Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 1.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: Koostada vasakule nihutava paralleel laadimidega nihkeregistri loogikaskeem JK trigerite baasil. Esmane skeem näeb välja: Funktsiooni sõltuvus: J(i)=f(PL, di, qi-1, Ki ) Tõeväärtustabel J(i) väärus sõltub q(i) nihest ja K(i) väärtusest Karnaugh kaart vastavalt tõeväärtustabelile: J(i) = PL q(i-1) K(i) + PL d(i) q(i-1) + PL d(i) q(i) q(i-1) + + PL d(i) q(i) + PL q(i) q(i-1) + PL q(i) q(i-1) K(i) = = PL q(i-1) ( K(i) + d(i) + q(i) ) + PL q(i) (d(i) + K(i) + q(i-1) ) Skeem vastavalt valemile:
William James'i pragmatismi tõeteooria Üldises käsitluses on tõde ideede omadus ühilduda reaalsusega ja väärus ühildamatus reaalsusega. Siinkohal tekib küsimus, mis on ühildumus ja mis on reaalsus? Pragmatistide jaoks on tõde see, mis ideedega juhtub. Idéed saavad tõeseks tänu sündmustele,mis aitavad inimestel sihipäraselt tegutseda. Saavutatud tõde peaks olema alati praktiline ja kasumlik. Saadav praktilisus ja kasumlikkus ei pea alati olema materiaalne. Pragmatismi puhul võiks ühildumuseks pidadagi seda ideede ja sündmuste koostoimimist reaalsuses. Reaalsus ise on
Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest, ,,Inimene on kõikide asjade mõõt". Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb inimese absoluutse loomuse poolt. Eetiline relativism on doktriin, et tegude moraalne õigsus ja väärus varieerub ühiskonniti ning pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Moraalirelativismi vormid: 1. Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. 2. Subjektivistlik relativism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust Mõned moraalirelativistid väidavad, et inimeste üle tohib kohut mõista ainult lähtudes nende
Kandjaid 3 6 8 11 8 2 2 Graafik Aritmeetiline keskmine X= 43+41+42+43+44+44+40+43+42+43+44+42+43+46+44+40+45+42+43+41+4 2+43+44+43+41+42+41+43+42+44+41+42+43+45+44+46+40+41+43+44= 1709 ÷ 40 = 42,725 Mediaan Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas sama palju Me= 43 Seega on 43 jalanumbrist väiksemaid ja suuremaid jalanumbreid samapalju Mood Mood on tunnuste kõige sagedamini esinev väärus. Mo= 43 Kõige rohkem oli 43 jalanumbri kandjaid. Alumine- ja ülemine kvartiil ● Alumine kvartiil on 43 ● Ülemine kvartiil on 43 n=3+6+8+11+8+2+2=40 ÷ 2 =20 Standardhälve ja dispersioon 1. (40-42,725) 2 = 7,425 2. (41-42,725) 2 =2,975 3. (42-42,725) 2 =0,525 4. (43-42,725) 2 =0,075 5. (44-42,725) 2 =1,625 6. (45-42,725) 2 =5,175 7. (46-42,725) 2 =10,725 σ 2 = 7, 425 + 2, 975 +0,525+0,075+1,625+5,175+10,725= 28,52 ÷ 7= 4,075 σ=
I RÜHM 2x 4 0 15 1. 2p. Väga lihtne ülesanne. Vastus: x>2 3 x 2 4 2x 2 6 x 0 6x3 6x 2. 3p. Arvteljele tuleb kanda 4 väärust, nende hulgas on 2 kahekordset väärtust ja null. Intervallmeetodil lahendades alustad paremalt joonistamist ALT. Lõppvastuses on ka üks üksik väärus. Vastuseks on poollõik või üksik element 2 x 2 32 3. 2p. Ruutvõrratuse lahendamine, mille lahendamine eeldab parabooli joonistamist ja sealt vastuse lugemist. Vastuseks on lõik x2 4 0 4. 1p. Ruutvõrratuse lahendamine, mille lahendamine eeldab parabooli joonistamist ja sealt vastuse lugemist. Kuigi nullkohad puuduvad on võrratuse lahendiks kõik reaalarvud. 3 3x 2 1
paratamatult pidi olema mingi teine täiuslikum olevus, kellest ma oleksin sõltunud ja kellelt ma oleksin omandanud kõik, mis mul oli. 5. Kõik see, mis pole kujuteldav, näib mittemõistetavana. 6. Kõik asjad, mida me tunnetame väga selgelt ja distinktselt, on tõelised. 7. Jumal on ehk eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. 8. On ilmne, et nii nagu on vasturääkiv, et väärus ehk ebatäiuslikkus tuleneb Jumalast, nii on ka vasturääkiv, et tõde ehk täiüslikkus tuleneb mitteolemisest 9. Kas oleme ärkvel või magame, ei pea me iial usaldama midagi muud kui ainult oma mõistuse evidentsi.. Argumendid 1. Kõik teevad oma lihtsamates oletusteski vigu. 2. Kui ma aga ainult oleksin loobunud mõtlemisest siis poleks alust oletamiseks, et ka mina olen. 3. Sest hinge tõttu on ta see kes ta on. 4
Deduktiivne korrektsus Arutlus on deduktiivselt korrektne parajasti siis, kui see arutlus on deduktiivselt kehtiv ja tema kõik eeldused on tõesed. Vastasel juhul on arutlus mittekorrektne. Näide Tallinn on Eesti pealinn. Eesti pealinn asub riigi loodeosas. Tallinn asub Eesti loodeosas. Eriline näide C vitamiin aitab külmetuse vastu. C vitamiin ei aita külmetuse vastu. C vitamiin on kasutu. Loogikaline väärus Lause on loogikaliselt väär parajasti siis, kui see lause ei saa olla tõene, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt jaatada. On olemas maa, mis ei ole maa. Päike on täht ja päike ei ole täht. Mõni mees on isa, kuigi ükski isa ei ole mees. Loogikaline tõesus Lause on loogikaliselt tõene (on tautoloogia) parajasti siis, kui see lause ei saa olla väär, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt eitada. Roos on roos.
diagrammi määrab ära pneumojaoti tüüp ja möödavooluklapi ühendamise viis. [1.] Selleks, et oleks võimalik juhtida pneumoajamit sõltuvalt ajamile rakenda- tud koormusest, kasutatakse pneumojaoteid, millede rakendumislävi on reguleeritav- muudetava rakendumislävega rõhutundlik elementi. Signaaliks sellisele elemendile kasutatakse pneumoajamisse antavat suruõhku, mille rõhk on otseses sõltuvuses ajamile rakendatud koormusest. Kui koormus pneumoajamile suureneb, kasvab ka rõhu väärus, mille jõudmisel reguleeritud tasemeni toimub pneumojaoti asendi muutus. Lähte- asendisse läheb pneumojaoti siis, kui juhtrõhk eemaldada. [1.] Sele 4. Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element. [1.] 2. TÄITURID Täiturid muudavad pneumaatilise energia nõutavaks liikumiseks [4.] 2.1 Täiturite klassifikatsioon Sele 5. Täiturite klassifikatsioon geomeetrilise liikumise kuju järgi. [4.] 2.1.1 Lineaarliikumisega täiturid
Realismi võib pidada tervemõistuslikuks arusaamaks teadusest. Realismis on nähtud loomulikku seletust, miks loodusteadus on edukas: miks loodusteaduslikud teooriad on praktikas hästi rakendatavad ning miks loodusteadustel õnnestub progresseeruda. Realistide arvates peaksid teaduslikul teoorial ideaalis olema järgmised omadused: · Teoreetilised väited mittevaadeldavate objektide kohta on kas tõesed või väärad. Nende tõesus või väärus sõltub sellest, kas kõnealused objektid eksisteerivad ja kas neil on omadused, mida teooria neile omistab. · Mittevaadeldavad teoreetilised objektid eksisteerivad objektiivselt ning sõltumatult tunnetajate vaimust. · Teooriate uskumine on suurelt jaolt õigustatud. Teiseks jõuab (loodus)teadus realistide arvates varem või hiljem välja selliste teooriateni ja mõnes teadusharus ongi see enam-vähem saavutatud.
Deduktiivselt kehtival lausel võib olla kõik eeldused ja järeldus tõesed üks või rohkem väära eeldust ja tõene järeldus üks või rohkem väära eeldust ja väär järeldus Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla ainult tõeseid eeldusi ja väära järeldust. Näited Eesti iseseisvus aastal 1910. Eesti iseseisvus enne aastat 1915. deduktiivselt kehtib Iga ruut on ring. Iga ring on ristkülik. Iga ruut on ristkülik. Deduktiivselt kehtib – väärus läheb tõeseks Igal naisel on ema. Monica Lewinsky on naine. Bill Clinton on mees. ei kehti – järeldus pole seotud eeldustega Deduktiivne korrektsus Arutlus on deduktiivselt korrektne parajasti siis, kui see arutlus on deduktiivselt kehtiv ja tema kõik eeldused on tõesed. Vastasel juhul on arutlus mittekorrektne. Näited Tallinn on Eesti pealinn. Eesti pealinn asub riigi loodeosas. Tallinn asub Eesti loodeosas. deduktiivselt kehtiv, kuid kas korrektne
oleva ava äravoolu. Kolb liigub seni, kuni siiber on uuesti keskmises asendis. Kolvi liikumine antakse väntmehhanismi abil hammassektorile 9, mis mõjutab reguleerivat organit. Vaadeldud võimendid on astaatilised, sest sisendparameetri iga väärus e 0 kutsub esile väljundsignaali muutuse kuni maksimaalse väärtuseni Smax püsiva kiirusega. 3.Membraanmanomeetrid. Membraanmaomeetrite tajuriks on kummist, plastmassist, kummeeritud riidest või fosforpronksist valmistatud õhukene kogu serva ulatuses kinnitatud painduv plaat, mis eraldab kahte erineva rõhuga keskkonda. Membraanid võivad olla siledad või gofreeritud, gofreeritud on väiksema jäikusega. Membraane tehakse sageli jäiga tsentriga.
Nad teavad et nendega manipuleeritakse. See viib mössuni. Loogika Formaalne loogika- aristotelese loogika Form. Loogika on teadus, mis uurib kehtivate arutuste ja nende baaskomponentide vorme. Mõtlemise põhivormid mõiste, väide, järeldus. Sümbolite keeles. Formaalse loogika rajaja aristoteles Loogikaline vorm on õige siis, kui ta vastab loogikaseadustele ja loogikas kehtivatele printsiipidele. On kas tõesus või väärus. Mõnes mõttes tõene võimalust ei ole. 10 binary yeah. Õige mõtlemise seadused 1. Identsuse e samasuse seadus ühes samas kohas ja suhtes on tarvilik, et iga mõiste v väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, oleks kasutatud kui iseendale sisuliselt identne. Aon samane A-ga. 2. Logomahhia juhul kui nõuet ei täideta. Üks aiast ja teine aia august. 3. Vasturääkivuse seadus ühes ja samas kohas, ühessamas suhtes ei saa olla korraga
ARVESTUSLIK TÖÖ EESTIMAA MUINASAJA KOHTA Ülesanne nr.1 Määra lause õigsus või väärus kirjutades õige lause ette + märgi ja ebaõige lause ette – märgi. Ebaõiged laused kirjuta ümber õigeteks! 1. Eesti territoorium asustati paleoliitikumi ajajärgul. – Eestis asustus puudus, oli jääaeg 2. Eesti vanim inimasustuse leid on Kunda Lammasmäelt. – Vanim teadaolev paik on Pulli asula 3. Mesoliitikumis toimus meie aladele 3 erinevat sisserännet. + 4. Eesti keeles on tänaseni sõnu, mis pärinevad nn protoeurooplastelt. + 5
Praktikum 4 Maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 5.11.2011 Töö eesmärk: Käesoleva töö eesmärgiks on õppida maade ümberkruntimist väärtuse alusel, selleks, et uued maatükid oleks kompaktsemad kuid nende väärus liialt ei muutuksvõi jääks isegi samaks. Kasutatud töövahendid: Töövahendeiks on harilik pliiats, kustukumm, joonlaud, kalkulaator ning arvuti vastava tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tegemiseks on valitud variant B. Töö tulemused: Töö arvutuslikud tulemused on esitatud kuues erinevas ülevaatlikus tabelis. Tabel 1 näitab olemasolevate maaüksuste pindalasid ja maa väärtust ja tabel 4 näitab uute maaüksuste väärtuseid ja pindalasid.
Gottlob Frege "Tähendusest ja osutusest" - kokkuvõte (Akadeemia 1/1995, lk 87) Mis on võrdsus? (A=A) Oletus: võrdsus e. identsus on suhe objektide nimede või märkide vahel. Selle oletuse kasuks räägib see, et a=a ja a=b on erineva tunnetusväärtusega laused. a=a kehtib a priori, see on analüütiline väide. a=b vormis väited ei ole alati a priori põhjendatavad, sisaldavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele, see on sünteetiline väide. Aga kui võrdsus esineks nende objektide vahel, mida a ja b tähistavad, siis ei peaks a=a (kui see väide on tõene) erinema a=b-st (kui seegi on tõene). See tähendaks lihtsalt asja suhet iseendaga. Järelikult saab a=b tähendada ainult seda, et jutt käib samast asjast ja seega käiks jutt hoopis nendest märkidest, mis seda asja tähistavad ja võrdusmärk tähendaks suhet nende märkide, mitte objektide vahel. Aga see suhe kehtiks ainult niikaua, kuni nad midagi tähistavad; kuna siis võiks need märgid seostada ...
Üks Ida-Aafrika hõim viskas väärarenguga lapsed jõehobude ette. olenedes kultuurist või isiku valikust. Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra. pole olemas absoluutseid universaalseid On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma moraalistandardeid, mis oleksid siduvad vananevad vanemad tappa (näiteks kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel.
3. Kirjutada ära iseloomulikud neeldumisspektrite maksimaalsed väärtused ja nende optilised tihedused (teoreetiliselt peaks kolm erinevat neeldumisspektrit olema ja kolm erinevat optilist tihedust). 4. Välja trükkida neeldumisspekter ja analüüsida. Karotenoidi sisalduse arvutamine (kvantitatiivne analüüs) Uuritavad lahuses oleva karoteeni isomeeri sisalduse määramist saab ära arvutada kasutades järgnevat valemit: K = (A * V * d * 103) / (E1cm1% * g) kus, A absorptiooni väärus, mis vastab arvutuse aluseks valitud neeldumismaksimumile. E1cm1% - vaadeldava karotenoidi ekstinktsioonikoefitsient. V- ekstrakti kogumaht d kasutatud ekstrahendi tihedus, g/cm3 g uurimiseks võetud taimse materjali mass, g. 103 tegur milligramidele üleminekuks. Arvutatud tulemust võrrelda teoreetilise tulemusega ja analüüsida töö õnnestumust. Andmed m(porgand) = 0,51 g V(ekstrakt) = 28 ml 4
samu hoiakuid. („Mõrv pole hea“ - „mõrv on moraalselt väär“- „mõrv on halb, on ju?“) Eetikaväidetel on niisiis kaks funktsiooni: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu. • Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Charles L. Stevenson (1908-1979) ja tema emotivism: • eetikalausetel on tähendus, kuid see pole kirjeldav nagu väitlausete puhul, vaid on emotiivne • lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes • ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga Emotivismi kriitika 1
hoiakuid. (,,Mõrv pole hea" - ,,mõrv on moraalselt väär"- ,,mõrv on halb, on ju?") Eetikaväidetel on niisiis kaks funktsiooni: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu. · Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Faktil puudub väärtus. Charles L. Stevenson (1908-1979) ja tema emotivism: · eetikalausetel on tähendus, kuid see pole kirjeldav nagu väitlausete puhul, vaid on emotiivne · lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes · ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga Emotivismi kriitika 1
Tavaliselt toimubki energia saamine organismis aeroobselt teel. Ainult väga intensiivse töö korral võib toimuda ka anaeroobses. Peale glükoosi saab energiat ka teistest toitainetest. See toimub glükogeneesi teel. Energiat saab ka rasvhapetest, aga see on märksa aeglasem. Rasvhapetega kohaneb organism eriti nälgimise korral. Plastilist funktsiooni täidavad organismi valgud, mis lõhustatakse aminohapeteks. Plastilist funktsiooni suudavad täita üksnes valgud. Toitainete energeetiline väärus: 1) 1 g süsivesikuid ja valke = 4 kcal 2) 1 g lipiide = 9 kcal Ööpäevane toitainete vajadus: 1) Üldisest kaloraadist peaks valkudega olema saadud 10-13% 2) Ülejäänud 55-60% süsivesikutega Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeseisundis. PAV
nähtused, sündmused, mis väite vastu räägivad ja alusetuks muudavad 2) Võetakse kriitika alla argumendid, mis on esitatud väite tõestusel 3) Näidatakse, et esitatud argumendid on küll tõesed, kuid nendest ei tulene, ei järeldu tõestatav väide 4) Tõestatakse iseseisvalt uus väide, mis on ümberlükatava väitega vastuolus või välistab selle 5) Tõestatakse ümberlükatava väite enda väärus 21. Tõenäosuslik ja statistiline mõtlemine. Statistiline mõtlemine tähendab oskust näha tunnuste jaotust nende jaotusseaduste ja sõltuvuse näitarvude järgi ning teha sellest praktilisi järeldusi. Näiteks hinnata, missugused väärtuste kombinatsioonid on nende tunnuste puhul võimalikud ja missugused ebareaalsed. Tõenäosuslik mõtlemine- mõtlemisviis, kus ei saa kindel olla, et mingi väide on 100% tõene; kasutusele tuleb tõenäosus. 22. Reductio ad absurdum.
Survegrupid on tavaliselt ametiliidud või mingid edendusgrupid. 6. Laiahaardepartei: Need tekkisid 1970ndatel. Laiahaardeparti eesmärgiks on et, inimesed hääletaksid oma partei poolt. Selleks et, rahvas hääletaks kindla partei poolt tuleb anda palju lubadusi. Partei liikmeskond ei ole arvukas aga ta on aktiivne rahva hulkade mõjutaja. Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia on hinnangu andmine kehtivale ühiskonna korrale ja oma väärus hinnangutest lähtuva ühiskonna käsitluse esitamine. Kõige olulisem on Karl Marxi teooria mis pani aluse klassivõitluse teooriale. Marxi teooria viis ellu Vladimir Ilich iljanov (Lenin)- kommunism pidi olema õiglane ühiskonna vorm. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17ja 19 saj. Seda iseloomustab: · Inimene peab olema vaba ja tema huvid on alati esiplaanil. · Ühiskonnas valitsevad inimõigused vastastikune sallivus ja humanism.
sin 2 cos 3 sin 2 cot 2 28. Tõesta 3 2 tan 2 cos 2 sin 2 2 7 29. Leia funktsiooni y 4 cos 2 4 cos x 8 suurim täisarvuline väärus. ( 9 ) 3 30. Leia funktsiooni y 2,5 6 sin 2 x cos 2 x vähim täisarvuline väärtus. ( 20 ) 1 31. Leia funktsiooni y 36 sin 2 x 12 sin x 17 vähim täisarvuline väärtus. ( 2 ) 3 32. Leia suurim täisarvuline funktsiooni y 3,5 4 cos 2 x 6 sin 2 x 5 väärtus.(10) 33. Leia funktsiooni y 1,5 25 cos 2 x 10 cos x 14 suurim täisarvuline väärtus. ( 10 )
õigustus) on mõistuses. Kõrgeim praktiline seadus on ise mõistuse seadus. Rõhutades, et see alus on aprioorne, vastandub Kant püüule rajada moraali vaadeldavatele faktidele inimloomuse kohta, näiteks selle kohta, mida kõik inimesed soovivad. Vabadus ja moraaliseadus - Ainult praktiline filosoofia saab õigustada usku inimese vabadusse. Vabadus on oluline, sest moraalne hinnang eeldab Kanti järgi, et me oleme vabad selles mõttes, et meil on võime toimida teisiti. Moraalne õigsus ja väärus käivad ainult vabade tegutsejate kohta, kes kontrollivad oma tegusid ja kelle võimuses on teo hetkel toimida õigesti või mitte. Psühholoogia I. Kant jõudis oma mõtisklustes järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu: 1. Inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "Mina olen", mis on empiiriline, mitte aga ratsionaalne väide. Mina
mulje teosest yldiselt jäi. Raamat oli väga hästi loetav, hästi kirjutatud ja huvitav. Hea oli ka aeg-ruumi valik: kahtlased ajad XIX saj alguse Eestimaal. Ajalooliste romaanide puhul on hea muidugi see, et need laiendavad antud perioodi kohta silmaringi (eeldusel muidugi, et autori eeltöö on korralik olnud), aga need võivad põhjustada ka segadust raamatu sisu ja tegelikkuse erinevusel. Nii hilise aja puhul on see tõenäeosus, et millegi raamatus väidetu väärus tõestatakse kõvasti suurem, kui vanemal ajal, nii, et see teeb natuke ettevaatlikuks, aga muidu pole raamatul häda midagi. Soovitan
deduktiivse arutluse eripärad? Induktsioon- Liikumine üksikult üldisele. (Rangelt võttes ei saa induktsiooniga jõuda tõsikindla teadmiseni. On vaid tõenäosus) Deduktsioon on liikumine üldiselt üksikule. Omane nt filosoofilisele tunnetusele. Ka deduktiivne lähenemine ei taga 100% tõest tulemust(kuigi jõuab ligilähedale) Induktiivne arutlus on arutlus, mida võetakse niisugusena, et eelduste tõesuse puhul on järelduse tõesus tõenäoline ja järelduse väärus ebatõenäoline. Deduktiivne arutlus on arutlus, mille eelduste tõesust peetakse järelduse tõesust tagavaks. Teiste sõnadega, peetakse võimatuks, et eelduste tõesuse korral oleks järeldus väär. 9.Mis on teooria? Milliseid teooriaid võiks kasutada õigusteaduslikus uurimistöös? Milliste teooriate valdamine võiks olla juristitöös vajalik? Teooria on kinnitust leidnud hüpotees, teadmiste, praktika, ja kogemuste loogiline üldistus
see halb. Ta oleks võinud käskida meil ka valetada, varastada. Kuidas on aga lood Jumala headusega? Väide: Jumal käsib head tegu teha, sest see tegu on hea. (autonoomia tees) Järeldus: Jumala käsud pole juhuslikud, vaid põhinevad tema jumalikul tarkusel, ta teab mis on hea. Peab aga olema mingi Jumala tahtest sõltumatu standard, mis ütleb, mis on hea/halb. Jumal ei tee midagi heaks, hea eksisteerib enne ja sõltumata tema tahtest. Autonoomia tees : Moraal ei lähtu Jumalast Õigsus ja väärus ei põhine lihtsalt Jumala tahtel. Üldiselt leiduvad nii või teisiti toimimiseks alused, mida on võimalik teada sõltumatult Jumala tahtest. Eetika on autonoomne ja isegi Jumal peab alluma moraaliseadusele, mis eksisteerib temast sõltumatult. Annab au Jumala kõikvõimsusele ja suveräänsusele. ·Mõlemat varianti kokku võttes peab ütlema, et me peame kas kuulutama Jumala käsud meelevaldseteks või siis tunnistama, et on olemas mingi Jumala tahtest
Pideva juhusliku suuruse X ]-∞.∞[ keskväärtuse arvutamisel asendub summeerimine aga integreerimisega EX = xf ( x)dx . Keskväärtuse omadused: 1. EC = 0, kus C = const. 2. E(CX) = C(EX). 3. E(X +Y) = EX + EY. 4. Kui X ja Y on sõltumatud juhuslikud suurused, siis E(XY) = (EX) (EY). 2.6 Juhusliku suuruse mood ja mediaan Diskreetse juhusliku suuruse mood MoX on selle suuruse kõige suurema tõenäosusega esinev väärus. Diskreetse juhusliku suuruse mediaan MeX on jaotusrea keskmine suurus. Pideva juhusliku suuruse mood MoX on juhusliku suuruse selline väärtus, mille puhul jaotustihedus on maksimaalne, st. f(MoX) = max Mõningate funktsioonide puhul võib olla mitu maksimaalset väärtust st. esineb mitu moodi, samuti võib maksimum ka puududa ning selle asemel võib esineda miinimum. Sel juhul sellel juhuslikul suurusel mood puudub.
ette kujutada ilma ajalise kestvuse ja järgnevuseta Ruum ja aeg ei eksisteeri iseeneses, transtsendentaalselt, vaid on meie kaemuse eeltingimused. Need vormid on mõistuse poolt peale pandud igale kogemusele. Kantiaanlik seisukoht Kantist lähtuva seisukoha järgi on niisiis kõik paratamatud propositsioonid aprioorsed ning kõik aprioorsed propositsioonid paratamatud. Ka analüütilised tõed on paratamatud, sest nende väärus pole mõeldav (selliste väidete vääruse eeldamine on vasturääkiv) Samas kõik aprioorsed väited pole analüütilised, sest mõned aprioorsed väited on ka sünteetilised. Seega pole ka kõik paratamatud väited analüütilised. Ei kehti: p on aprioorne p on analüütiline p on paratamatu p on analüütiline Ayer ja empirism Empiristid lükkasid tagasi sünteetiliste aprioorsete tõdede olemasolu. Tunnistasid
Kui USAs rõhutati, et m ustadel oli rassiline ja sooline koorem, siis Britannias kujunes kõige põhajpanevamaks jagunemine pigem klassi kui rassi alusel. Vaatamata üleskutsetele õeskonna ühtsuseks, on teoreetilised erinevused ja poliitilised kõrvalekaldumised kogu aeg silmatorkavad. • Utilitarism – eetika seisukoht, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Tegude õigsus ja väärus sõltuvad utilitarismi järgi nende tagajärgede headusest ja halbusest. Kitsas praktitsism, püüe saada kõigest materiaalset kasu ning seda põhjendav ja õigustav mõtteviis; filoskasust lähtuv kõlblusõpetus. Utilitarism lämmatab kunsti. Pime utilitarism ei aja muud taga kui kasumit. Utilitarismi suur mõju majandusteadusele • Kategooriline imperatiiv – Immanuel Kanti filosoofia teooria, mis väljendab kõigile
1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja mis on halb; mis on kõlbeline ja mis kõlbluseta; mida tähistava...
Teadmine on tõene uskumus või arvamus. Ülim mida me introspektsiooniga suudame kindlaks määrata, on see, et me päriselt usume, P. Kas P on tõsi ei näi kuidagi sõltuvat faktistv, et meil on vastav uskumus ja on kindel, et mitte miski meie psühhol.seisundis ei võimalda eristada tõeseid uskumusi vääradest. Tõesust ja väärust määravad asjaolud, mis jäävad väljaspoole fakti: tõesus ja väärus sõltub sellest kas maailm toetab öeldut või mitte.N: Jüriöö lahing toimus 1343, ei loe välja, kas see on tõene või väär. Selle lause tõesus või väärus on ajaloofakti küsimus. Oma on uskumusega, et Jüriöö ülestõus toimus 1343-see võib , mis teeb uskumuse tõeseks, olla ise introspektsiooniga haaratav. 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust!
6 (A.Teearu, E.Krumm;2005; 142) 2.2 Holding Period Rate of Return (HPR) mudel Finantsinvesteeringu tulusust investori jaoks saab mõõta mitmete indeksitega. Üks selline on Holding Period Rate of Return (HPR). Selle idee on ära määrata investeeringu nn. hoidmisaeg (nt. Üks aasta) ja siis oletada, et kogu saadav tulu reinvesteeritakse. Investeeringu väärus perioodi alguses (siia ei ole sisse arvestatud tehingukulusid) on lihtsalt väärtpaberi turuhind. Investeeringu väärtus perioodi lõpus on väärtpaberi turuhind, millele on juurde liidetud väärtpaberilt saadud dividendid. Kui tegemist on pikema perioodiga kui üks aasta, siis kasutatakse valemit: , kus kogu perioodi holding period rate of return holding period rate of return perioodil i perioodide arv
praktilise eetika küsimused). Objektiivsus erapooletus ja sõltumatus. Kas selline ideaal on saavutatav, on küsitav ning seda mõistet kasutatakse tihti tendentslikult, et kinnitada kellegi arvamuste ülimuslikkust vaidluses teistega. Objektivism, eetiline objektivism vaatekoht, et mõned (või kõik) moraaliprintsiibid on objektiivselt kehtivad sõltumatult sellest, kas inimesed neid tegelikult tunnistavad. Sellise vaatekoha versiooniks on arusaam, et millegi moraalne õigsus või väärus ei sõltu ühiskondlikust heakskiidust, vaid seda laadi kaalutlustest nagu "kas tegu või printsiip edendab inimõitsengut või leevendab inimkannatusi". Omanikuväärtus mõiste, mille viis sisse Elaine Sternberg, näitamaks, et ettevõtte ei tegele mitte ainult kasumi suurendamisega, vaid ka "pikaajalise omanikuväärtuse" suurendamisega - mõiste, mis sisaldab firma investorite usaldust, mõistlikku äripraktikat, töötajaskonna võrdset kohtlemist, äritegevuses kodanikumõõtme
Ka uskumisega on probleem - oletame, et Anu on hüpohondrik, mis siis, et tal seekord tõesti on leetrid. Ma ei usu seda. Näib ilmne, et kui ma ei usu, siis ma ka ei tea. 11. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le? 12. Milles seisneb nn vihmanäide põhjusliku teadmisteooria vastu? 13. Selgitage Austini väidet, et teadmise ja uskumise erinevus võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid! Tõesuse ja uskumise vahel ei ole introspektiivset vahet. Tõesus või väärus sõltub sellest, kas olukord reaalses maailmas toetab uskumust või mitte. 2 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust! Normatiivne eetika uurib, milline tegu on õige/hea ja milline moraalselt väär/halb. Meta-eetika tegeleb eetikaterminite uurimisega ja moraalsete hinnangute loomust. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline eetika on tagajärjele suunatud, deontoloogiline moraalsele kohusele suunatud, tegu
Näiteks: kuriteo toimepanemisel on 4 versiooni. Versioon 1,2 ja 3 osutuvad vääraks. Järelikult on tõene versioon 4 Hinnake tõestust Korterist leiti A surnukeha noahaavaga seljas. Kohtuarstlik ekspertiis tuvastas surma ajaks kell 02.00 öösel. Korteris viibis lisaks kannatanule vaid kahtlustatav B. --------------------------- Järelikult B tappis A. Ümberlükkamine- loogiline operatsioon, millega tehakse kindlaks mingi otsuse väärus või põhjendamatus. Kriitilise esinemise eesmärkidest sõltuvalt võib esialgset teesi ümber lükata kolmel viisil: 1. Teesi kriitika. -seda loetakse üheks kõige efektiivsemaks võtteks. Väitluspartneri teesi ümberlükkamine. Ümberlükkamisel võib toetuda faktidele; teesist tuleneva järelduse vääruse kindlakstegemisele; antiteesi tõesuse põhjendamisele. 2. Argumentide kriitika. Argumentide kritiseerimisel asetatakse kahtluse alla nende tõesus
tähistab lihtsat määratlematut analüüsimatut. 3) Objektivismi tees. Intuitsionistid väidavad, et eksisteerib moraalitõdesid, mis on objektiivsed, tähenduses, et nad ei sõltu inimmõtlemisest või tunnetest. Utilitarismil on kaks põhijoont: konsekventsialistlik printsiip (ehk teleoloogiline aspekt) ja kasulikkuse printsiip (ehk hedonistlik aspekt). Esimene ütleb, et teo õigsus või väärus on määratud teo 4) Intuitsionismi tees. Küsimus: Kuidas me tunnetame moraalset headust? Moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt (intuitsiooni kaudu) – nad on järelemõtlemisel iseendast mõistetavad. Meil on tagajärgede headuse või halbusega. Eesmärk, mitte vahend, on see, mis loeb; eesmärk õigustab abinõu
MIS ON FI... 4.Mis on tõe koherentsusteooria ja kuidas seda kritiseerida? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on tõene Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest 2.Mida tähendab, et filosoo...
üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus; koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustes ja muudest kulutustest (nt transpordikulutused) Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevaid mittetagastatavaid makse, nt toolimaks Tootmiskulutused sisaldavad toote tootmisega seotud kulutusi, nt materjal, tööjõukulud Muud kulutused- et viia varu tema asukohta ja seisundisse Netorealiseerimisväärtus- väärus, mille ma saaksin, kui ma praegu müüksin, millest on maha lahutatud müügitehinguga seotud kulutsed Kui netorealiseerimisväärtus on madalam kui soetusmaksumus, tuleb objekt alla hinnata! Varude sünteetilise ja anlüütilise arvestuse olemus Varud kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: · Tooraine ja materjal · Lõpetamata toodang · Valmistoodang · Müügiks ostetud kaubad Kõigile bilansikirjetele avatakse kontoplaanis samanimelised sünteetilised kontod.
” Jamesi järgi leidub siiski mõningaid absoluutseid tõdesid. Need on nö tajumuslikult ilmsed. - “üks pluss üks on kaks”. - “valge erineb hallist vähem kui mustast”. 6. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile. “Töötama” kahemõttelisus A. Lovejoy (1908): mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis ‘töötab’”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: 1) mingi uskumus prognoosib juhtuvat 2) mingi uskumus varustab meid energiagaKasulik väärus: - Võib ju olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär! - Uskumine hauatagusesse ellu võib olla kasulik, ent me ei järelda sellest, et uskumus “hauatagune elu eksisteerib” on tõene. Tõe otsimise mõte B. Russell: pragmatist mõistab vääriti tõe otsimist! - Kui me tahame teada, “kas on tõsi, et lumi on valge”, ei pea me silmas, “kas on kasulik uskuda, et lumi on valge”. - Meid huvitab hoopis see, kas lumega on asi nii, nagu väites
peitub tõde sügaval, võime sügavustessegi tungida. Meie käsutuses pole tõe kriteeriumi ning see tõik toetab pessimistlikke teooriaid. Kuid meil on ometi kriteeriumid, mis lubavad meil õnne korral ära tunda vigu ja valskust. Selgus ja selgepiirilisus pole tõe kriteeriumid, ent ähmasus ja segasus võivad osutada veale. Samuti pole järjekindla arutluse tulemus alati tõde, seosetuse ning vasturääkivuse tagajärjeks on aga igal juhul väärus. Ning kui oleme need ära tundnud, näitab meie oma vigade tuhm punane tuluke meile vaevalist teed koopapimedusest välja” [seals.]. Popperi poliitikateooria. Traditsiooniline – näiteks Platoni – poliitiline õpetus oli tegelenud küsimusega, kes peaks valitsema, milline on ideaalne valitseja. Popperi hinnangul on küsimuse selline asetamine mittemõistlik. Nii nagu ta epistemoloogias oli seisukohal, et inimkonna
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mi...
Egoismi paradoks on, et egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistlikuks. Lisaks on eetiline egoism vastuolus meie intuitsiooniga (Teiste aitamine on moraalselt väär, kui puuduvad kaalukad tõendid selle kohta, et see tooks toimijale kasu.). FLFI.02.003 Eetika alused 35. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed! Jeremy Bentham, John Stuart Mill (David Hume, Adam Smith, Frances Hutcheson) 37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse?
Egoismi paradoks on, et egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistlikuks. Lisaks on eetiline egoism vastuolus meie intuitsiooniga (Teiste aitamine on moraalselt väär, kui puuduvad kaalukad tõendid selle kohta, et see tooks toimijale kasu.). 35. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? FLFI.02.003 Eetika alused Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed! Jeremy Bentham, John Stuart Mill (David Hume, Adam Smith, Frances Hutcheson) 37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse?
Olulisemad normatiivsed eetikateooriad: · Vastavalt sellele, kas primaarse eetilise väärtuse kandjaks on tegu ise, teo tagajärg või inimese karakterijoon, jaotatakse: deontoloogiline eetika teleoloogiline eetika e konsekventsialism vooruseetika Teleoloogiline eetika e konsekventsialism · Telos kr. k siht, eesmärk. · Consequence ingl. k. Tagajärg. · Teo õigsus ja väärus sõltuvad teo tagajärgedest. Õiged on need teod, mille tagajärjena saavutatakse teatud seesmine väärtus. · Näiteks: õige on see tegu, mis toob tagajärjena enim naudingut. Deontoloogiline eetika · Deon kr. k kohustus · Teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod ise on seesmiselt väärtuslikud. · Näiteks tõerääkimine on iseenesest hea, valetamine iseenesest halb, sõltumata
Eetika ise pole midagi sellist, mida saaks ratsionaalselt arendada. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga. Eetikaväidete funktsioon: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid; (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu. Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Nagu valu korral põlvest kinnihoidmine pole ei tõene ega väär, ent võib olla siiras või ebasiiras, nii võib ka moraalihoiakute väljendus olla siiras või mitte, ent ta ei saa olla tõene või väär. Preskriptivism Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused; (2) otsustused, mille
mulje teosest yldiselt jäi. Raamat oli väga hästi loetav, hästi kirjutatud ja huvitav. Hea oli ka aeg-ruumi valik: kahtlased ajad XIX saj alguse Eestimaal. Ajalooliste romaanide puhul on hea muidugi see, et need laiendavad antud perioodi kohta silmaringi (eeldusel muidugi, et autori eeltöö on korralik olnud), aga need võivad põhjustada ka segadust raamatu sisu ja tegelikkuse erinevusel. Nii hilise aja puhul on see tõenäeosus, et millegi raamatus väidetu väärus tõestatakse kõvasti suurem, kui vanemal ajal, nii, et see teeb natuke ettevaatlikuks, aga muidu pole raamatul häda midagi. Soovitan. ************************************* "Keisri hull" Romaan keskendub Võisiku mõisnikule Timotheus Eberhard von Bockile (1787 1836), kes tegi sõjaväelist karjääri, kuulus Aleksander I lähikonda ning abiellus aadelkonda sokeerides talutüdrukuga. 1818. aastal läkitas ta keisrile Venemaa põhiseaduse projekti, mille tõttu ta vahistati
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
B-6 Leia parameetri a väärtus, mille korral on funktsiooni y= 2 miinimum kohal x = 3. 55-3 x B-7 Leia võrrandi 4 2,57 - x = 21 + 3 x + 1 lahend või lahendite summa. y = 2 f ( -a ) ( f ( a ) - 4 g ( -a ) ) + ( g ( -a ) ) väärus, kui y = f ( x ) on 2 B-8 Leia funktsiooni paarisfunktsioon, y = g ( x ) paaritu funktsioon , f ( a ) = 1 ja g ( a ) = -2 . B-9 Anum on ääreni täidetud 88%-lise happega, anumast valati välja 2,5 liitrit hapet ja asemele valati 2,5 liitrit 60%-list hapet, mille tulemusena saadi anumatäis 80%-list hapet. Leia anuma ruumala liitrites.
genereerimiseks 82 6.8 Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element Selleks, et oleks võimalik juhtida pneumoajamit sõltuvalt ajamile rakendatud koormusest, kasutatakse pneumojaoteid, millede rakendumislävi on reguleeritav. Signaaliks sellisele elemendile kasutatakse pneumoajamisse antavat suruõhku, mille rõhk on otseses sõltuvuses ajamile rakendatud koormusest. Kui koormus pneumoajamile suureneb, kasvab ka rõhu väärus, mille jõudmisel reguleeritud tasemeni toimub pneumojaoti asendi muutus. Lähteasendisse läheb pneumojaoti siis, kui juhtrõhk eemaldada. Antud elemendi konstruktsioon ja skeemitähis on esitatud selel 98. Sele 98 - Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element 83 7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme. 7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine Ülesanne: Ühepoolse toimega silindri kolb sooritab surunupule vajutamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
