Patsifism-(1920-1930) itaalia taset majanduses ega kuskil mujal.hitleri ideed-tuli tühistada versailles' Usa(W.Wilson),Uk(D.L.George),Prantsusmaa(Clemenceau).versailles rahuajastu 1929-Usa majanduskriis.sellega seoses tuli paljudes riikides leping,riigis uus kord,aarja rass teistest kõrgemaks.hitleri saksa-maj riigi rahuleping-1919,saksa ja võitjate vahel.kuulutati saksa diktatuur.pariisi rahukonv-1919-1920.töötati välja püsivad rahulepingud alla,juutide kiusamine,teisitimõtlejate vangistamine(ta suutis saksa majandust sõjasüüdlaseks.reparatsioonid-sõjakahjud,mida saksa pidi võitjate ja kaotajate vahel.Suur kolmik- tõsta,likvideerida tööpuuduse ja tõsta elatustaset.Patsifism-(1920-1930) hüvitama.rahvasteliit-1920
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud teljeriigid: Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka sõja võitjate hulka kuuluvate Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid ülikriikideks samuti võitjate ühisleeri kuuluvad USA ja NSV Liit, kelle suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Ning peagi laguneski Teise maailmasõja võitjate ühisleer. Selle ühe põhjusena võib tuua selle, et NSV Liidul ja lääneliitlastel olid väga erinevad ideoloogiad. Läänele ei sobinud üldse NSV Liidu plaan oli oma ideoloogiat levitada kõikjale, kuhu võimalik. Samuti kinnitasid liitlased, et sõja lõppedes ei taotleta uusi territooriume
lääneriikide kätte. Pariisi rahukonverents oli ulatuslikuim rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaassõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud aga läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaa ja tema liitlaste esindusi. Saksamaa esindajad kutsuti kohale alles aprilli lõpul, et anda neile üle rahutingimused, mis esitati talle kõigi võitjate nimel ühiselt. Viinis 1815 oli Prantsusmaa välisminister Talleyrand kaotaja Prantsusmaa huvides osavalt ära kasutanud võitjate vahelised vastuolud. Pariisis 1919 jäi sakslastel see võimalus ära. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28. juunil 1919 Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingule järgnesid rahulepingud Saksamaa liitlastega. Need lepingud moodustasid süsteemi, millega võitjad püüdsid kinnistada kaotajate sõltuva, allutatud seisundi.
programme: Kuni 2-tunnine programm 5 €/inimene Sisaldab: hobuste tutvustamine, harjamine, varustuse tutvustamine, saduldamine ja ratsutamine (10 min/in). 3 – 4-tunnine programm 6,5 €/inimene Sisaldab: hobuste tutvustamine, harjamine, varustuse tutvustamine, saduldamine ja ratsutamine (10 min/in), batuudil hüppamine, turnimine ja võistlemine Tarzani rajal, võitjate autasustamine. Kuni 5-tunnine programm 7,5 €/inimene Sisaldab: hobuste tutvustamine, harjamine, varustuse tutvustamine, saduldamine ja ratsutamine (10 min/in), batuudil hüppamine, turnimine ja võistlemine Tarzani rajal, võitjate autasustamine, lõkkeplatsi ja grillvarraste kasutamine. Kuni 5-tunnine programm koos toitlustusega. Hind vastavalt toitlustusele
Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918 Compiegne vaherahuga. Saksamaa alistus keisririik oli kokku varisenud, linnades toimusid rahutused, sõjavägi taganes. 1919. aastal Pariisis määratud rahutingimused panid paika uued karmid reeglid. Reeglid mille panid paika sõja võitjad ja mille all pidid kannatama sõja kaotajad. Kuidas jagunesid võitjad ja kaotajad ning milliseid tagajärgi esimene maailmasõda endaga kaasa tõi? Suubritannia tuli maailmasõjast välja võitjate poolel ning tänu sellele mingeid reparatsioone nad maksma ei pidanud. Küll oli olukord Suurbritannias väga kirju. Neile kuulus küll endiselt võimsaim merevägi maailmas ning nemad arendasid välja tangi, mida järgmises maailmasõjas edukalt kasutati. Aga sõjas oli kaotatud miljonite noorte meeste elud ning Suurbritannia oli nüüd USA-lt võetud võlgades. Samuti oli üha raskem kontrollida impeeriumi kaugeid osasid, kus olukorrad kasvasid üha pingelisemaks
(Hiljem anti võitjatele kohe pärast võistlusi palmioks ning köideti lauba ümber valge lint.) Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks, selle auks püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud mingit autasu. Oma võidu vilja sai olümpiavõitja maitsta kogu elu: ta vabastati maksudest ning muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris. Mõnikord vermiti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension. Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis.
9. klass PARIISI RAHUKONVERENTS JA SELLE OTSUSED 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi 2. Versailles´ süsteem – Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus: a) Versailles´ diktaat – Saksamaale ja tema liitlastele (Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi) tundus võitjate käitumine ebaõiglane ja nad soovisid
Industriaalühiskonna teise pooluse moodustas keskklass ehk kodanlus, kuhu kuulus tavaliselt ligi 20% rahvastikust. Kesklassiga olid seotud teenijad, kelle seas oli palju noori tüdrukuid. 19. saj jooksul paranes kodanluse ehk keskklassi elujärg tunduvalt, sageli avaldus see uusrikaste luksusjanus. Sellest järeldub, et vabrikutööstuse areng tõi kaasa uue klassikoostise ühiskonnas. Septembris 1814 asus Viinis kokku võitnud riikide kongress, milles aga osales ka võitjate juures emigratsoonis viibinud uus Prantsuse kuningas. Võitjate leeri kuulunud Austria laiendas oma territooriumi lisaks Kagu-Poolale mõningate Lõuna Saksa ja lõunaslaavi alade arvel ning liidendas Itaalias Lombordia-Veneetsia. Preisi, kes oli taotlenud keiser Napoleoni toetanud Saksimaa enda külge liitmist, sai küll selle riigi põhjaosa, kuid Saksimaa kuurvürstiriik siiski säilis. Preisile anti lisaks mitmeid Saksamaa territooriume. Erladi riigina moodustati
rusikavõistlus, kombineeritud võistlus, viievõitlus ja hobukaarikutega võidusõidud. Lüürika Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulusid paljude pidustuste kavva. Peamiselt kanti ette kangelaslaule, kuigi hiljem said populaarseteks ka lühivormid. Esitati tavaliselt flöödi või keelpilli saatel. Enamik lüürilisi poeete olid aristokraadid. Luules anti edasi oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi. Väga armastatud olid spordivõistluste võitjate auks loodu laulud, mida kandsid ette koorid. Kuulsam Kreeka poeet oli Solon, keda peeti lausa üheks seitsmest targast. V sajandil tegutses koorilüürik Pindaros, kes tavaliselt lõi laule võitjate ülistamiseks. Teater Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud näidenditest. Eristati kahte liiki näidenditeemasid : tragöödiad ja komöödiad. Tragöödia oli tõsise ja üleva sisuga, mille käigus leiti erinevatele küsimustele lahendusi.
Rahvusvaheline olukord 1918 – 1939 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi c) Versailles´ süsteem – Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus: Versailles´ diktaat – Saksamaale ja tema liitlastele (Austria, Ungari, Bulgaaria ja
Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom, mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia polnud ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Võistlejad ja pealtvaatajad Olümpiamängudel tohtisid osaleda vaid hellenid - vabad kreeklased. Orjad, barbarid ja abielus naised pidid ürituselt kõrvale jääda. Viimastele oli rangelt, surmanuhtluse
Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos Taipingi ülestõusu järel. Sõjajärgsetel aastatel räägiti palju sellest, et ilmasõja koledused ei tohi kunagi korduda. Sõlmiti kokkuleppeid ja loodi organisatsioone, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tülisid. Kuid juba varsti hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu. Sõjaks hakkasid valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. Pariisi rahukonverents (18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920) Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid, valmistati ette Versailles' rahulepingu tingimused. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati
Epiniikion oli Vanas-Kreekas ülistuslaul panhelleni (Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate ja nende suguvõsa auks. Koorimeelika arenes antiikkirjanduse perioodil välja peamiselt Spartas ning oli kõige enam seotud mitmesuguste kultusevormidega. See kajastus ka esitusviisis. Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Ülemaaliste võitjate auks lauldi epiniikione ning nendest kahest alaliigist, hümnist ja epiniikionist, on hiljem välja kujunenud nüüdisaegne tuntud luulevorm ood. Koorimeelika viljakaim luuletaja oli Pindaros. anakreontiline luule on elurõõmu, armastust ja veini elegantses vormis ülistav luule (Neithal)
juuni 1919.Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist, keelatakse ühinemine austriaga, Saksamaa kolooniad lähevad võitjariikidele. sakslastel lubatub max. 100 000 sõdurit, 4000 ohvitseri, väeteenistus vabatahtlikkuse alusel. Keelatud omada lennuväge, soomus- ja gaasirelvi, suuri sõja-ja allvaalaevu. Neil tuli tasuda reparatsioone(123miljardit kuldmarka) Mõisted:suur kolmik/nelik: Clemenceau, George, Wilson, Orlando wilsoni 14 punkti: W.Wilsoni rahukava: lõpetada sõda võitjate ja kaotajateta, kehtestada õiglane maailmakorraldus, millega kõik on rahul Versailles diktaat: Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korralgus, mille alusel pidi Saksamaa tasuma tohutuid reparatsioone ja sakslastele pandi peale rasked rahutingimused.Versailles diktaat oli võitjate poolt kaotajatele peale surutud reparatsioon: sõjakahju hüvitis Rahvasteliit: pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide
Viljandis, Ranna puiestee ääres, skulptoriks Riho Kuld, arhitektiks Ülo Stöör. Monument avati 1990. aastal ümber Viljandi järve jooksu auks. 1928. aastal alguse saanud jooksuvõistlusest on kujunenud iga-aastane traditsioon, kus osalejaid üle Eesti ja kaugemaltki. 1. mail toimuva üle 1000 jooksjaga suurvõistluse rada kulgeb ümber Viljandi järve ja on ca 12 km pikk. Skulpuur "Jooksja" kujutab Hubert Pärnakivi, kes on võitnud jooksu 11 korda järjest. Järvejooksu võitjate kompleksi (kavandanud Aate-Heli Õun) kuuluvad ka graniitplaatidest sambad võitjate nimede- ja aastaarvudega. Johann Köleri monument Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma
revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastada ning varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist teostada, toimus 1815. aastal Viini kongress. Kongress korraldati ballide varjus ning võitnud riikide valitsejatest osales läbirääkimistel vaid Aleksander I, Klemens Lothar Wenzel von Metternich, Karl August von Hardenberg, Robert Stewart Castlereagh ja Charles Maurice de Talleyrand. Viini kongressi põhieesmärkide elluviimist takistasid eelkõige võitjate auahned taotlused ja seoses sellega tekkinud omavahelised vastuolud. Kongressi lõppakt tähendas teglikult Euroopa jagamist võitjate huvides. Üheks tüliküsimuseks sai Poola, mis oli jagatud ja millele pretendeeris eriti Venemaa. Viini kongress andiski suurema osa vaidlusalusest maast Poola kuningriigi nime all Venemaale. Lääne-Poola anti Preisile, Kagu-Poola Austriale, kunagisest pealinnast Krakowist moodustati eraldi vabariik. Killustatud Saksamaa probleemide
Ülemkihi üleskerkimine võis anda tõuke vajadusele kogukonda juhtida laiemas mõttes - naabriga suhteid korraldada, sõjategevust korraldada, tülisid lahendada, soetada tagavarasid selleks, et neid ikalduse ja näljaaastatel kasutada. 2.Ühiskond kihistus ja riik kujunes algusest peale vägivalla ja sunni läbi. Ülemkiht paneb alamkihi üha rangemalt enda heaks tööle. Selle eelduse võisid luua vallutussõjad. Lüüa saanud piirkondade elanikke sunniti võitjate heaks andamit maksma ja nii kasvas võitjate rikkus ja võim. Hiljem võimaldas sama taktika maksustada ka oma kogukonna elanikke. Kui ebavõrdsus oli juba tekkinud, otsustas ülemkiht tugevdada oma seisundit ja kujundas välja range riikliku korra. See tuli küll kasuks ühiskonnale kuid toimus siiski alamkihi heaolu arvelt. Seega on riik eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks.
kokkusaamise kohaks. Siin peeti nõu ja sõlmiti lepinguid. Toimus kaupade vahetamine ning äritehingute kokku leppimine. Võisteldi ka vaimsetel aladel ja kaunites kunstides. Peamised olid aga võistlused kehalistel aladel. Olümpia väli asus Kronose mäe jalamil Alpheiose ja Kladeose jõgede ühinemiskohal. Olümpia ehitistest olid vanimad jumalanna Hera tempel Heraion ja olümpiamängude nõukogu istungitehoone Bouleuterion. Prytaneionis põles Zeusi auks igavene tuli ja seal peeti võitjate ning kõrgete külaliste auks lõpupidu. Suursugusem rajatis oli Zeusi tempel, mis ehitati aastatel 470-457 e.K.r. Altisest ida pool asus olümpiavõistluste peaareen Stadium. Seda võisid kasutada ainult võistlejad ja kohtunikud. Staadioni pikkus oli 213,75 ja laius 29 meetrit. Tribüünidele mahtus kuni 40 000 pealtvaatajat. 3 MÄNGUDEKS VALMISTUMINE
tööde korraldamist. Selline tegevus tõi kaasa ülemkihi esiletõusu ja aitas kaasa range riikliku korralduse välja kujunemisele. Tsivilisatsioonide tekke võimalike põhjuste teise versiooni järgi ühiskond kihistus ja riik kujunes algusest peale vägivalla ja sunni läbi. Selle osa teadlaste järgi on moodustuv ülemkiht pannud alamkihi üha rangemalt enda heaks tööle. Selle eelduse võisid luua vallutussõjad. Lüüa saanud piirkondade elanikke sunniti võitjate heaks andamit maksma ja nii kasvas võitjate rikkus ja võim. Hiljem võimaldas sama taktika maksustada ka oma kogukonna elanikke. Kui ebavõrdsus oli juba tekkinud, otsustas ülemkiht tugevdada oma seisundit ja kujundas välja range riikliku korra. See sund tuli küll kasuks ühiskonnale kuid toimus siiski alamkihi heaolu arvelt. Selle seisukoha järgi on riik eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks. Lõplikku üksmeelt selles küsimuses ei olegi
Pariisi rahukonverents ( Versaili rahuleping ) Versai rahuleping sõlmiti võitjate riikide vahel. · Saksamaa tunnistati I-maailmasõja süüdlaseks · Saksamaa kaotas tuntava osa territooriumist · Saksamaa maksis Prantsusmaale tohutu reparatsiooni-( sõjakaotus maks) · Saksamaa ei tohtinud omada mingisugust sõja- rasketehnikat · Saksamaa armees võis olla ainult 120 000 meest ( kergrelvastusega ) · Saksamaa Reini jõe tagused alad demiliseeriti ja läksid Prantsusmaale võlgade katteks panti
võidupärg. (Hiljem anti võitjatele kohe pärast võistlusi palmioks ning köideti lauba ümber valge lint.) Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks, selle auks püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud mingit autasu. Oma võidu vilja sai olümpiavõitja maitsta kogu elu: ta vabastati maksudest ning muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris. Mõnikord vermiti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension. Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrva Kasutatud kirjandus H. Palamets, ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust" Rauno Kamejuk
kakles põikpäise ja kangekaelse Oru Pearuga, saavutas siiski naabrimehe üle võidu. Terve elu alates ajast, kui ta oma naise Krõõdaga Vargamäele elama kolis, pidi ta kannatama Oru Pearu kiusu. Küll ei meeldinud Pearule kraav, mida Andres kaevas ja küll talle ei meeldinud, et tema Lambasihver polnud nii töökas kui naabri Krõõt. Aastaid kaklesid nad kraavi pärast, kuid lõpuks sai Mäe talu võitu Oru talust ja kraavgi valmis. Mäe Andrese teine abikaasa Mari oli nii võitjate kui ka kaotajate leeris. Ta alustas Vargamäel pererahva abina, kuid hiljem abiellus Jussiga. Peale Jussi surma abiellus ta Andresega. Mari on teoses võitja, kuna temast saab Vargamäe uus perenaine. Ta sünnitas Andresele kolm poega ja neli tütart. Olles abielus Mäe Andresega igatses Mari siiski oma endist abikaasat Jussi ja see võib olla ka põhjus, miks ta oli kaotaja. Ta kaotas oma abikaasa, samuti kaotas ta ka oma noorima lapse Anni ja esimesest abielust lapsed Juku
S aks a Liitvabariik Saksamaa pärast Teise maailmasõja lõppu Saksamaa jagatakse neljaks okupatsioonitsooniks. Läänepoolsed tsoonid: USA, Suurbritannia, Prantsuse sõjaadministratsioon. Idatsoonis Nõukogude sõjaväeline juhtkond. Võitjate eesmärgiks natsismi väljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid ülesaksamaalised poliitilised erakonnad. Taastati ametiühingute ning teiste ühiskondlike organisatsioonide tegevus. 1947.aastal loodi uus majanduspiirkond USA ja Suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus sellega ka Prantsumaa. 1948.aasta suvel toimus rahareform. 1949.aastal toimusid Lääne-Saksamaa parlamendivalimised.
püüaksid saada ettekujutust mõnest 2010. aasta rahvusvahelisest jalgpallimatsist, võiks sel juhul tekkida tõsine kahtlus, kas mõne väravavahi-kangelastegude kahekümne esimesest sajandist pärineval kirjeldusel on mingit väärtust. Lisaks eespool mainitud võistluskirjeldustele kirjutasid kreeka autorid aeg-ajalt raamatuid atleetika tehnilisest aspektidest. Diogenes Laertios on kirjutanud, et isegi Aristoteles ei pannud paljuks Olümpia ja Pytho mängude võitjate nimekirjade koostamist, ja ühes säilinud raidkirjas avaldavad Delfi võimud talle ametlikku tänu Pytho mängude võitjate nimekirja eest. Need nimekirjad pole säilinud, kuid analoogiline Olümpia mängude võitjate nimekiri, mille teisel sajandil m.a.j. koostas Julius Africanus, on säilinud siiani. Tõendusmaterjalina väärib märkimist Pausaniase ühe kaasaegse lühike teos, Lukianose << Anachasis >>. See kirjanik, kes pärines mesopotaamiast ja tegutses mõnda aega Gallias, oli
Keelatud oli ka omada õhujõude. Mereväes võis olla ainult 15 tuhat meest, kusjuures keelatud oli lahingulaevade, lahinguristlejate, lennukikandjate ning allveelaevade omamine.). Sakslastele tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha. Saksamaa endised liitlased olid samuti sunnitud sõlmima ränkade tingimustega rahulepingud ning ka nende maade rahvastele tundus võitjate käitumine ebaõiglane. Austerlased, ungarlased, bulgaarlased ja türklased soovisid kaotust tasa teha. Pidevalt avaldasid nad rahulolematust Versailles´s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi teistele peale( Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles´ süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles´ diktaadiks). Tõepoolest - kuidas sai süüdistada selles vaid sakslasi
Suurbritannia 1945-65 Kuuludes küll võitjate hulka,kaotab ta oma suurriigi positsiooni: võlakoorem 14 miljardit USD, kapitali vähenemine, inflatsioon. Välispoliitikas toetutakse Saksamaale ja liitlaspoliitikas USA-le. Devalveeritakse nael.Riigistatakse Inglise Pank, lennundus, söetööstus, transpordi- ja energia- ettevõtted,raua- ja terasetööstus,sots-kindlustus laiendatakse kohustuslikuks kindlustuseks. 1952 troonile asub Elisabeth ii. Kaotatakse üldine sõjaväekohustus; relvajõudusid vähendatakse ja varustatakse tuumarelvaga. -oli NATO asutajaliige -1956.a. sai tuumarelva omanikuks -osales Suessi kriisis 1956.a., mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes -tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) Majandus- suur import ja kapitali eksport,toodangunäitajate langus. 1963 ühinemine(EÜ)Euro...
kõnekujundite rohkus ning sõnalooming. Pindarose looming oli antiikajal jaotatud 17 raamatusse, mis hõlmasid mitmesuguseid koorilüürika liike: epiniikione, paiaane, ditürambe, prosoodione, porteenine, enkomioone, hüporeeme ja epitalaamione. Tänini on säilinud 4 raamatut 45 üksikteosega: need on oodid olümpia, Delfi (pythia), Isthmose ja Nemeo mängude võitjate (vankrisõitjate, jooksjate, flöödimängijate) auks. Pindarose looming on mõjutanud Euroopa rahvaste luulet alates Renensansi- ja Barokkajastust. Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) STROOF V 145 Kui su jutt käib ikka targu, kui lühidaks laia loo kokku tõmbad, siis inimestelgi raskem laita ju sind
suurenes veelgi 4.Millised põhjused viisid natsliku diktatuuri kehtestamiseni Saksamaal? 1) Sakslaste enamus ei toetanud parlamentarismi 2) Ohvitserid, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid ametlikult demokraatia vastu 3) Majanduslik olukord Saksamaal väga raske (majanduskriis, tööpuudus, inflatsioon) 4) Parteide omavaheline kemplemine 5) Kaotatud Esimene Maailmasõda ja võitjate üleolev suhtumine Saksamaasse 6) Hirm kommunismi ees 5.Miks Suurbritannias ja Prantsusmaal säilis demokraatia? Suurbritannias loodi Tööerakond kelle inimesed hakkasid konservatiivideks ja Prantsusmaal loodi Rahvarinne 6.Anna hinnang käsitletud riikide poliitilisele arengule. Ma arvan, et on hea et diktaatorid tulid võimule, sest nüüd inimesed teavad mis diktatuuriga kaasneb ja nad ei ole enam diktatuuride poolt. Riigid ei lase enam diktatuuri võimule.
palmioks ning köideti lauba ümber valge lint.) Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks, selle auks püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud mingit autasu. Oma võidu vilja sai olümpiavõitja maitsta kogu elu: ta vabastati maksudest ning muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris. Mõnikord vermiti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension. Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval. Eesti olümpiavõitjad Eesti sportlased on saanud medaleid nii suveolümpial kui taliolümpial. 2006.a taliolümpiamängudel Itaalias said kuldmedaleid suusatajad Kristiina Smigun ja Andrus Veerpalu. Suveolümpial on võitnud kuldmedaleid rattasõitja Erika Salumäe ja kümnevõistleja Erkki Nool. 2008
Miks tekkisid diktatuurid? Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Võitjate eeskujul valisid mitmed teisedki riigid demokraatliku riigikorralduse. Ometigi suutsid seda säilitada vaid üksikud riigid ja peagi pääses enamikes Euroopa maades võimule diktaatorlik võim. Miks tekkisid diktatuurid? Demokraatlikes riikides laiendati valimisõigust. See kaasas poliitikasse suuri rahvamasse, kellega oli kerge manipuleerida. Varem polnud rahval suurt võimu olnud ja veel ei osatud selle võimuga midagi väga otstarbekat ette võtta. Diktaatorliku juhi kohta ihaldavatel
Lasteaia Jaanilill lihavõttepühade võistlused VÕISTLUSJUHEND 2012 1.Võistluse eesmärk: Selgitada välja lihavõttepühade võistlustel parimad võistkonnad erinevates vanusegruppides. 2.Võistluse toimumise aeg ja koht: Võistlused toimuvad neljapäeval 5. aprillil algusega kell 10.00, Järvamaal Järva-Jaani gümnaasiumi staadionil, Pikk 2. 3.Võistluse korraldajad: Võistlused valmistab ette ja viib läbi korraldaja Karmen Seire. Infot võistluse kohta saab: Karmen Seire, tel. 53465615, e-mail: [email protected]. 4.Võistlusest osavõtjad: Võistlustest võtavad osa lasteaia rühmad Mesimummud ja Lepatriinud koos vanematega. · Rühm Mesimummud vanuses 5-6 a. võistkonnas 4 liiget, 2 last ja 2 lapsevanemat. · Rühm Lepatriinud vanuses 6-7 a. võistkonnas 6 liiget, 3 last ja 3 lapsevanemat. 5.Planeeritav võistluste ajakava: 10.00 10.30 - Saabumine ...
dünaamilisust, spontaansust, funktsionaalsust ja osavõtlikkust. Sportland hindab kõrgelt julgust eksperimenteerida, konkurentsi ja head huumorimeelt ning teha seda, mis tunne ütleb - me kõik oleme piisavalt profid, tunne ei peta meid enamasti! Tegevjuhtkonnas on praeguse seisuga 3 liiget. Eestis on 23 Sportlandi esindust : 11 Tallinnas,4 Tartus,2 Pärnus,2 Narvas ja ühekaupa Kurressaare,Haapsalu,Jõhvi ja Rakvere. Peamine kontor asub Tallinnas. Sportlandi moto ,,Oleme võitjate valik" Sportlandi missiooniks on muuta noorte inimeste elu huvitavamaks, paremaks ja emotsionaalsemaks läbi nende poolt pakutavate toodete ning teenuste. On olemas ajakiri "Sportland Magazine" - Kirjutame spordist, õigest treenimisest, uutest põnevatest toodetest ja meie sportlaste edusammudestSportland Magazine trükiajakiri on suurima tiraaziga elustiili- ja spordiajakiri Eestis. Väljaanne on tasuline, ent Sportlandi
Mõõdukus tagab püsiva pikaajalise edu. Jumalate meelepaha ja õnnetusi saab vältida mõõdukuse ja vaoshoitusega. Solon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pindaros Silmapaistvaim Kreeka lüürik Enneolematu kuulsuse saavutas võitjate ülistamisega Ülistas sportlikku võitu kui märki jumalate ülimast soosingust, mis saab osaks vaid: Väärikamatele Suursugustele Tublidele Jumalakartlikele Pindaros Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
USA muutus tugevaks tänu sellele, et nende majandus ei saanud eriliselt palju kannatada. See aitas kaasa nende riigi arengule. NSV Liit saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas ka Aasias. Paljudes riikides kehtestati rahvademokraatia ja tegelikkuses tähendas see kommunistliku diktatuuri stalinliku NSV Liidu eeskujul. Lääne mõju piirati nn. raudse eesriidega(eraldus muust maailmast).Kaotajateks osutusid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Võitjate ühisleer lagunes kuna nende omavahelised suhted jahenesid. Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda mis kestis üle neljakümne aasta. Seda on hakatud nimetama külmaks sõjaks, mille põhjustas USA ja NSV Liidu omavaheline rivaalitsemine. 1949. aastal mais Saksamaa lõhenes: LääneSaksa aladel kuulutai välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik(Saksa DV). Sellega sai külm sõda hoo sisse.
Jaapan pärast II maailmasõda Jaapan · Jaapan oli sõjakas riik kahe maailmasõja vahel · Tugevdati relvajõude · Riigi elatustase langes kõvasti · Ametlikuks valitesejaks oli keiser, kuid tegelikult võim kuulus sõjaväe kõrgeimale juhtkonnale · Astudes välja Rahvasteliidust rikkusid nad oma võimaluse olla võitjate poolel · Sattus USA okupatsiooni alla Majandus · Suur majanduskasv · Piirati selliste tööstusharude arengut mis nõudsid palju toorainet ja energiat · Asuti eelisarendama elektroonika ja optika ja muude täppiseadmete ja aparaatide tootmist · Jaapan on üks maailma tähtsamaid teaduse -ja tehnikakeskusi · Tooted on kuulsad üle maailma · Edusammude taga on range kord ja pngelina töö · Majanduse kiiret arengut soodustab ka see, et Jaapan ei ole
Too oma näide programmeeritud ja mitteprogrammeeritud otsuste kohta: Koolis- Võetakse iga aasta võetakse uusi õpilasi kooli .See aasta liitus , aga Transpordikool Tööstushariduskeskusega ja tuli rohkem erialasid juurde. Valituses- Valitakse president iga 5 aasta tagant . Aga see aasta ei valitud president ära 1- mesel korral. Äris- Tuleb esitada iga aasta majandusaruanne. Sa kunagi ei tea millal võib sind tabada pankrott. Kirjelda oma sõnadega: Otsustamine vastutamise puudumisel Vastutuse puudumisel võetakse otsus vastu sageli sisulise arutluseta ning selle kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. Otsustamine enamuse järgi. See lahendusviis püüab luua "võitjate" ja "kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. Otsustamine konsensuse põhimõttel. Otsustamisel luuakse ülekaalu saavutanud variant . Kõik saavad oma arvamusi avaldada. Too oma näide Gordoni meetodi kasutamise ko...
Oli rituaalne rahvapeo ola. Lõpp ei pruukinud olla õnnetu. · Sophokles tõi tragöödiasse juurde kolmanda näitleja. Koor oli mõtliku ja moraliseeriva kommentaatori rollis. · Millised luulezanrid tekkisid? 1. eleegia (ükskõik mis teemal loodud luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon e. kaksikvärss) 2. epiniikion (ülistuslaul olümpia-, püütia-, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks) · Heksameeter Kreeka värss, mis oli üles ehitatud pikkade ja lühikeste silpide kombinatsioonide korrapärasele vaheldumisele. UU / UU / // · Teater draama esituspaik. Ruum, mis koosnes 3-st põhiosast: 1. orkestra (ringikujuline tantsuväljak. Rooma teatri ajal poolringi kujuline.) 2. skeene (ajutine hütitaoline ehitis, kus näitleja sai oma välimust muuta.) 3. theatron (vaatamispaik tõusval maastikul) · protagonist Atika tragöödia esinäitleja
Põhja- Schleswig Taanile, Saarimaa 15 aastaks Rahvasteliidule; Posen, osa Pommerist ja Sileesiast Poolale, Klaipeda Leedule. *Sõjavägi vähendati 100000 meheni. Pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Ei võinud olla tanke ega lennukeid, vähendati laevastikku. Keelati omada ja ehitada allveelaevu. Reini kaldal ei tohtinud olla Saksamaal vägesid ega ei tohtinud ehitada sõjalisi objekte. *Pidi maksma reparatsioone, st korvama võitjate sõjakulutused. Rahvasteliit- oli loodud Pariisi rahukonverentsi otsustega. See pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada. Selle organisatsiooni juhtorganid olid Täiskogu ning Nõukogu. Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO-ga, kuid Rahvasteliit ei suutnud muutuda universaalseks organisatsiooniks, mis ühendaks kõiki maailma riike. Ei lubatud alguses Saksamaad ja tema endisi liitlasi, neil tuli liimeks saamise
II maailmasõda Hitleri agressiivse poliitika tulemus 1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. Võitjate ja kaotajate vahel püsib pinevus. Saksamaa püüdleb pärast Versailles' rahu (1919) revansi, seal on raske majanduskriis ja inflatsioonitase. 1933. aasta määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848- 1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliiti...
Samuti üsna laialdaselt tuntud ehitis Rooma südalinnas. See võimas ehitis püstitati esimesel sajandil Roomas tähistamaks Rooma impeeriumi kõikvõimsust. Täna oleme filmide ja raamatute põhjal õppinud tundma seda julmust, millega rahvast tol ajal lõbustati. 7) Taj Mahal See kuulus mausoleum püstitati Indiasse Agra linna Shah Jahani eestvedamisel. Kaunist valgest marmorist püstitatud ehitis on moslemi kunsti üks tõelisi pärle Indias. Kandidaatide seas, mis võitjate sekka ei mahtunud, olid veel Ateena Akropolis, Eiffeli torn Pariisis, Sydney ooperimaja Austraalias, Suurbritannia Stonehenge, Lihavõttesaarte kivikujud ja New Yorgi vabadussammas. Võitjad selgusid Portugalis.
toimusid Versailles' lossis, Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmiti 28. Juunil 1919. Aastal. Pärast rahulepingu sõlmimist pidi Saksamaa loobuma suurtest maa-aladest, tal keelati omada suurt sõjaväge ja talle määrati reparatsioonide maksmise kohustus. Paljudes sõja kaotanud riikides tekitas see pahameelt, sest nende arvates surusid võitjariigid neile peale ebaõiglased rahutingimused. Võitjate hulgast Itaalia ja Jaapan olid rahulolematud, kuna said oodatust vähem asumaid. Kõik see muutis Versailles' süsteemi ebakindlaks. Pariisi rahukonverentsil loodi ka Rahvasteliit, mis pidi lahendama riikidevahelisi tülisid ning arendama rahvusvahelist koostööd. Esialgu suutis see oma ülesannet täita, aga mõne aasta pärast tekkinud majanduskriisi tagajärjel ei olnud Rahvasteliit võimeline osasi riike taltsutama ja hakkas tekkima 2. Maailmasõda.
Suuresti oli see seotud Versaillles' süsteemiga. Sakslasi vihastas rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud tunnustada Saksamaad suurriigina. Jaapan ja Itaalia olid rahulolematud, sest ei saanud piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid pingeid, sest paljud riigid leidsid, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik. Rahvasteliit suutis lahendada vaid väiksemaid kriise. Saksamaal oli päevakorras rahulolematus Versailles' süsteemis, võitjate üleolev suhtumine, poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine. Kõik need olid väetiseks diktatuuripõllul. Ka majanduslik seisund polnud kiita. Toimus inflatsioon ning oli palju töötuid. Hitler püüdis ületada kriisi majanduse riikliku juhtimisega. See tähendab, et maa ja rahva eesmärk oli tõsta riigi sõjalist võimsust. Ka see aitas kaasa diktatuuri tekkele. Maailmasõda tekitas ka Itaaliale suuri raskusi. Väga paljud inimesed langesid rindel. Sõja-
Seega kestsid olümpiamängud 5 päeva. Mängud algasid piduliku rongkäiguga, mis suundus Zeusi altari juurde. Siin ohverdati loomad ja võeti kohtunikelt ning võistlejatelt olümpiatõotus. Järgnes võistlejate loosimine. Õhtul toimus suur pidusöök, kus söödi ohvriloomade liha. Teisel päeval läksid kohtunikud ja atleedid rongkäigus gümnaasiumi juurest staadionile. Algul võistlesid heeroldid ja pasunapuhujad, et päevida õigust kuulutada välja võitjate nimesid. Seejärel toimusid võistlused noorukitele, kes mõõtsid jõudu ja osavust jooksus, maadluses, rusikavõitluses ning hobuste võidusõidus. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeva. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning tetati võistlusaja. Seejärel küsiti pealtvaatajatelt, kas kellelgi on süüdistusi areenil oleva võistleja vastu. Kui süüdistusi oli, pidid kohtunikud kohe kontrollima nende
Bulgaaria ja Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Pariisi rahukonverentsi otsused olid, et kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased, sest Versailles´ rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Rahvasteliidu osatähtsus rahvusvahelises poliitikas oli see, et Esimese maailma koledusi näinud inimesed lootsid ära hoida taoliste sündmuste kordumise. Nii mõnigi
Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita,et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Nende vastasteks aga olid USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teise maailmasõja võitjate ühisleer lagunes, kuna endiste liitlaste vahelised vastuolud toodi avalikkuse ette. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud. See oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel. Näiteks majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav küsimus Maailmas võidurelvastumine. NSVL ja USA mõlemad kartsid,
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda lõppes 02.09.1945 aastal Jaapani kapituleerumisega. Võitjariikideks olid USA, Suurbritannia, Venemaa ning Prantsusmaa. Kaotajariikideks aga olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Teise maailmasõja järgset maailmakorraldust on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks, kus vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA- ga ning komministlike riikide leer, mida juhtis NSV Liit. Teise maailmasõja võitjate leer aga lagunes, sest USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et 1949. aastal puhkes külm sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate vahel. Üksteist üritati trumbata väga mitmetel elualadel. Juba Teise maailmasõja lõpul oli Saksamaa olukord lootusetu ning 08.05
riigid pettusid eelmises riigikorras ja arvasid, et diktatuur aitab nende riigi välja majanduskriisist. Diktatuurisetes riikides rikuti inimõigusi ja hoiti inimesi hirmu all. Saksamaal hakkas kehtima natslik diktatuur , sest kommunistid võitsid üha enam poolehoidu. Hitler juhtis Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid ja arvati, et see võib kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii paljud. Pärast Esimest Maailmasõda oli Itaalia küll võitjate hulgas kuid kaotas väga palju inimesi ning jäi võlgadesse. Itaalias tekkis fasistlik liikumine kus eesotsas oli Benito Mussolini, see liikumine ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kehtestamine. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed aga Venemaal kehtis totalitaarne süsteem. Totalitaarsetes diktatuurides oli kontroll inimeste mõtteavalduste üle suurem kui autoritaarsetes.
·sõda sündis EU riikide vahelisest vaenust ja vastuolust ·28. juuni 1914- Sarajevo atentaatSõdivad riigid jagunesid Euroopas ja kogu maailmas kolmeks omavahel võitlevaks jõuks: ?Sõdivad riigid jagunesid kahte koalitsiooni: Keskriigid ( Saksamaa, Austria_Ungari, Itaalia) Antant (Suurbritannia, Venemaa, Pransusmaa)Tagajärjed: ·Suur osa maailmast oli varemeis ja palju inimesi oli kodutuid. ·Sõja kaotasid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan ·võitjaks ligeraal-demakraatlik süsteem võitjate hulka kuulus ka totalitaarne riik NSVL Tagajärjed: ·Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik. ·Sõja kaotasid Keskriigid Saksamaa Toimus teaduslik- tehniline progress ·Kasutati lennutehnikat, raadiotehnikat ·Tuumapommi kasutamineKasutati esimest korda keemiarelvi ·Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ·Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikuute massimõrvadTulemused:
Zeusi sünd-Jumalate ja inimeste käskija Kronos kartis ennustust"et ta sureb oma poja käeläbi" ja sõi ära kõik oma lapsed. Tahtes päästa vähemalt üks laps, põgenes jumalanna Re Kreeta saarele ja sünnitas poja-Zeusi. Zeus jagas koos oma vabaks saanud vendade Poseidoni ja Hadesega kogu võimu maaillma üle. Olümpia asus Peloponnesose lääneosas Alpheiose jõe orus, varjurikaste oliivipuusalude keskel, pühas salus asusid mängude kangelaste ja võitjate raidkujud. Pheidias-kuulus kujur kes lõi ka Zeusi ja Athena kuju. Olümpiapidustuste juhtivateks tegelasteks võisid olla ainult Elise kodanikud. Võistlusest võisid osa võtta ainult vabana sündinud, Kreeta kodanikud ja need kes end kuritegevusega polnud häbistanud. Naisi mängudele ei lubatud. Mängude kavas olid: Jooksualad, hobuste võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, odavise, viievõistlus, kaugushüpe ja kettaheide. Kohtunikud olid purpurrõivastes. Alates 33.OM
• neid kergem mõjutada ja nende rahulolematust suutsid diktaatorid edukalt ära kasutada. 2) Sõja mõju • Sõja ajal inimesed harjusid, et riigis oli nö karm käsi, kes nende eest otsustas. Olenemata sõjakoledustest oli selline valitsemine sõja aja efektiivne ja peale sõda ootasid inimesed samuti, et selline valitsemine jätkuks. Diktatuuride tekkepõhjused II 3) Pettumine Versailles` süsteemis • Kaotajate pettumus, • võitjate, eelkõige Itaalia ja Jaapani pettumus, • ärritas asjaolu, et uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. 4) Majanduslikud raskused • Majanduskriisi tingimustes kaotati usk paremasse homsesse ja demokraatiasse. Edu saavutavad need, kes lubavad võimule saades elu parandada. Supiköök USAs majanduskriisi ajal Diktatuuride tekkepõhjused III 5) Terav riigisisene võitlus • Valimiskünnise puudumine, erakondade paljusus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
