Leping jõustus 1. detsembril 2009. Lissaboni lepingu jõustumiseks ratifitseeriti see 27 liikmesriigis. Järjestikuste laienemiste tulemusel on ELi riike nüüd 28. Põhiseisukohad 1) Suurem roll liikmesriikide parlamentidel 2) Euroopa Liidu juhtivate institutsioonide ajakohastamine ja demokraatlikumaks muutmine. 3) Tugevam hääl kodanikele (rohkem osalusdemokraatiat) 4) Euroopa ja riikide tasandil on ülesanded kindlalt ära jaotatud 5) Euroopa Liidust väljaastumine: Lissaboni lepingus sätestatakse esimest korda selgesõnaliselt liikmesriikide võimalus liidust välja astuda. Põhiseisukohtade poolt argumendid 1) Liikmesriikide parlamentide pädevuse suurendamine tõhustab demokraatiat otsuste tegemisel. 1 Lissaboni lepinguga tunnustatakse ja tugevdatakse liikmesriikide parlamentide rolli, kes ELi institutsioonide väljakujunenud rolle
Giuseppe Garibaldi: 1) Itaalia rahvuskangelane. 2) Nooruses oli meremees, pärast sai temast Noor-Itaalia salaühingu liige. 3) 1834 osales ülestõusus Sardiinia kuningriigis, väljaastumine nurjus -> -> mõisteti ta tagaselja surma. 4) Võitles Brasiilias ja Uruguays koos gautsodega valitsusvägede vastu. 5) Osales revolutsioonisündmustes Milanos ja kirikuriigis. 6) Oli sunnitud minema USAsse. 7) 1859 võitles ta Austria vastu ja järgmisel aastal organiseeris oma tuhatkonnaga retke Sitsiilia ülestõusu toetamiseks. 8) Lõuna-Itaalia oli tema kontrolli all. 9) Üritas vallutada paavsti valduses olevat Roomat seda kaitsva Prantsuse väe käest. 10) 1866 sõdis taas Austerlastega, moodustas Vogeeside armee, kuhu kuulus üle 8000 vabatahtliku.
Sokrates(469-399 eKr)- oli Vana-Kreeka filosoof, kes kritiseeris sofiste. Tema meetodi nimetatakse dialektiliseks st ,,tõe" leidmist vestluse, väitluse, poleemika abil."Ma tean, et ma midagi ei tea." Platon(427-347)- Sokratese õpilane, kes rajas Ateena lähedale filosoofiakooli, mis sai nime kreeka muinaskangelase Akedemose järgi. Seda hakati kutsuma Akadeemiaks. Platon usub, et kõnelemise ja suhtlemise eesmärgiks on leida tõde. Aristoteles(384-322)- Platoni õpilane koostas 355.a eKr teose ,,Retoorika", milles ta esitas kõnekunsti üldistatud teooria. Erinevalt sofistidest seadis Aristoteles kõne- ja vaidluskunsti eesmärgiks tõe otsimise. Sündis Makedoonias. Aleksander Suure õpetaja, Platoni kõrval lääne mõjukaim filosoof. Pani alguse paljudele uutele teadusharudele. 19.saj. keskpaigani ainus läänemaine loogika. Suured teened ka bioloogias, esteetikas, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristoteles esitas avaliku kõne koostamise eta...
Valivad 50 000 VALIJAT Valivad Valivad 4,3 MILJONIT VALIJAT passiivsed kodanikud, naised, lapsed 28 MILJONIT Monarhia kukutamine Monarhiavastased meeleolud 1792. aastal puhkes väljaastumine Kuningalossi vallutamine Kuningavõimu kukutamine http://en.wikipedia.org/wiki/File:Declaration_of_Human_Rights.jpg
Välja ei ilmunud aga juht Trubetskoi, mis segadust tekitas. Nikolaile truuks jäänud väeosad surusid ülestõusu veriselt maha. Lisaks selle ebaõnnestus ülestõus ka Ukrainas Viis väljapaistvamat juhti poodi ning ülejäänud saadeti sunnitööle või Siberisse asumisele. Mitmetele järgnesid naised, kes kaotasid siis aadliõigused ja kodanikuõigused. Dekabristide ülestõus oli esimene isevalitsuse vastane relvastatud väljaastumine. Peamiseks revolutsiooni läbiviimise jõuks pidasid nad sõjaväge. Salaühing, kuhu kuulusid dekabristid tahtis teha revolutsiooni rahva jaoks aga ilma rahva abita.
Seal tunnistati kõik inimesed võrdseks ja kõrgeima võimu allikaks rahvas. Aastal 1971 lõi Asutav Kogu põhiseaduse. See sätestas võimude lahususe. Kaotati sisetollid ja tsunftid. Riigi uueks võimuorganiks sai Seadusandlik Kogu, mis koosnes 745-st saadikust.Revolutsiooni süvendamist pooldavaid saadikuid Seadusandlikus Kogus hakati nimetema jakobiinideks. Jakobiinide kihutustöö tagajärjel toimus Pariisis 1792. aasta augustis väljaastumine. Vallutati kuningaloss, kuningas arreteeriti, kuna teda süüdistati sidemetes Prantsusmaalt põgenenud aadlikega. Louis XVI-st tehti kodanik Louis Capet. Rahvas võitis.
Jakobiinid, Monarhia pooldajad. Võimude lahusus- Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas. Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis võib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus. Koalitsioonisõjad- Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul. Aastad 14 juuli 1789- vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis. august 1792- Pariisis puhkes väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. 22 september 1792- Kokkutulnud rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21 jaanuar 1793- Hukati kuningas Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga. 9 november 1799- Hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku korpuse hoone. 1793-1794- Algas Prantsusmaa armee vastupealetung, mis kestis kokku 17 kuud. Isikud Louise XVI-Absolutistliku monarhia ajal Prantsusmaa valitseja. Valitses stiilis
''Postimehe'' ringkond ''Teataja'' ringkond ''Uudiste'' ringkond -juhtuvad jõud:August Kitzberg, -juhtivateks jõududeks -juhtivateks jõududeks Anton Jürgenstein, Peeter Põld, Eduard Virgo, A.H. Peeter Speek, Mihkel Oskar Kalls jt Tammsaare jt Martna, Karl Ast, Aleksander -eesmärgiks väljaastumine nii -nägid liitlast vene Kesküla jt venestumise kui saksastumise demokraatides -nõudsid õiguse vastu -pidasid kõige tähtsamaks vähemusrahvustele -emakeelse kooliharidus nõue eestlaste majandusliku -peamised toetajad töölised -eesti keele rääkimise olukorra parandamist aga ka koolinoores ja
Renessanss vs 21. sajand Renessanssi ajal tehti palju maade avastusi, teaduses tehti uusi avastusi ja leiutati ka trükikunst. Trükikunsti leiutas J.Guttenberg. O.Petrucci leiutas sel ajal ka nooditrüki. Nendega seoses muutus Euroopa poliitiline pilt. Samuti sündis uus kultuuri- ja ühiskonnamudel. Alles renessanssi ajal hakati seostama teost ja autorit. Varem oli kõik nagu jumala loodud ehk siis ananüümne ja püha oli ainult teos, nüüd see muutus. Selle muutuse ajal hakati väärtustama loovat kuntsnikku ja tema isikupära. See on jäänud püsima ka tänapäeval. Reformatsiooni peamine teene filosoofia ajaloo seisukohalt oli väljaastumine katoliku kiriku autoriteedi vastu. Lutheri seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada, kuid Lutheri eestvõttel loodi uus teoloogiline autoriteet – Pühakiri. Humanism kujunes välja linnakultuuri tingimustes. Suuremat tähelepanu hakati pöörama ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele....
freewebs.com/ajaloo/8klkontrolltnr1.htm&usg=__2TN4CrcbDuYLeekd spZJ5hy8OHQ=&h=766&w=1132&sz=204&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=9MtGcP6hKPJpM:&tbnh=129&tbnw=172&prev=/images%3Fq %3Dprantsuse%2Brevolutsioon%26hl%3Det%26biw%3D1280%26bih%3D933%26gbv%3D2%26tbs %3Disch:1&itbs=1&iact=hc&vpx=471&vpy=87&dur=1161&hovh=182&hovw=269&tx=162&ty=81&ei=bfL3TO87gZg6xIW4jAg&oei=T_L3TM7sDsyg OqrCvdkG&esq=4&page=1&ndsp=34&ved=1t:429,r:2,s:0 Monarhia kukutamine 1792. aastal augustis puhkes väljaastumine, mille käigus 20000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. Kuningas arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi. Louis XVIst sai kodanik Louis Capet. Prantsusmaa kuninga võim oli kukutatud
kukkus läbi, majanduslikud raskused, suured kaotused rinnetel, võimukriis riigis. Võitjad, põhjused USA, Inglismaa,Prantsusmaa, Itaalia Muutused kaardil peale I MS Tekkisid Austria, Unglari. Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi, asumaad. USA mõju I MS Sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, sõja eel andis USA laenu peamiselt Antandi riikidele. Venemaa väljaastumine sõjast Venemaal toimus juba kodusõda ja ta ei suutnud rohkem kaotada. Polnud sellises seisus, et osaleda sõjas. Eesti rahvas I MS ajal 100 000 meest mobiliseeriti, hukkus ~10 000
4. Seleta mõisted : · Liiduleping uus liiduvabariikide majandusliku ja poliitilise ühenduse heakskiiduleping. · Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee Komitee, mis proovis võimule tulla, et takistada uue liidulepingu sülmimist. · Gorbatsovi koduarest President suleti koduaresti, et takistada uue liidulepingu sõlmimist. · Augustiputs Venemaa demokraatlike jõudude pöördekatse vastu väljaastumine, mille tulemusena poliitiline seadus riigis likvideeriti. · Sõltumatute Riikide Ühendus - Ühendus, mille tulemusena saadeti ametlikult laiali Nõukogude Liit, 5. Millised olid Ida-Euroopa kommunistlike reziimide kokkuvarisemise põhjused. 1) Välispoliitilised põhjused : · NSV Liidu mõjuvõimu taandumine Ida-Euroopast. · Moskva kontroll Ida-Euroopa tegevuse üle vähenes. · Gorbatsov lõpetas sekkumise Ida-Euroopa riigiasjadesse. 2) Siseriiklikud põhjused :
vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati-kukutati jakobiinide diktatuur 9.november 1799-lõppes Prantsusmaa revolutsioon. Generaalstaadid-seisuste esinduskogu
tööstuslinnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest.6.Põlevkivitööstuse kaudu toodetud elektrienergiast üle poole suunati Eesti NSV-st välja,peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse.Dissident-teisitimõtleja,vastu riigi poliitikale.40 kiri-Avalik kiri Eesti NSV-st,sellele kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest.Selle tulemusena vähenes venestamispoliitika.Noorsoorahutused-süvenev rahulolematus ühiskonnas.Kooliõpilaste väljaastumine ajendiks sai Propelleri kontserdi ära jätmine.Milline oli suhtumine dissidentidesse Inimesed, kes pooldasid demokraatlikku riigikorda ja Eesti vabariigi taastamist olid dissidentide poolt.Kunda nad tegutsesid võimude vastu, siis dissidentliku liikumisse tugevnemisega tugevnes ka repressiivpoliitika,aktiivsemad dissidendid arreteeriti,paljud kaotasid oma ametikohad jne.Dissidentluse poliitika.Rahvale anti lootust,et kunagi võib veel Eesti vabaks saada.Töö näited kultuuri edusamme
Revolutsioon Korraldati palju streike, rev-iga kaasa läksid 1896a lahkus ametist ,,Postimehe'' üliõpilased. toimetaha Karl-August-Herman, selles ostsid 16okt 1905- 1)Väljaastumine vabrikutööliste ära Villem Reinman, Oscar Kallas ja poolt. 2) Nõuti poliitvangide vabastamist, ja Heinrich Kopper, ning panid uueks sõjaväe eemaldamist tänavatelt. toimetajaks Jaan Tõnissoni. Uus turu-suur rahvakoosolek-sõjavägi Jaan Tõnisson (1868-1941) sündis avas tule rahvahulga vastu, ilma hoiatamata. Viljandis. 94 suri, üle 200 vigastatu. 1888-1892- TÜ õigusteaduskonna lõpetas, 17.okt Manifest-Kirjutas alla Nikolai II, oli EÜS esimees. Oli ,,Postimehes,, koos kutsuti kokku riigiduuma,et kindlustada A.Kitzbergi ja P.Põld. 5 last. Astus vastu nii rahvale kodaniku õigus. Loodi saksast...
Impeeriumi tegelikuks valitsejaks sai Aleksander I lähim usaldusalune kindral Aleksei Araktsejev. 1822 a. koondas ta enda kätte kogu võimutäiuse. Araktsejevi juhitud täpne, halastamatu, kätemaksurikas ja julm ajajärk venemaal on tuntud araktsejevlusena. 1825.a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata. Noortest haritud aadlikest-sõjaväelastest koosnevad salaühingud otsustsid võimukriisi ära kasutada, et korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu. Venemaa piiramatu tsaarivõim ja pärisorjus oli nende Lääne-euroopaliku ideaalidega vastuolus. Nende plaan nägi ette sõjaväeosade koondamise Peterburi Senati väljakule, võimu kukutamise, pärisorjuse kaotamise, kodanikuvabaduse kehtestamise jm. Plaan aga ei teostunud, keiser Nikolai I surus selle veriselt maha. Väljaastumise toimumise kuu järgi on hakatud salaühingute liikmeid nimetama dekabristideks ja nende vastuhakku dekabristide ülestõusuks.
* Kaksikvõim- üks pool Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teine pool Ajutine Valitsus (vürst Lvov) * Enamlaste esiletõus 6. 1917. aasta Oktoobripöörde põhjused, käik ja tulemused. PÕHJUSED: * Ebaedu sõjarinnetel * Sakslased vallutasid Riia, mis peale Kornilov üritas kehtestada sõjaväelist diktatuuri * Ajutine Valitsus arreteeris Kornilovi muutudes ebapopulaarseks * Alahinnati Leninit * Segadus riigis suurendas Bolševike toetajaskonda KÄIK: * 6-7.nov väljaastumine sõjast * Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti * 8.nov moodustati Rahvakomissaaride nõukogu eesotsas Leniniga * Mitmel pool tekkis vastupanu bolševike võimule TAGAJÄRJED: * Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee * Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega * Kujunes ühe partei diktatuur * Majandusreformid * Ettevõtete riigistamine * Ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks * Maa kuulutati riigi omandiks
juunil ületasid nende eelüksused Eesti piiri. Saksalsed jõudsid Soome laheni ja hõivasid augusti keskel Narva. Seejärel koondus Saksa väejuhatuse tähelepanu Tallinnale. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Kui sõda puhkes, hakkasid aktiivsemad mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Juuli alguspäevil ründasid metsavennad kogu Eesti nõukogude asutusi. Väljaastumine osutus siiski varaseks, sest metsavendadel ei piisanud jõudu võimu säilitamiseks. Saksa väed jäid hiljaks. Suurima edu saavutasid metsavennad Tartus, kus 10 juulil puhkes rahvuslik ülestõus. Punaarmee oli taandunud Emajõe põhjakaldale ja neid hoiti nii kaua kinni, kui saabusid Saksa väed. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid (viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu)
Murdunud unistuste allee A.H.Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" II ja III osa kirjand ,,Mul on unistus" see on legendaarse inimõiguste eest võitleja Martin Luther Kingi lausekatkend, mis on kuulsaks saanud üle maailma. Kindlasti on igaühel oma unistused, kas suuremad või väiksemad, mis ootavad täitumist. Alati ei õnnestu oma eesmärgini jõuda, see aga võib tekitada vastuolusid nii ühiskonna kui ka iseendaga. Et saada, mida tahetakse, ollakse valmis kasutama igasuguseid vahendeid. Mõnikord on aga valede meetodite kasutamise asemel targem oma unistusest loobuda. Sageli seatakse endale suuremad eesmärgid kui tegelikult saavutada suudetakse. Tihti juhtub seda spordis. Nõmme Kalju ihkas endale jalgpallis meistritiitlit, aga pidi leppima vaid viienda kohaga. Ka Kristina Smigun-Vähi soovis olümpialt kuldmedalit, kuid ikkagi oli üksainus inimene temast parem. Ebaõnnestumise põhjuseid on palju: li...
Nuhkide eest grupeeruti salaorganisatsioonidesse 1)Päästeliit(Pavel Pestel) 2)laienes Hüvanguliiduks 3) muutub Põhjaühinguks(võim valitsejal + rahvaesindus) 4) lisaks Lõunaühing(radikaalsem Põhjast) Dekabristide ülestõus toim 26.dets 1825.a, ülestõusu juht S.Trubetskoi ei ilmunud kohale, mis tekitas segaduse. Nikolai 1. surus ülestõusu maha. Paljud viidi kohtu alla, poodi ülesse ja saadeti sunnitööle Siberisse. Tähtsus: D ülestõus oli 1. isevalitsusvastane relvastatud väljaastumine. Aleksander Puskin 1799-1837 Isaks oli Sergei Puskin ja emaks Nadezda Hannibal. Esiisaks oli Abram Hannibal, kes oli Peeter 1. kammerteener ja sekretär. P pandi Tsarskoje Solo lütseumi. Lütseumi lõpetamise ajaks oli P'l ilmunud 30 luuletust ning tema nimi juba tuntud. Seal tutvus ta ka hilisemate sõprade ja dekabristidega. Sõjaliste aegade ajal tutvus ta harituma mehega Pjotr Tsaadajeviga, vestlused temaga avaldasid P'le suurt mõju(poliitika)
luterikogudustele toetusi. Riik sekkus aktiivselt kirikuasjadesse. 2. Talurahva rahutused 19. sajandi I poolel. 1804. a vastu võetud seadused ei rahuldanud ei mõisnikke ega talupoegi. Mõisnikud leidsid, et seadused neid liialt seovad, talurahvas ootas aga eelkõige teokoormiste vähendamist. Levisid jutud, et seadus võltsiti. Liivimaal alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale. Talupoegade rahustamiseks saadeti kohale sõjaväeosad. Suurem väljaastumine toimus Harjumaal Kose-Uuemõisas. Ohvreid oli mõlemal poolel. Alles pärast suurtükkidega varustatud väeosa saabumist õnnestus talupojad jälle mõisatööle sundida. 3. Talupoegade olukord 18. sajandi ja 19. sajandi vahetusel (nende eluolu). Talurahvas oli õigusetus olukorras ja see kiskus alla ka Vene riigi mainet Euroopas. 1801. a võimule tulnud Aleksander I oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma. Ka
võtnud konservatiivide valitsus Balti mere kaldal puhkeva konflikti korral. Moskval oli kartus, et Briti laevastik tuleb Tallinna reidile, nagu 1918. aastal. Eesti kommunistidele tehti esmalt ettepanek ülestõus edasi lükata jaanuari kuusse. Siis on Balti meri jääkatte all ja Briti laevastiku sisenemine Tallinna reidile raskendatud kui mitte võimatu. Arvatavasti inglaste kartuses anti novembri lõpul korraldus väljaastumine peatada, ent masinavärk käis täie hooga ja seda polnud võimalik enam peatada. Venelaste inglaste-kartus oli neile endile teadmatult siiski põhjendamatu. Kui kommunistide mäss oli juba maha surutud, esitas Eesti saadik Londonis Oskar Kallas uuesti palve, et Briti sõjalaevad Tallinna alla saata. Välisminister Chamberlain lükkas sõjalaevade viivitamatu saatmise idee tagasi. Hiljem lisandus selgitus. "...mis tahes avalik seisukohavõtt Balti riikide
teenuste eest; toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras; toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad. Mis olid Eesti Vabariigi Asutava Kogu 2 tähtsamat seadust? Põhiseadus- pandi paika valitsemiskord Maaseadus- jagati talupoegadele maad Mis olid enamlaste kaks esimest dekreeti? Rahudekreet- otsustati sõjast väljaastumine Maadekreet- muudeti maa riigiomanduseks Mis olid Vabadussõjas toimunud murrangu põhjused? * eesti rahvavägi võttis ette edukaid vasturünnakuid, edu saavutasid raudteel tegutsenud soomurongid * Soome lahe rannikul tekitasid enamlaste tagalas paanikat meredessandid *mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlikke väeosi
· Kui ta 1923. aastal Landsbergis vangis istudes ,,Mein Kampfi" kirjutas, tekitas Viin temas üksnes ,,süngeid mõtteid" ja ta nimetas seal veedetud aega ,,kõige kurvemaks perioodiks" oma elus. · See andis tema elule esmakordselt mõtte, andis talle seltsimehed, välise distsipliini. Regulaarse tegevuse, heaolutunde ja mis kõige olulisem kuuluvustunde. · 1923. aasta novembris toimus Baierimaal Münchenis natside esimene väljaastumine ajaloos on see tuntud Õllekeldririigipöördekatse nime all. Katse ebaõnnestus ja Hitler koos kaaslastega (nende seas oli ka I maailmasõja tuntud väejuht kindral Ernst von Luddendorf) arreteeriti ja mõisteti viieks aastaks vangi. · Vanglas jõudis Hitler ka ühe olulise järelduseni VÕIMULE TULEB TULLA SEADUSLIKE VAHENDITEGA. Hitler tõmbas endale avalikkuses tähelepanu: · Propagandadriumfiga oma kohtuprotsessil,
Austria-Ungari oli kaotaja nii bloki osa kui ka eraldi riigina. Esialgu see pidi sõdima Venemaa ja Serbiaga, kuid Itaalia üleminek Antandi poole nõudis uue rinde avamist ja sõjaressurside ümberpaigaldamist. Kuigi 1917. aastal Sakslaste toel suudeti anda sellele tugeva hoopi, täiesti selle ei purustanud. Laastav, veniv, kurnav ja kaotusterikkas sõda tekitas riigis suuri rahulolematusi. Saksa vägede lüüasaamine ning liitlaste Bulgaaria ja Türgi sõjast väljaastumine 1918. aasta lõpupoolel panid Austria-Ungarit lootusetu olukorda. Impeerium hakkas seespoolt lagunema (rahvaste järg järjest iseseisvumine) ja koos sellega lagunes ka armee. Seda kasutasid itaallased ja alustasid pealetungi Piave jõel ning üksi jäänud Austria pidi kapituleerima 3.11.1918. Tulemuseks impeerium lagunes mitmeks riigiks, Austria ja eriti Ungari pidid loovutama hiiglaslikke alasid ning samuti maksma rängeid reparatsioone. Antandi suur kaotaja oli Venemaa
raudteeühendus . Raudtee kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist . Sellega avardusid oluliselt kaubavahenduse võimalused . Tln oli sisseveosadamaks. Pärnu oli väljaveosadam. Kiiresti arenes sisekaubandus, kuna maaelanikud ja linlased vajasit järjest rohkem tarbekaupu ja toitaineid. 4. Poliitiline elu 20. sajandi alguses. Tõnisson ja ,,Postimehe" ringkond (Kitzberg, Jürgenstein, Põld, Kallas) eesmärgiks väljaastumine nii venestumise kui saksastumise vastu; vastuolu baltisakslastega; eesti keeles rääkimise ja rahvusluse propageerimine; emakeelse hariduse nõue; toetajateks eesti haritlased, jõukad taluomanikud ja linnakodanlus; Päts ja ,,Teataja" ringkond (Virgo, Tammsaare) pidasid kõige tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist; nägid liitlast vene demokraatides; toetajateks nii haritlased, linnakodanikud, talupojad kui töölised; toetasid konstitutsioonilis-parlamentaarset monarhiat
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Essee I maailmasõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimesel veerandil, mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, aga teiselt poolt ühiskonna, kui terviku terviku mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant). Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. E...
vasallide püüd seda takistada Eestlaste soov keerulises poliitilises õhkkonnas oma olukorda parandada Eestlaste soov vabaneda ristiusuga seotud koormistest Ülestõusu käik Algas 23.aprillil Jüriööl 1343.a. Harjumaal Vallutati Padise klooster Ülestõusnute vägi piiras ümber Tallinna Paluti abi Rootsi kuninga esindajalt Turu foogtilt Ülestõus laienes Läänemaale 4.mail kohtumine Paides, kuningate tapmine Juulis väljaastumine Saaremaal, vallutati Pöide linnus Ülestõusu mahasurumisel suur roll Saksa ordul Ülestõusu lüüasaamise põhjused Ülestõus ei haaranud kõiki maakondi Loodetud abi Rootsist jäi hiljaks Eestlaste vanemate tapmine Paides tekitas suure segaduse Eestlastel ei jätkunud sõjalist jõudu, ülestõusnute vastu toodi Saksa ordu väed Ülestõusu lüüasaamise tagajärjed Muutus Eesti ala halduslik jaotus 1346.a. müüs Taani
pandi suuri lootusi Eestile laialdasemate õiguste väljavõitlemisel NSV Liidu koosseisus. Parteisekretärina tuli tal esindada Eestis NLKP huve, kuid ta seisis samuti Eesti huvide eest iseseisvuse taastamise käigus. Siiski jäi tema tegevus Eesti NSV liidrina võrdlemisi lühikeseks, sest kommunistliku partei ainuvõimu kadumisega 1980. aastate lõpul vähenes kiiresti ebapopulaarse partei positsioon ühiskonnas ja algas massiline parteist väljaastumine. 1990. a lõhenes tema juhitud EKP Eesti iseseisvust toetavaks eestimeelseks ja NSV Liidu püsimajäämist pooldavaks vanameelseks tiivaks. Eesti taasiseseisvumise järel taandus Väljas poliitikast.
DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras. Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi. Selle taustal küpses rahvaülestõus, mille otseseks ajendiks sai ehitustööliste töönormide järjekordne tõstmine. 16. juunil puhkes Berliinis ehitustööliste streik, mis peagi laienes ka linnadesse. Majanduslike nõudmistega alanud väljaastumine kasvas üle ka poliitiliseks vastuhakuks. Kuid juba 17. juuni õhtuks surusid Nõukogude tankid ülestõusu maha. Massiline pagemine Ida- Saksamaalt jätkus ka järgnevatel aastatel. Pagemise tõkestamiseks ehitasid kommunistid 1961. aastal kahe Saksamaa vahelisele piirile Berliinis betoonist müüri. Ungari ülestõus. 1953. sai Ungari peaministriks Imre Nagy, kes hakkas Stalini surma järel kommunistlikku režiimi leevendama. Kuid juba 1955. aastal kukutasid tagurlased ta
Euroopa liidu praegused suurimad väljakutsed Võib öelda, et Euroopa liit on euroopa integreerumise tulem, mis sai alguse Teise maailmasõja lõpust. See teekond ei ole alati sujunud libedalt ning raskusteta. Oma algusest saati on EL seisnud silmitsi probleemidega. Ka tänapäeval ei saa me rääkida EL-ist kui paradiisist, kus poleks väljakutseid. Kahjuks peame tõdema, et neid väljakutseid ei ole vähe. Alustades rändekriisist, populistlike parteide populaarsuse tõusust ning lõpetades suure töötusemäära ja poliitiliste suhtetega Venemaaga, peame tunnistama, et suuremal või vähemal määral on need probleemid kogu ühise euroopa kanda ja lahendada, mille tingib antud probleemide mastaapsus. Viimaste aastate venemaa käitumine nii välis- kui sisepoliitilises spektris on andnud naaberriikidele küllaltki palju põhjust muretsemiseks. On ju EL-gi Venemaa naabruses ning Eestis kui piiririigis adume ehk probleemi tõsidust ...
aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume Ilma riigipeata Venemaa 19 saj. 1825.a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata. Noortest haritud aadlikest-sõjaväelastest koosnevad salaühingud otsustasid võimukriisi ära kasutada, et korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu. Venemaa piiramatu tsaarivõim ja pärisorjus oli nende Lääne-euroopaliku ideaalidega vastuolus. Nende plaan nägi ette sõjaväeosade koondamise Peterburi Senati väljakule, võimu kukutamise, pärisorjuse kaotamise, kodanikuvabaduse kehtestamise jm. Plaan aga ei teostunud, keiser Nikolai I surus selle veriselt maha. Väljaastumise toimumise kuu järgi on hakatud salaühingute liikmeid nimetama dekabristideks ja nende vastuhakku dekabristide ülestõusuks.
nahka, eluskarja, kummiaraabikut. Riik ise on sunnitud olulisel määral importima toiduaineid ning kasutama välisabi. Tähtsamaks tuluallikaks on raua-ning vasemaagi eksport. Mauritaania tugevad küljed: kaevandatakse rauamaaki, maailma suurim kipsivaru, vasemaak, kuid praegu kaevandatakse seda vähe, Aafrika maade parim merekalapüügimaa. Mauritaania nõrgad küljed: Võlahäda, ligi 2 mrd. $ suurune riigivõlg, mille põhjustas riigi frangitsoonist väljaastumine. Viljatu maa- 2/3 on kõrb. Väga kuum ja kuiv kliima. Linnaelanikke: 53% Keskmine eluiga: 55 aastat Imikute suremus: 183% Kirjaoskamatus: 62% Rass: Maurid moodustavad rahvastikust kolmandiku. Mustanahalise kogukonna moodustavad üks Senegali rahvas havalin´id ning tukulörid, peulh'id ja volofid. Rahvastiku tihedus: 2,8 inimest km ² Algkoolis käib umbes 55% lapsi, araabia keel on koolides kohustuslik.
tunduvalt hilisemal ajal olid veel kasutusel paganlikud ohverdamiskombed. Eestlased hakkavad mässama Jüriöö ülestõus algab Harjumaal. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele, mis pidi haarama kogu maakonna. Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Mõisaid põletavad ja sakslasi tapvad talupojad vallutasid vägeva Padise kindlustatud kloostri, põletasid selle maha, surmasid 28 munka ja piirasid Tallinna ümber. Liikumine levis kiiresti ka Läänemaale, kus piiramisrõngasse sattus Haapsalu. Hoeneke kirjutanud: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana
mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kõikjal tekkis metsavendade salku, mille juhtideks olid ohvitserid, kaitseliitlased, politseinikud või lihtsalt aktiivsed koahlikud mehed. Metsavendade relvastus piirdus enamasti kergete käsirelvadega ja neidki oli vähe. Juuli alguspäevlik ründasid metsavennad kogu Eesti nõukogude asutusi, punaaktiviste ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Väljaastumine osutus siiski varaseks, sest metsavendadel ei piisanud jõudu võimu säilitamiseks. Kuna Saksa vägede saabumine viibis, jõudis vastaspool ootamatusest toibuda ning asus vastupealetungile. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. Hävituspataljonidesse kuulusid üldjuhul vabatahtlikud-ideelised kommunitid ja nõukogude
Kuningas arreteeriti. Olles vangis, kirjutas kuningas alla 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile. Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Asutav Kogu muutus Seadusandlikuks Koguks, kuhu valiti 745 saadikut. Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Kogule, milles saadikud jagunesid jakobiinideks, monarhia pooldajateks ja nn. sooks. Vabariigi väljakuulutamine ja kuninga surmamine 1792. aasta augustis toimus Pariisis väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. Kuningas arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi. Oma mõju olid kaotanud monarhistid ning 1792. aasta septembris toimunud valimistel olid ülekaalus vabariigi pooldajad. 22.septembril 1792. aastal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvendis peale vabariigi väljakuulutamist olid Jakobiinid, Zirondiinid ja Soo. Rahvuskonvendis tekitas ägedaid vaidlusi kuninga küsimus. 1793
üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud, samuti valitsusevastane relvavõitlus. 9. jaanuaril Peterburis Verise Pühapäevaga alanud revolutsioon vallandas esimesed meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Erineva ulatuse ja kestvusega aktsioonid jätkusid läbi kogu kevade ja suve, suurim poliitiline väljaastumine leidis kogu Eestis aset 1. mail. Pärast Nikolai II kodanikuõigusi lubava manifesti avaldamist 17. oktoobril 1905, asutati Eestis esimesed legaalsed erakonnad: rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Sisuliselt olid
I maailmasõda. Millal toimus (kuupäevad, aastad)? Miks puhkes (ajend, põhjused)? Kes osalesid? Uuendused sõjanduses. Tulemused. Suurriikide kokkuvarisemine ja uute riikide kujunemine (kaart). Vene revolutsioonid. Miks puhkes veebruarirevolutsioon? Selle tagajärjed. Oktoobrirevolutsioon ja selle tagajärjed. Millal toimusid mõlenad revolutsioonid. Eesti vabariigi loomine! Seosed sündmustega Venemaal, maailmas. Autonoomiaseaduse vastuvõtmine, sellega kaasnenud muutused. Eesti kommunistid ja oktoobripööre ning sellega kaasnenud muutused. Eesti Vabariigi väljaluulutamine. Saksa okupatsioon ja sellega kaasnenud probleemid. Vabadussõda aeg, osapooled, Võnnu lahing, Tartu rahu. I maailmasõda: I maailmasõda algas 28. juulil 1914 - 11. novembril 1918 Sõja ajend : suurriikide vastandlikud huvid ja 1914. aasta juunis tapeti Austri Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, vallanduski suur sõda, sest AustriUngari taga seisis Saksamaa. Serbiat ...
Ukraina oli viljakas maa, kus olid suured viljavarad ja viljakas pinnas toiduks. Baltimaad olid strateegilise tähtsusega: sadamad 18) Sõjategevus läänerindel 1918. aasta kevadel ja suvel. Kevadel 1918 aastal õnnestus sakslastel Teises Somme'I lahingus edasi liikuda. Juulis 1918 toimus teine Marne'I lahing, kus sakslaste edasitung peatati. Augustis 1918 Amies'I lahinguga õnnestus Pr. Sakslastest puhastada. 19) Keskriikide sõjast väljaastumine. Sept. 1918. pöördusid sõjaväelased keisri poole palvega alustada läbirääkimisi Sept. 1918 alustas rahuläbirääkimisi Bulgaaria Okt. 1918 sõlmis vaherahu Türgi Nov. 1918 kapituleerus A-U 20) Versailles' rahukonverents: aeg, osalenud riigid, valitsenud õhkkond, tulemused 18.01.1919 algas, Wilsoni rahuplaan lükati tagasi. Rahuleping arvestas peamiselt Prantsusmaa ja UK huve. Rahulepingule kirjutati alla 28.06. 1919 -sõjasüü Saksamaa Elsass-Lotringi loovutamine Pr
Püha Peetruse kiriku mahapõletamist" Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millel oli palju lugejaid Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks Piibel Reformatsioon usupuhastus ehk ristiusk tuli puhastada Seitsmest sakramendist tunnistas vaid ristimist ja armulauda Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon haaras ka ühiskonna kõrgkihti Talupojad nõudsid kogukonnamaade ühiskasutamist Talurahva väljaastumine Saksa talurahvasõda Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peale Talupojad olid valmis kõigest loobuma, kui need on pühakirjadega vastuolus Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni Augsburgi usurahu Luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis Kalvinism Johann Calvini rajatud
Kolmandaks oli esimene põhiseadus e. Konstitutsioon.Põhiseadus sätestas võimude lahususe.Seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu.Prantsusmaal kaotati sisetollid ja tsunftid ja muudeti haldusjaotust.Seadusandlikku Kokku valiti 745 saadikut.Ühel poolel olid jakobiinid ja teisel poolel olid Monarhia pooldajad.Keskel oli ,,Soo".Sellepärast kutsuti keskmist Sooks, sest hääletamise toetati kord üht ja kord teist jõudu. 1792.aasta augustis toimus väljaastumine mille käigius vahistati kuningas ja tema perkond.Sellega oli Prantsumaal kuniga võim kukutatud. 3. Milline oli kunninga saatus revolutsiooni ajal? Jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist .1793.aasta jaanuaris algas avalik kohtupidamine. Iga saadik pidi teiste ees oma oma eelistuse teatavaks tegema .Peale kolmepäevase kohtupidamise järel otsutati ühe häälega mõisteti kunigas surma.21.jaanuaril viidi kohtu- otsus täide Pariisi revolutsiooni väljakul
Sergei Trubetskoi ei tulnud kohale · Segadus, tänu millele surus Nikolai I talle usatavaks jäänud väeosadega ülestõusu maha Dekabristide ülestõus · Kohtu alla anti: · 579 inimest · Sh. 5 väljapaistvamat dekabristide juhti poodi 25. juulil 1926. aastal · 121 dekabristi saadeti Siberisse sunnitööle ja asumisele, mitmetele neist järgnesis vabatahtlikult nende naised · See oli I isevalitsuse vastane relvastatud väljaastumine · Dekabristid pidasid peamiseks jõuks sõjaväga, mida juhib salaühing Puskin ja Nikolai I · 4. sept. ööl 1826. a. pidi Puskin sõitma viivitamatult Moskvasse, kus vastavalt kroonimisele viibis ka tsaar Nikolai I · 8. Sept. jõudis ta kohale ja ta saadeti otsejoones Nikolai I kabinetti. · Puskinist sai dekabristide eestkostja · Ta vabastati pagendusest ja lubati ise endale uus elukoht leida
S paiskas oma mehed IT rindele.24-27okt Capporetto lahing.21 märts algas S pealetung St Quentini. 9-25 apr Armentieresi lahing.27mai-15juuni Reimsi lähedal. 29 sept palus vaherahu Bulgaaria. 30 okt kapituleerus Türgi. 3nov kirjutas vaherahule alla AU. 26sept nõudis S rahuläbirääkimisi. 7- 9nov S revolutsioon, keiser astus tagasi. IDARINDE SÕJATEGEVUS: 17 aug 1914 alustasid V armeed sissetungi Ida Preisimaale.1916 Isonzo lahing. 1917 veebruarirev, enamlaste riigipööre, väljaastumine sõjas (V) 1918 Bresti rahu Si ja V vahel. MUU RINNE: 23.aug 1914 astus sõtta Jaapan. 1914 algas Läänerindel positsioonisõda , eeldused : 1. väga suurte armeede olemasolu2. meeste varustatus(toit, relvad jne)3.uued relvad 4 uut tüüpi kaitseehitised. Kaasnesid tohutud inimkaotused.( Sonni lahing 1,3 milj hkkunut)Manööversõda-idarindel(üksikute lahingute pidamine). KUIDAS SÕDA MÕJUTAS RIIKE
Referaat Ameerika sünd Tallinn 2008 Sisukord: Avastuslugu lk .3 Kõrgkultuur ja kolooniad lk 3 Inglise kolooniad lk 4 Indiaanlastega sõdimised lk 4 Ameeriklased lk 5 Valgustusideoloogia lk 5 Ameerika Ühendriigid lk 6 Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse, kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Hait...
VÄLISPOLIITIKA: · 3. märts sõlmitakse sakslastega separaatrahu Brestis. · Eesmärk on maailmarevolutsiooni levitamine Euroopas. Selleks luuakse 1919. a. Moskvas Kommunistlik Internatsonaal (Komitern), mille eesotsas on Zinovjev. Õpetakse erinevaid kommuniste, kuidas teostatda revolutsiooni. · Venemaa ametlik nimetus VNFSV KODUSÕDA VENEMAAL 1918-1920 (põhiaastad, 22. aastal toimub sõjategevus veel nt. Kaukaasias) 1818. a. märtsis tsehhhide-slovakkide korpuse väljaastumine, mida peetakse kodusõja alguseks. Entante sekkub, ning deklareerib, et igasugune sõjategevus on Entente´i vastu. Lääneriikide sekkumise põhjused: · Nad andsid palju sõjavarustust Venemaale, ega tahtnud, et see satuks punaste kätte. · Põhiriigid, kes sekkusid: Inglismaa, USA, Prantsusmaa, Jaapan. · Ei tahetud, et revolutsiooni ideed ei leviks. · Tahtsid tagasi investeeringuid.(Ka väliskapital natsionaliseeriti, näiteks kogu Bakuu naftatööstus.)
vaimulikud võisid abielluda Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Kirikust eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid. Pildirüüsteliikumise käigus hävitati kirikutes altarid ja pühakute kujud. Reformatsiooni levik: Saksamaa, Sveits, Inglismaa, Prantsusmaa, Skandinaavia Saksamaa: Saksamaa lõuna-ja keskosas toimus (1524-1525) Saksa talurahvasõda talurahva väljaastumine. Nad nõudsid tagasi kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. 1555. aastal toimus Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem. Sveits: Reformatsioon levis väga kiiresti, aga seal toimus ka kodusõda. Reformatsioon ei tulnud lihtsalt, Johann Calvin pani aluse ühele suunale reformatsioonist(kalvinism) ja sealt edasi levis see Prantsusmaale.
Saksa DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras. Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi. Selle taustal küpses rahvaülestõus, mille otseseks ajendiks sai ehitustööliste töönormide järjekordne tõstmine. 16. juunil puhkes Berliinis ehitustööliste streik, mis peagi laienes ka linnadesse. Majanduslike nõudmistega alanud väljaastumine kasvas üle ka poliitiliseks vastuhakuks. Kuid juba 17. juuni õhtuks surusid Nõukogude tankid ülestõusu maha. Massiline pagemine Ida-Saksamaalt jätkus ka järgnevatel aastatel. Pagemise tõkestamiseks ehitasid kommunistid 1961. aastal kahe Saksamaa vahelisele piirile Berliinis betoonist müüri. Ungari ülestõus. Teises maailmasõjas Saksamaa liitlasena sõdinud Ungari jäi sõja lõppedes Nõukogude Liidu ülemvõimu alla. Järk-järgult likvideeriti seal mitmeparteisüsteem ja kogu
Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati. Teokoormised fikseeriti 1804. aastal ka Eestimaal. Eesti- ja Liivimaa talupojad jäid siiski edasi pärisorjadeks. Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis. 1804. a. seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Liivimaa kubermangus alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale. Ärevuse kasv mõisates sundis taas sõjaväelt abi paluma. Suurem väljaastumine puhkes Harjumaal Kose-Uuemõisas. Napoleoni sõjad ja Eesti. 1801 mais tungis Tallinna alla admiral Horatio Nelson. Ka järgnevatel aastatel liikusid Briti sõjalaevad Eesti rannikuvetes. 1809. a augustis blokeerisidInglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas vene laevastiku mitmeks nädalaks. 1812. aastal tungisid Napoleoni väed Kuramaale. Eestlastele tõi sõda kaasa täiendavaid koormisi. Pidev sõjategevus nõudis järjest rohkem mehi nekruteid. 1807
suurte kaotuste hinnaga liiguti edasi · Punaarmee edukas vastupealetung väljakurnatud sakslastele d) Punaarmee suurpealetung kogu rindel 1944: · põhjas murti 3 aastat kestnud Leningradi blokaad · sakslased suruti välja Eestist, Lätist ja Ukrainast · pealöök anti Valgevenes, kus piirati sisse suured Saksa üksused · edasitung Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia) · Soomes murti Mannerheimi liin, Soome väljaastumine sõjast 4. Sakslaste lüüasaamine Põhja-Aafrikas a) El-Alameini lahing nov. 1942: · Briti üksused surusid Saksa-Itaalia väed välja Egiptusest ja Liibüast b) Mais 1943 Marokos ja Alzheerias maabunud USA väed piirasid vastased sisse ja alistasid 5. Sõjategevus läänerindel a) Itaalia väljalangemine sõjast: · juulis- septembris 1943 hõivasid USA-Inglise väed Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia · Mussolini kõrvaldati võimult, kes varsti vabastati Itaaliasse
5. Konstitutsioonilise monarhia kehtestamine. Ülestõus ja kuninga kukutamine. 1791 a. Asutatavas kogus vastu võetud põhiseadus muutis Prantsusmaa konstitutsioonilise monarhiaga riigiks. Põhiseadus sätestati võimude lahususe, kohtupidamist hakkasid teostama valitud kohtunikud. Muudeti senist haldusjaotust. Asutav kogu oma tegevuse ja uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu . 1792. augustis puhkes väljaastumine, mille käigus vallutati kuningaloss ja kuningalt võeti õigus välja anda seadusi ning kukutati troonilt. 6. Rahvuskonvent. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks. Kuninga hukkamine. Pärast kuninga kukutamist oli vaja uut konstitutsiooni. 1792. a septembris korraldati valimised, mis olid ebaausad, sest hääletama lasti vaid vabariigi pooldajaid. Uut parlamenti nimetati Rahvuskonvendiks . Päev pärast esimest koosistumist kuulutati Prantsusmaa Vabariigiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
