Totality"), kus viisnurksel mudelil on kujutatud kollase, punase, sinise, valge ja musta omavahelised segunemised. 6 Värvid ja nende mõju inimestele Silmade kaudu saadav informatsioon on üks tähtsamaid tajusid, mida tuleb arvestada ruumide kujunduses. Värvusõpetusest arusaamiseks on vaja natukene teada värvuse füüsikalist olemust ning värvuste nägemise, s.o aistingu füsioloogiast irradiatsiooni ning süntesteesia nähtust. Irratsioon, irradia nähtus e optiline pete, avaldub heledate esemete näiva suurenemisega tumedal taustal. Nähtus, mida tuleb arvestada väikeste ruumide puhul ja mis suurtes ruumides ei sega. Mürarikastes ruumides, tuleb arvestada sünesteesia nähtust, mis avaldub värvuste tunnetamisel nägemis-, kuulmis- ja haistmisorganite koosmõjus tekkinud tajuga. Sünesteesia
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS VÄRVUSÕPETUS Referaat Tallinn 2018 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................1 1. Värvus..............................................................................................2 1.1 Valge valgus...................................................................................2 1.2 Värvuste omadused ja tekkimise põhjused.............................................3 2. Värvuste segamine................................................................................4 2.1Põhivärvustesegamine........................................................................4 2.2 Põhivärvused, teisejärgulised ja kolmandajärgulised kõrvalvärvused.................5 3. Värviring................................................................................
Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Mõtlemine Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega. Hobuste värvused Hobuste tõuaretuse ja ratsaspordiga tegelevate ringkondade kaudu on aja jooksul välja kujunenud oma kindel sõnavara hobuste välistunnuste ning värvuste kirjeldamiseks, need kantakse ka hobustele väljastatavatesse passidesse. Värvused on: must – nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgiseid. Must hobune on paljude teiste värvuste kirjeldamise aluseks. raudjas – raudjad hobused on väga erineva väljanägemisega oranžikast kuni väga tumeda pruunini. Neil ei esine tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on niiöelda punakas, punakaläikeline
Nägemine Kristiina Pärtel 8.A 2015 Sisukord Mis on nägemine? Kuidas me näeme? Värvuste nägemine. LISA Kasutatud kirjandus. Tänuslaid. Mis on nägemine? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Kuidas me näeme? Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt
14. Miks tekivad heleduskontrastid? Serva võimendamine ja lateraalne pidurdus nägemissüsteemis (Näited: Hermanni võreillusioon, Machi ribad) Seos sensoorse adaptatsiooniga - nägemine. Tundub, et tumedamal taustal olev stiimul on palju heledam, kui heledal taustal olev. Lateraalne pidurdus - nägemissüsteemi närvirakkude vastastikmõju muster, kus aktiivss ühes närvirakus pidurdab selle kõrval asuvate närvirakkude aktiivsust. 15. Milles seisneb värvuste trikromaatiline nägemine? Trikromaatiline värvuste nägemine - põhimõte, mis on inimese värvuste nägemise aluseks; värvuste nägemine toimub kolme tüüpi kolvikeste abil, millest igaüks on maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes. 16. Millised on värvuse kolm mõõdet (värvitoon, heledus ja küllastus) Värvitoon on omadus, mis eristab sinist rohelisest, rohelist punasest jne. Erinevad üksteisest lainepikkuse poolest.
seega ka punase ja sinise. Sinise värvi lisamisega eemaldame punase ja rohelise. See- 11 ga oleme eemaldanud kõik värvused, millele inimsilm reageerib ja tulemuseks ongi must värvus 2.Milliseid võimalusi on veel erinevat värvi valguste segamiseks peale valgusfi ltrite ja valge ekraani kasutamise? Värvuste segamiseks kasutatakse kettaid, mille erinevad sektorid on eri värvi. Kui selline ketas pöörlema panna, siis värvusaistingud meie silmas liituvad ja tekib mulje värvuste liitumisest. Sama võtet saab realiseerida veel mitmel viisil. Näiteks värvida märkmiku lehed eri värvidega ja siis lehti kiiresti libistada või panna erivärvi külgedega ketas pöörlema ketta tasandis asuva sümmeetriatelje ümber. 3.. Miks on sõjaväelase välimunder rohelise- ja pruunilaiguline? Sellised mundrid peegeldavad samu värvusi, mida suvise looduse objektidki ja see teeb sõduri loodusliku fooni taustal raskemini märgatavaks.Seda nimetatakse kamuflaažiks. 4
3. Ülejäänud osa läheb piisast läbi (see meie silma ei satu) 4. Peegeldunud valgusest väljub osa piisa meiepoolsest küljest. 5. Toimub valguse murdumine. Erineva lainepikkusega valguslained väljuvad piisast dispersiooni tõttu erinevates suundades. Tavaliselt eristatakse lainepikkuse kahanemise järjekorras seitset värvust: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. Neid kõiki ei ole võimalik eristada. Nende värvuste kasutamise vikerkaare kirjeldamisel kinnistas Isaac Newton. Teist järku vikerkaart näeme sel juhul, kui meieni jõuavad valguskiired, mis on piisas kaks korda enne väljumist peegeldunud. See on aga väga nõrk valgus ja seepärast on see nähtav ainult tugeva saju puhul. VIRMALISED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral
Rodopsiini regenereerimiseks kulub sadu sekundeid. Kolvikeste valgustundlikud elemendid on rodopsiinile lähedase koostisega. Kolvikesi on kolme liiki ja igal neist on oma neeldumisspekter maksimumidega sinises (460 nm), rohelises (530 nm) ja kollases (580 nm) spektriosas. Värviaistingu tekkemehhanism Kolvikesed toimivad hea valgustatuse korral, sest neil on suhteliselt väike valgustundlikkus. Nad tagavad kontrastide eristamise ning seega ruumilise lahutusvõime. Värvuste nägemist võimaldavad kolvikesed sellepärast, et enamasti esineb inimestel vähemalt kolme tüüpi kolvikesi (L-kolvikesed, M- kolvikesed ja S-kolvikesed), mille tundlikkuse spektraalne jaotus on erinev. Hämaras kolvikeste töö lakkab, mistõttu värvuste eristamise võime kaob. Samuti saab kolvikeste abil tajuda peenemaid üksikasju ja kiiremaid muutusi, sest kolvikeste reaktsiooniaeg on lühem kui kepikestel. Erineva lainepikkusega elektromagnetkiirgus tekitab erineva
Seejärel pandi deformeeritult (moonutatult) pilt kindla süsteemi kohaselt kokku. Futurism ehk tuleviku kunst - 20. sajandi alguses Itaalias tekkinud kunstivool, mis eitas täielikult mineviku kunstitraditsioone ja idealiseeris kaasaegset tööstuslikku progressi. OP-kunst ehk Optiline kunst - arenes välja 1950.-1960. a abstraktsest kunstist. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal (teinekord väga ärritav). POPkunst - tekkis 1950.-1960. a. Loomingus kasutatakse massikultuurile omaseid elemente nagu reklaam ja iidolid. Selliselt said konveierliinilt tulnud supipurkidest ja pesupulbripakkidest korraga kunsti lemmikmotiivid. Samuti
Ilma värvitaju häireta ehk normaalnägemisega inimene on suuteline nägema kolme põhivärvust: punast, rohelist ja sinist ning nende segunemisel tekkivaid värvusi (vt lisa 1 joonis 1). Kepikesed ehk kepprakud silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral (suur valgustundlikkus), nad ei erista hästi värve. Kolvikesed ehk koonusrakud silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemisega ja ruumilise lahutusvõimega toimivad hea valgustatuse korral (väike valgustundlikkus). Värvipimedus ongi seotud kolvikeste häirega tajuda erinevate lainepikkustega valgust. AJALUGU Esimesena kirjeldas värvipimedust Inglismaalt pärit keemik, meteroloog, füüsik ja nüüdisaegse aatomiõpetuse rajaja John Dalton, kelle nimest pärineb ka sõna daltonism. 1794. aastal avaldas ta sellel teemal esimese uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta
NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1
nägemisprotsessis. Need on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on tundlikud teated lainepikkustega valguse ehk erinevate värvide suhtes. (Color Vision ... 2013). Kepikesed ehk kepprakud silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral (suur valgustundlikkus), nad ei erista hästi värve. (Kepikesed ... 2009) Kolvikesed ehk koonusrakud silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemisega ja ruumilise lahutusvõimega toimivad hea valgustatuse korral (väike valgustundlikkus). (Kolvikesed ... 2009) Kõige sagedamini esineb puna-rohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid kolvikesi või on nende töövõime langenud. (Color Vision ... 2013). 3 AJALUGU
Armastati ka suuri lõuendeid. Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma: 1) Tegevusmaal kus kunstnikud kandsid värvi lõuendile hoogsalt. Rohkesti on nendes töödes nâha dramaatilisust ja emotsioone. 2) Värvivälja maalikunst teosed näevad välja "Nr.31" rahulikumad, kuid nendes on kasutatud värvuste Jackson Pollock, 1950 emotsionaalset mõju. MoMa, New York Abstraktne ekspressionism "Enchanted Forest" Jackson Pollock, 1947 Peggy Guggenheim Collection, Veneetsia "1A" Jackson Pollock MoMa, New York Fotorealism "The Tetons and the Snake River" Ansel Adams, 1942 "Tööline" Nimetu Lewis, Hine Julia Margaret Cameron
Mõnikord nimetatakse seda väärtust ekslikult ka ribalaiuseks (brandwidth)- põhjus on selles, et kuvari ribalaius on väga sarnane parameeter. Muuseas, süsteemi koostamisel tulebki jälgida, et adapteri pikslisagedus ja kuvari ribalaius oleksid võimalikult lähedased suurused. Sageli täheldatav värvussügavuse mõju maksimaalsele värskendussagedusele ei tule mitte pikslisageduse ega ribalaiuse puudujäägist (sest selles staadiumis on signaal juba analoogkujul ning värvuste, st nivoode arv pole enam tähtis), vaid pildimälu ebapiisavast kiirusest: värvuste arvu kasvades tuleb värskendussagedust vähendada, et RAMDAC jõuaks mälust andmeid lugeda. Loetakse ju digitaalandmeid, mille bittide arv sõltub värvussügavusest üsna kõvasti. Draiver Kuidas adapterile seletada, mida ta joonistama peab? Selleks on olemas programmijupp nimega draiver. Kui
3) Ülemine ja alumine põikilihas Neid kuut lihast innerveeritakse järgmiselt: Kuues peaaju närv (eemaldaja närvi) innerveerib välimist sirglihast, mis pöörab silmamuna väljapoole küljele. Kolmas peaaju närv innerveerib ülemist ja alumist ning sisemist sirglihast ja ülemist põikilihast. Neljas e blokinärv innerveerib alumist põikilihast. 4. Värvusnägemine. Nägemine pimedas. Värvuste nägemine toimub kolvikeste abil. Vastavalt kolme värvuste komponendi teooriale on kolme erinevatele närvidele tundlikke kolvikesi. Need on siis sinisele, rohelisele ja punasele (põhivärvid). Põhivärvid, igaüks, stimuleerivad vastavaid kolvikesi, mille suhtes nad tundlikud on. Ülejäänu värviaistingud tekivad kombinatsioonis, kus domineerib nendest kolmest mõni rohkem, mõni vähem. Kui mõne põhivärvi kolvikestel tundlikkus puudub, siis esineb osaline värvipimedus, aga
kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate ehk plussklaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmasena. Kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse- punase, kollase,sinise- jaoks. On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt rohelist ja punast. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. Hästi saab värve eristada vaid heas valguses, sest kolvikeste talitlemiseks on vaja küllaltki tugevat valgust. Parim valgus silmadele on päevavalgus. Tänapäeval mõjutab õpilaste silmade tervist üha rohkem ka arvutiga töötamine. Iga
Silmamunal erinevad kestad: 1) fibrooskest (eesosaks sarvkest, moodustab 1/6 fibrooskestast), ülejäänud 5/6 skleera (kõvakest) 2) soonkest koosneb vikerkestast (iris), mis sisaldab pigmenti ja annab silmadele värvuse; ripskeha ja soonkest. Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks. 3) võrkkest (reetina) seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid (kepikesed ja kolvikesed) Kolvikesed nägemine valges, värvuste vastuvõtmine neid on tihedamini tsentraalselt Kepikesed nägemine pimedas neid on külgmiselt rohkem Võrkkesta taga on koht, kus kolvikeste tihedus on maksimaalne tsentraallohk. Ja veelgi suurema tihedusega kollatähn. Silm fokusseerib kujutise tsentraallohu piirkonda, eriti terava nägemise korral kollatähni piirkonda. Võrkkestas on piirkond, kus rakud puuduvad nägemisnärvi väljumiskoht võrkkestas pimetähn.
saartel on see praktiliselt võimatu. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis . Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul.
KIIRGUS - JA NEELDUMIS S PEKTRI TE UURIMINE S PEKTROMEETER- GONIOMEETRI ABIL Spektrist Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste(lainepikkuste)järgi Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks) Koosneb 7 värvusest Spektrist Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Spektrite jaotus Is e lo o mu järg i Te kke põ hjus te järg i 1. PIDEVSPEKT 1. KIIRGUS- RID SPEKTRID 2. J OONSPEKT 2. NEELDUMIS- RID SPEKTRID Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha kiirgab tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest Neeldumisspekter Näitab, millise lainepikkuse ja
Kiskjalised Hambad : lõikehambad toidu lahti hammustamiseks silmahambad söögi surmamiseks ja kinnihoidmiseks purihambad toidu peenestamiseks (kiskhambad), luude kõõluste purustamiseks Jäsemed : küünistega, kohastunud kiireks liikumiseks ja saagi püüdmiseks Meeled : väga hästi arenenud, intelligentsemad kui saakloomad 1 koerlased Keha : jäsemed kohastunud pikkade vahemaade läbimiseks ja jälitamiseks, neil on nürid küünised Meeled : väga hea haistmine, värvuste nägemine kehva, tegutsevad karjana ja organiseeritult 2 kaslased Keha : ümara peaga, hambad sarnased koertele,jäsemed kohastunud kiireteks sööstudeks, jäsemed lühemad koerlaste omadest (va gepardil), küünised sissetõmmatavad, esikäppasid kasutatakse ohvri tasakaalust välja löömiseks ja haaramiseks Meeled : kohastunud hämaras nägemiseks, väga hea nägemine ja kuulmine, haistmine koertest kehvem lõvid presididena Aafrikas tiigrid Aasias, jõgede ääres võsas
uut tüüpi vedelkristall ehk LCDkuvareid, mida varem kasutati ainult kaasaskantavatel arvutitel. Vedelkristallkuvaritel on kaks suurt eelist: need võtavad laual vähem ruumi ning on tänu kuvaripildi heale kvaliteedile palju sõbralikumad arvutikasutaja silmadele. 18. Millised põhilised näitajad iseloomustavad kuvareid? Kuvareid iseloomustavad näitajad on punktitihedus, esitatavate värvuste arv ja sagedus. Eraldusvõime (resolution) iseloomustab korraga ekraanile mahtuva info hulka ning selle kirjeldamiseks kasutatakse rõht ja püstsuunaliste punktide arvu, näiteks 800×600, 1024×768 jne. Kõige väiksem võimalik eraldusvõime on 640×480 punkti. Sel puhul on kujutatavad detailid kõige suuremad ja neid mahub korraga ekraanile vähe. Kaasaegsed kuvarid võimaldavad näidata vähemalt 800×600 punkti.
keravälgu teket, lähtudes tavavälgust. Kui välk lööb pinnasesse, siis muutub räni räniauruks. Kui aur jahtub, kondenseerub räni aerosooliks, mis moodustabki kerakujulise palli, mida hoiavad koos selle pinnale kogunevad elektrilaengud. Ja see pall hiilgab, kuna räni ühinedes hapnikuga eraldub soojust. Iseloomulik Ümmargune, läbimõõduga umbes 20 cm Häguste äärtega Helendab samamoodi, nagu üks tavaline sajavatine elektripirn Värvuste skaala varieerub punasest kollaseni Eluiga ei ole pikk umbes kuus sekundit kuni kaks minutit Kõrge temperatuuriga Külgetõmbe omadus metallesemete poole Võime tungida tuppa läbi kitsaste aknapragude ja läbi korstna Päevavalguses silmaga nähtav Liigub horisontaalselt ja vertikaalselt, võib püsida paigal või liikuda korrapäratult paar meetrit sekundis Kaob kiiresti, ka plahvatuse teel Väävli ja lämmastikoksiidide lõhnaline
Aatomi põhiolek kui tal on madalaim võimalik energia Ergastatud olek-kui elektronid on liikunud kõrgematele orbiitidele Spekter-värvuste skaala (pidevspekter, kiirgusspekter, neeldumispekter) Bohri postulaadid: 1)Statsionaarsete olekute postulaat: aatom võib viibida ainult erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia diskreetsed väärtused 2)Lubatud orbiitite postulaat: aatomi püsivatele olekutele vastab elektroni tiirlemine kindlatel orbiitidel 3)kiirguse posulaat: üleminek ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab (või neelab) elektrimagnetilise energiakvandi Kirchhoffi reegel aatom kiirgab ja neelab valgust samadel lainepikkustel De Broglie hüpotees-elektronidel on laineomadused Pauli keeluprintsiip-ühes aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni Vanakreeka aatomimudel-aatom on äärmiselt väike, silmale nähtamatu jagamatu osake Thompsoni aatomimudel-aatom on kerakujuline osake, m...
VICTOR VASARELY Victor Vasarely (9 April 1906 – 15 March 1997) Oli Ungari-Prantsuse kunstnik Hakkas 1930.aastatel nägemistaju olemust uurima ning on op-kunsti tähtsaim esindaja Kinetismi rajaja Op- kunst Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Elust Vasarely sündis Ukrainas 1925- 1927 õppis Eötvös Lorándi Ülikoolis meditsiini, kuid jättis selle pooleli. Kunstihariduse sai Budapesti Maaliakadeemias ja Mühley Akadeemias 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama.
ribalaiuseks (brandwidth)- põhjus on selles, et kuvari ribalaius on väga sarnane parameeter. Muuseas, süsteemi koostamisel tulebki jälgida, et adapteri pikslisagedus ja kuvari ribalaius oleksid võimalikult lähedased suurused. Sageli täheldatav värvussügavuse mõju maksimaalsele värskendussagedusele ei tule mitte pikslisageduse ega ribalaiuse puudujäägist (sest selles staadiumis on signaal juba analoogkujul ning värvuste, st nivoode arv pole enam tähtis), vaid pildimälu ebapiisavast kiirusest: värvuste arvu kasvades tuleb värskendussagedust vähendada, et RAMDAC jõuaks 6 mälust andmeid lugeda. Loetakse ju digitaalandmeid, mille bittide arv sõltub värvussügavusest üsna kõvasti. Draiver
lühendab oluliselt nende kasutusaega. Valgustuseks mõeldud valgusdioodide tootmiseks kasutatakse uusi materjale, mis suudavad vastu pidada vajalikule voolutugevusele, kõrgele kuumusele ja suurele niiskusele. Suure eredusega punastes ja merevaiguvärvi valgusdioodides kasutatakse alumiinium-indium-gallium pooljuhte (AllnGaP), sinistes ja rohelistes indium-galliumnitriid-pooljuhte (InGaN). Üks meetod «keeruliste» värvuste saamiseks on ühes valgustusseadmes üheskoos mitut tüüpi valgusdioodide kasutamine (joonis 4). Joonis 4. Värvuste saamise pooljuhtmaterjalid valgusdioodides AllnGaP ja InGaN katavad peaaegu kogu kõrge intensiivsusega valgusdioodide nähtava kiirguse spektri, välja arvatud kollakasroheline ja kollane selles spektri osas, mille lainepikkus on 550 585 nanomeetrit (nm). Värvused, mis sellele lainepikkuse vahemikule vastavad, võib saada, kui
Nõukogude liidus oli keelatud alasti keha kujutamine, Saksamaal suursugused paraadid, väljakud, auväravad, valguskunsti efektid Konstruktivism on abstraktse kunsti olulisemaid stiilisuundumusi, mis umbes 1913. aastast alates on kubismist ja futurismist (vt 20. sajandi kunst) välja arenenud. Kujutis konstrueeritakse vaid geomeetrilistest elementidest (ring, ristkülik, kolmnurk) ja sirgjoontest, püüdes üksikute vormide ja nende värvuste vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. 19:36 19:36
VÄRVUSÕPETUS Meid kõiki kõikjal ja alati ümbritesvad värvid. Need mõjutavad meie tuju, mõtteid ja emotsioone. Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Läbi prisma langedes laguneb ta spektri- ehk vikerkaarevärvideks. Spekter on vikerkaarevärviline riba. 17. sajandil hakati sõna "spekter" kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud.Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Kui päike särab läbi vihmapiiskade, võib näha vikerkaart. Iga piisk toimib sarnaselt klaasprismale. Valguskiired murduvad ja peegelduvad veepiiskades. Vikerkaare värvused on alati ühes ja samas järjekorras
sidumisnöör(plastiknöör, takunöör, pabernöör), kleeplint, floristikäsn, kinnituslint, käsnahoidjad, lilled, taimed. 2. Millised on lilleseade valmistamise reeglid. Enne lilleseadme tegemist tuleks läbi mõelda kompositsiooni kontuur, lillede kõrgus peaks olema kaks vaasi kõrgust. Lilleseadme valmistamisel polegi jäikasi reegleid, kuidas võib ja kuidas mitte. 3. Kirjelda kuidas toimub lilleseades värvide valimine. Värvide valimisel aitab palju värvuste ratas, seal on näha kuidas värvid omavahel sobivad. Kindlasti aitab ka värvide sobitamine looduses ringi käimine. Nt vaadates päikesetõusu või loojangut, vikerkaart 4. Mis tähendus on värviringil. Tänu värviringile saame kergesti näha, millised värvid üksteisesse suhtuvad ja kuidas sobivad. 5. Mida tähendab Ikebana. Ikebana on iidne kunst, kus kasutatakse lilli ja muud taimset materjali. Mõistet
OP-kunst Egert Unga 8.B 1960.aastatel arenes abstraktsest kunstist välja Op-kunst (ingl.k.optical art) Op-kunst 1950-60. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate aastad kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Victor Vasarely Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne (Sebrad 1938) sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav. Victor Vasarely
Valisin antud teema, sest spektri mõiste ja kõik sellega seonduv jäi mulle keskkoolis arusaamatuks ning kuna nüüd oli võimalus sellest referaat kirjutada, siis seda ma ka tegin. Referaadi esimene osa keskenub teooriale ning räägib spektritest, nende jaotamisest ning millega ja kuidas spektreid uuritakse. Teise osa moodustab koolis tehtud katse. 3 Spekter 17. sajandil hakati sõna "spekter" kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h ,kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste (lainepikkuste) järgi. Värvuste järjestus spektril on
Nägemine põhineb eelkõige heleda-tumeda kontrastide tajumisel, pindade ebavõrdse spektraalse peegeldusvõime korral aga värvuskontrastide tajumisel. Selleks silmast erinevatel kaugustel asuvatest esemetest tekiks võrkkestale terav kujutis, on vaja muuta läätse optilist tugevust ja pupilli suurust. See on võimalik neuronaalselt juhitavate silelihaste abil. Inimene suudab eristada u 160 värvust, lisaks sellele suudame tajuda värvuste intensiivsuse (heleduse) eri astmeid, samuti värviküllastusastmeid. Kuna need tegurid võivad ühineda erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju. 2 Kuulmismeel Kuulmine võimaldab meil eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukoha ja selle liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv, mis suudab vastu võtta suurt hulka informatsiooni.
Mõnikord nimetatakse seda väärtust ekslikult ka ribalaiuseks (brandwidth) põhjus on selles, et kuvari ribalaius on väga sarnane parameeter. Muuseas, süsteemi koostamisel tulebki jälgida, et adapteri pikslisagedus ja kuvari ribalaius oleksid võimalikult lähedased suurused. Sageli täheldatav värvussügavuse mõju maksimaalsele värskendussagedusele ei tule mitte pikslisageduse ega ribalaiuse puudujäägist (sest selles staadiumis on signaal juba analoogkujul ning värvuste, st nivoode arv pole enam tähtis), vaid pildimälu ebapiisavast kiirusest: värvuste arvu kasvades tuleb värskendussagedust vähendada, et RAMDAC jõuaks mälust andmeid lugeda. Loetakse ju digitaalandmeid, mille bittide arv sõltub värvussügavusest üsna kõvasti. Draiver Kuidas adapterile seletada, mida ta joonistama peab? Selleks on olemas programmijupp nimega draiver. Kui rakendus teatab operatsioonisüsteemi
Seisulaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Spekter- kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Tõestavad elektronide lainelisi omadusi-valguslainete olemasolu tõestavad nähtavad vöödid, mis tekivad interferentsi katses laineharjade ja nõgude vastastikuse liitumise tulemusena. Tunneliefekt- 0-st suurem tõenäosus leida osakest teisel pool barjääri ka siis, kui tema energia ei küüni potentsiaalibarjääri kõrguseni
Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis . Virmalised tekivad 80-1000 kõrgusel maapinnast. Keskmine kõrgus on 105 km, madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km maapinnast. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Virmaliste nägemine on jahmatamapanev ja müstiline kogemus. Virmalisi on kõige sagedamini näha hilissügisel ning talvel ja varakevadel
DVD ketaste lugemiseks kasutatakse punast laserit Memory stick on irma Sony poolt toodetav välkmälukaart fotoaparaatidele Milline järgnevatest väidetest on õige? Kineskoopkuvari pilt moodustatakse elektri- ja magnetvälja abil juhitavate elektronkiirte abil. TFT tüüpi vedelkristallkuvarite kõrgem hind tuleneb probleemidest transistormaatriksite valmistamisel Millised parameetrid määratakse videostandardi abil? Maksimaalne pikselite arv horisontaal- ja vertikaalsuunas ja kasutatavate värvuste (värvitoonide) arv. 4. test Printereid jaotatakse tööpõhimõtte järgi kahte suurde klassi: löökprinterid ja löögita printerid Nõelmaatriksprinter võimaldab trükkida korraga mitu koopiat läbi kopeerpaberi Termoprintereid kasutatakse kassaaparaatides ja faksides Kaldkiri, pakskiri, allajoonitud kiri on: kirjalaadid Skanneri võimet ära tunda ja arvutile arusaadavaks muuta tähti, numbreid ja kirjavahemärke nimetatakse optiliseks tärgituvastuseks
Trükivormilt osa värvist antakse edasi elastsele katmikule (ofsetkummile). Ofsetsilinder omakorda pööreldes kontaktribas trükisilindriga annab osa värvist samal ajal seal asuvale paberile. Värvi üleminekuks nii trükivormilt, kui ofsetsilindrilt on vaja teatavat survet. 2. Trükitoodangu liigitus, mida ja millega toodetakse ofsettehnoloogias Heatset- ajakirjad Coldset-lehed Poogen- reklaam 3. Mis on subtraktiivne värvuste lahutamise mudel • Subtraktiivne värvisüsteem on värvuste kirjeldamise viis, mis põhineb valguse neeldumisel. • Subtraktiivse mudeli korral tuleb värvusi ette kujutada kui trükitud põhivärvuste segunemisel tekkivat peegeldavat pinda. Kui valge valgus kohtab läbipaistvat trükivärvi, neeldub osa värvispektrist trükivärvikihis ja see osa, mis ei neeldu, peegeldub tagasi vaatajale. • Põhivärvusi on kolm: C , M, Y 4. Miks on kasutusele võetud must osavärv
14. Materiaali mahukas-palkmajade ehitamine Energiamahukas-soojuselektrijaam Veemahukas-tselluloosi ja paberivabrik Tarbijale-kondiitritööstus. 15. Transpordi teede olemasolu on oluline nafta baaside rajamisel või auto või lennuki tööstuse rajamisel. 16. Geograafilisi kaarte rühmitatakse: *Üldgeograafilised-Eesti füüsiline kaart. *Deemaatilised kaartid-Eesti piimatoodang. *Topograafilised kaardid-Võnnu ümbruse kaart. 17. Kartokrammi tunneme ära erinevate värvuste ,punkteerimiste,viirutuste järgi. 18. Kartodiakramm on kaardi taustale paigutatud arvjoonis.(sealiha toodang,külvipinna struktuur). 19. Hinnang Eesti loodusgeograafilisele asendile:Eesti piirneb Läänemere ja Peipsi järvega.Pinnamood on valdavalt tasandikkuline kaguosas on kõrgustikud Soode rohkus. Asend parasvöötme põhja poolses osas okas ja segametsa piiril. 20. Naaberriikides on kõrge majandus tasemega Soome,Rootsi,Läti.Ida piiril asub venemaa kellega on
järjest (üksteise järel). Paralleel samaaegselt mõõdetakse intensiivsusi mitmel erineval lainepikkusel mitme detektori abil. Multiplex üks detektor registreerib samaaegselt erinevate lainepikkustega kiirguste intensiivsusi. Nt. Fourier spektromeeter. Filtriga ühe või mitme filtriga ühe või mitme lainepikkuse eraldamiseks 17. sajandil hakati sõna "spekter" (inglise keeles spectrum) kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks
VÄRVIPIMEDUS VÄRVIPIMEDUS Värvipimedus ehk daltonism on osaline või täielik võimetus eristada värvuseid. Värvipimedus on seotud kolvikeste (valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemise ja ruumilise lahutusvõimega) häirega tajuda erinevate lainepikkustega valgust. AJALUGU Esimesena kirjeldas värvipimedust John Dalton, kelle nimest pärineb ka sõna daltonism. 1794. aastal avaldas ta uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta." Temal endal oli deuteranoopia (rohelise värvi tajumise võimetus), mille ta avastas puu otsast õunu korjates. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID
Maa atmosfääri osakestega. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest ka rohelist (100- 150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu. Virmaliste värvus oleneb heledust esilekutsuvate laetud osakeste energiast. Sellest sõltub, milliseid lämmastiku ja hapniku aatomite ja molekulide ergastatud olekuid need osakesed suudavad esile kutsuda. Virmaliste spektris võib leida üle saja spektrijoone, sagedamini esinavad ioniseeritud lämmastiku molekulide sinised ja ioniseeritud atomaarse hapniku ergastamisel kiirgunud rohelised ning punased spektrijooned.
Referaat ,,Mulle huvipakkuv loodusnähtus" Lähte ÜG Karin Torim 7.B 2 Mis on vikerkaar? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. Kui korraga paistab kaks üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Peavikerkaare välisäär on punane, siseäär on sinine või violetne. Kõrvalvikerkaare värvuste järjekord on vastupidine. 2 3 Vikerkaar Mis on vikerkaar ja kuidas ta teki...
Järvamaa kutsehariduskeskus Kyokushin karate" ,, Referaat Inimene PH1 Särevere 2011 Sissejuhatus Kyokushin Karate on jaapani võitluskunst, mida peetakse üheks karmimaks võitluskunstiks tema treeningute, kui ka võitluse ning kaitse pärast. Selle loojaks peetakse 71 aastat treeninud Karate meistrit Masutatsu Oyama-t, kes lõi selle võitluskunsti 1964. aastal. Rohkem tähelepanu on pööratud jalgadele, nende painduvusele, löögi kiirusele ning tugevusele kuna eesmärgiks on vastane ühe löögiga ,,knockouti" lüüa. Kyokushin Karate pole ainult võtlus, see on ülesehitatud filosoofia alusel, mis õpetab igale õppijale distsipliini ning vastupidavust. Just sellepärast arvatakse, et Kyokushin Karate õpilasi on maailmas üle 12 miljoni, sealhulgas üle 40 aasta vanuseid inimesi. Kyokushin Karate-d õppivad inimesed kannavad ,,Gi"-d , e...
1902˚ C. Erikaal on vanaadiumil 5,8. Õhus vanaadium ei oksüdeeru. Vanaadiumi tarvitatakse peamiselt terase tootmisel. Teras, mis sisaldab kõigest0 0,1-0,3% vanaadiumi, on elastne, suure tõmbetugevusega ning vastupidav löökidele ja tõugetele. See on eriti oluline kohtades, kus on vajalik suur tugevus ja vastupidavus, näiteks autotelgede puhul, mis peavad kannatama pidevaid põrutusi. Vanaadium ühendeid kasutatakse aga erinevate värvuste tõttu keraamikatööstuses glasuuride valmistamiseks. Vanaadiumi ühendeid kasutatakse ka klaasitööstuses, meditsiinis ja fotograafias.
paisuvad kihid. Tühikutega pilvede vahel on seal hea võimalus, et otsene päikesevalgus langeks vihmasajule. Vikerkaare värvid Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. Tavaliselt eristatakse vikerkaarevärve lainepikkuse kahanemise järjekorras seitset värvust: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. Enamasti ei ole siiski neid kõiki võimalik eristada. Nende värvuste kasutamise vikerkaare kirjeldamisel kinnistas Isaac Newton, kes 1672 avaldas artikli "A new theory about light and colours". Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Tegelikult on spektris punasest allpool aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid värve näha. Värvide jaotusel on ka sünoptiline väärtus - kui punase värvuse osakaal vikerkaares suureneb, võib oodata ilma halvenemist. Lihtsalt suurem
Joonis 1. Must trakeeni täkk Palladium (1989 – 2006) 6 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused 2.1. Välimik 2.1.1. Värvused Lubatud on kõik soliidsed värvused. Levinumad värvused on hall, must ja raudjas. Värvused on: must – Nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgiseid. Must hobune on paljude teiste värvuste nn. aluseks. raudjas – Raudjad hobused on väga erineva väljanägemisega oranžikast kuni väga tumeda pruunini. Neil ei esine tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on punakas, punakaläikeline. Jõhvid on kehaga ühte värvi või kehast veidi heledamad, isegi linakarva (kreemikad), kuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvusest olenevalt omistada erinevaid
sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder · toodete liiginimetused: kraakovi vorst, tallinna kilud, hollandi juust, riia leib · nähtuste, viiside, meetodite jm liiginimetused: araabia number, hispaania avang, eesti serv · haiguste, ravimite, keemiliste ühendite, värvuste jm liiginimetused: siberi katk, bordoo vedelik, berliini roheline, rootsi punane; · keelkondade, keelerühmade ja keelte nimetused: uurali keeled, volga keeled, eesti keel; · rahvaste ja hõimude nimetused: läti rahvas, soome hõimud. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimetustes võib eristada järgmisi koostisosi: 1. nimi, nt Ilmarine, Helios, Esmar, Koop & Pojad, AS Hiiu
– Fotoefekti punapiir tähendab minimaalset footoni võnkesagedust, mille puhul fotoefekt antud metalli korral veel võimalik on. 8 Kirjelda, kuidas vesiniku aatomid kiirgavad nähtavat valgust? – Kui rakendada vesinikule kõrgepingeline elekriväli, hakkab vesinik kiirgama nähtavat valgust, infravalgust ja ultravalgust. Need valgused pole pidevad, nad koosnevad üksikutest värvustest, mida nimetatakse spektrijoonteks. Bohri aatomimudel selgitab selliste värvuste ehk spektrijoonte tekkimist järgmiselt: nähtava valguse spektrijooned tekivad elektroni üleminekul kõrgemalt orbiidilt 2-le lubatud orbiidile. 9 Mingi keemilise elemendi elektronkate koosneb kolmest elektronkihist. Arvuta, mitu elektroni tohib maksimaalselt olla selle aatomi elektronkattes? – Pauli keeluprintsiibi kohaselt tohib ühes elektronkihis olla maksimaalselt 2n2 elektroni, kus n on elektronkihi number ehk peakvantarv. Selles ülesandes on n = 3, ehk 2*32 = 18.
1.3 1965 Bridget Riley alustas optilistesse maalidesse värvi toomist ning õpetas seda ka 50ndatel Yale'I koolis 1.4 Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunst. Moodi on op kunsti mõjutanud just 60ndate aastate ringis, mil olid põhiliselt kasutusel värvikirevaid kangad TEINE SLAID 1.5 Op kunst ehk optiline kunst on visuaalne kunst , mis Põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. 1.6 Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav. 1.7 Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. 1.8 Otse loomulikult oli selliste teoste loomine plaanipärane ja eeldas põhjalikke teadmisi inimese silma töö põhimõtetest KOLMAS SLAID 1
keravälk kohe kohal. Inimene lendas üle laua. Miks? - vastust ma sellele ei leidnud, aga ju seal on siis mingid sellised jõud, mis nii teevad. Igatahes on see väga imelik. Selliseid nähtusi on ka varem olnud aga vastust miks, ei ole veel leitud. Keravälgule iseloomulik Ümmargune Läbimõõt umbes 20cm 1m (on nähtud ka mitmekümne meetrilise läbimõõduga keravälku) Häguste äärtega Helendab samamoodi nagu üks tavaline 100W elektripirn Värvuste skaala varieerub punasest kollaseni (on ka sinakaid) Eluiga ei ole pikk umbes 6.sekundit kuni 2minutit Kõrge temperatuur Külgetõmbe omadus metall esemete poole ja õhu liikumise peale(toas) Võime tungida tuppa läbi kitsaste aknapragude, läbi akna, korstna ja pistikupesade Päevavalges silmaga nähtav Väävli ja lämmastikoksiidide lõhnaline Liikumine Liigub horisontaalselt ja vertikaalselt, võib püsida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
