäraselt pakevate oksaega.

Dendroloogia - okaspuud

0

Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud.

Puittaimede hooldusjuhend

0

Võra on hõrenenud.Lehed on väikesed, hallid ning varisevad varakult.

Astelpaju

0

Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

0

Võra – rohelistes osades toimub fotosüntees, et koguda toitaineid.

Kordamisküsimused, puiduteadus

0

Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised.

Võrre. Võrdeline jaotamine. Funktsioonid.

0

Võrdekujuliseks võrrandiks nimetatakse võrdust, mis on võrde kujul ja mille üks liige on

MATEMAATIKA tehted

0

Võrdeline jagamine – mingi suuruse jagamine antud arvudega võrdelisteks osadeks.

Matemaatika mõisted

0

Võrades on üksikuid kuivanud oksi, kahel vahtral on ladvad kuivanud.

Jõhvi linnapark

0

Võrdeteguriks on pöörlemise nurkkiirus ümber kiiruste hetkelise tsentri.

Teooriaküsimused ja vastused

0

Võra on korrapärane ja tihe, alt märksa laiem kui siberi nulul.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

0

Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150….200 (300) aastat.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

0

Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha.

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

0

Võra on kitsaskoonusja või kitsasmunaja kuni silinderja kujuga.

Harilik ebatsuuga

0

Võrdeline seos – muutujad x ja y on seotud valemiga y=ax, kus (a≠0)

Funktsioon - terooria

0

Võrdeline sõltuvus – y = ax a • Pöördvõrdeline sõltuvus – y= x

Funktsioonid ja nende uurimine

0

Võrdhaarne on kolmnurk, mille vähemalt kaks külge on võrdsed.

Geomeetria mõisted

0

Võras on märgata murdunud oksi aga lõigatud oksi ei ole.

Nõmmemets uurimustöö

0

Võrd - ne kombineeritud rasestumisvastaste pillide omaga.

Rasestumisvastased vahendid

0

Võrdhaarne on kolmnurk, mille kaks külge on võrdse pikkusega.

Eksami materjal

0

Võra on ovaalne, ning puu kõrgus küündib 12 meetrini.

Puittaimede hooldusjuhend

0

Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Võr on lineaarne lahendi ja selle tuletise suhtes.

Diferentsiaalvõrrandite eksami konspekt

0

Võrdhaardne kolmnurk on kolmnurk, mille kaks külge on võrdsed.

Matemaatika definitsioonid

0

Võrdeline emj - ga ja pöördvõrdeline kogutakistusega.

Füüsika - elekter, temperatuur

0

Võravool on alguses alati väiksem kui algetapis.

Ökoloogia konspekt

0

Võrdetegurit g nimetatakse materjali nihkemooduliks.

Jõudude liigid

0

Võra on noorelt kooniline, hiljem laiuv.

Puittaimede hooldusjuhend

0

Võrdeliseks seoseks nimetatakse muutujate võrdelisust.

MATEMAATIKA tehted

0

Võra koonusjas - munajas kuni kitsassilinderjas.

Dendroloogia eksami konspekt

0

Võrdetegurit k nimetatakse plancki konstandiks.

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA

0

Võra on tihe varjutaluvate liikidel.

Dendroloogia - okaspuud

0

Võrdeline sõltuvus on muutujate vaheline seos.

Füüsika 10.klass I kursuse (FLA) kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused

0

Võra – lehed, okkad ja oksad.

Puiduteaduse konspekt

0

Võra on madallaudjas, lai- või

Puittaimede hooldusjuhend

-1

Võrdhaarne kolmnurk – kolmnurk, millel on kaks võrdset külge, kolmandat külge nimetatakse aluseks.

Matemaatika mõisted

-1

Võrdhaarne kolmnurk on kolmnurk, mille kaks külge on võrdse pikkusega.

Matemaatika referaat

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti