Minimeediamonitooring Postimees 2008 Keila koolide muutmine erakooliks hirmutab õpetajaid 27.03.2008 00:01 Väljaande omauudis Keila linn otsustas, et linnale kuuluv algkool ja gümnaasium lähevad sihtasutuse omandisse. See külvab aga õpetajate seas paanikat. Esimestena läks seda teed Pärnu, kus 2007. aasta juulist hakkas üks sihtasutus haldama Pärnu hansagümnaasiumi, Pärnu Ülejõe gümnaasiumi, Pärnu Koidula gümnaasiumi ja Pärnu vanalinna põhikooli. Hinnang on neutraalne. Kuna Hansagümnaasiumit mainiti ainult artikli lõpus koos Koidula, Vanalinna ja Ülejõe kooliga. Opositsioon hoiatab Pärnu linna suure laenukoorma eest 16.04.2008 10:30 Väljaande omauudis Pärnu linnavolikogu asus arutama negatiivset lisaeelarvet ja uue spordihalli rajamist. Linnaeelarvet tuleb kärpida ligi 30 miljoni krooni võrra. Endine abilinnapea tõi näiteks olukorra Pärnu Koolide Sihtasutusega, millel lubati käesole...
VÄLJAANDE VALIKU PÕHJENDUS Analüüsitavaks meediaväljaandeks valiti päevalehe Saarte Hääl veebiväljaanne, põhjuseks isiklik huvi uurida saarlaste päevalehe läbipaistvust, kuna tegemist on võrdlemisi väikese ning tagasihoidliku väljaandega. Samuti mängis valiku langetamisel rolli ka see, et üks analüüsi läbi viinud rühmaliikmetest on ise Saaremaalt pärit ning omab mõningaid teadmisi vastava väljaande toimingutest ja peab sidet ühe Saarte Hääle toimetajaga, mistõttu oli vajaliku informatsiooni saamine kohati kergem, kui see oleks võinud olla mõne teise meediaväljaande valimisel. Väljaande valimisel lähtusime ka veebiväljaannete eelisega paberväljaannete ees, milleks on informatsiooni rohkus ning kättesaadavus, seda just infoallikate, rahastuse, töötajate jm osas. ANALÜÜSISKEEM Analüüsiskeemi koostamisel tuli kõigepealt leida ja paika panna Saarte Häälele omased
Marie Udam Ajakirja Kultuur ja Elu numbri 3/2011 retsensioon Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2012 Käesolev retsensioon annab ülevaate rahvusliku suunitlusega kultuuriajakirja Kultuur ja Elu sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt. Visuaalse külje pealt on käsitletav ajakirja number traditsiooniline. Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseksist. Tiitellehel on välja toodud üheksa pealkirja numbris avaldatud artiklitest. Kolme pealkirja juures on väiksemad pildid. Kaane värvigammas
Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Mart Laidmetsa poolt kirjutatud kõrgharidust käsitlevad artiklid, mis on ilmunud ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Leian 5 artiklit. Artiklid räägivad kõrgkoolis õppimisest ja haridusreformist. Kasutan „Liitotsingut“. Autor: „Mart Laidmets“. Märksõna/personaalia: „Kõrgharidus“. Pealkiri / väljaanne: „Postimees“. Väljaande tüüp: „Ajaleht“. Artikli tüüp: „Artikkel“. Kasutatud teemabaas: „Andmebaas ise“. 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Leian 2 artiklit. Näide! Autor: Valgemäe, Mardi Pealkiri: Eesti barokk? Väljaanne: Vikerkaar (2002)ak. 16, nr. 11/12, nov. /dets., lk. 174-176 Kasutan „Liitotsingut“. Sõna: „Mati Unt“ and „Vaimude tund“. Väljaande tüübiks märgin
kasutate). Kui allikaid on mitut liiki, tuleb need grupeerida. Kirjandus või Kasutatud kirjandus (Mõlemad pealkirjad on aktsepteeritud, neil on küll väike sisuline vahe Kirjandusse võite panna ka raamatuid, millega olete teemat uurides tutvunud, aga töös nendele ei viita.) Kirjanduse nimekiri tuleb järjestada tähestiku järgi raamatute või artiklite autorite perekonnanime alusel. Sama autori teosed järjestatakse kronoloogiliselt. Kui väljaandel puudub autor, tuleb alustada väljaande pealkirjast ja see paigutada nimekirja vastavalt tähestikule. Allikate ja kirjanduse nimekirja vormistamisest tuleb lähemalt juttu allpool. 2. Lisad Vajadusel liidetakse tööle lisad, nende hulgas võib olla ka heli- või andmekandjaid. Olenevalt töö teemast saab lisadesse saab panna mahukad illustreerivad materjalid, analüüsitavad õppekavad, kasutatud küsimustikud jms kõik selle, mis hõlbustab lugejal töö mõistmist, aga põhitekstis oleks liiga koormav.
K o k k u v õ t t e m a h t ei ületa 1/10 töö põhiosa mahust. 18. Käsutatud kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult töös viidatud allikad ja teisalt peab igale loetelus olevale allikale leiduma t ö ö s v i i d e . Viitamise viisist oleneb, kas kirjed on loetelus nummerdatud või mitte, kas kirjed on jär- jestatud alfabeetiliselt või nendele viitamise järjekorras ja kus paikneb kirjes väljaande ilmumisaasta, kas vahetult autori nime järel või kirje lõpus. Nime/aasta viitamisel tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi, väljaande ilmumisaasta ja soovitavalt ka leheküljed, mis eraldatakse aastast kooloni või komaga, nt: (Tamm 1998: 3) või (Tamm 1998, lk 3). Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis sulgudes nime kordamine pole enam tingimata vajalik, nt:...oma töös käsitles Tamm (1998:3). Kui viidatakse ühe autori mitmele, samal aastal ilmunud
Harju, 1997). Juhul, kui refereeritava autori nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime järele sulgudesse. Näiteks: Eppleri ja Harju (1997) arvates keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed peamiselt õppimise tulemusele. Kasutatud teabeallikate loetelu vormistamine APA viitamissüsteemi puhul Ajakirjades ilmunud artiklid: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi. Aastakäigu number, võimalusel väljaande number, artikli lehekülje numbrid. Näiteks: Sootak, J. (2007). Sõber, kodanik, vastane ja vaenlane: Kellele on suunatud tänapäeva karistusõigus. Akadeemia. 19. aastakäik, nr 8, lk 1714-1741 Raamatud: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus Näiteks: Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool
PRAKTILINE TÖÖ 5 Ülesanne 1 Märksõna: tordid Kahjuks, mitte kõik artiklid on täidatud annotatsioonidega. Mõlematel on lisatud märkused, aga seda ei saa pidada annotastioonideks. Nad näevad välja rohkem nagu selgitus. Arvan, et neid võiks veel täidata, sest nad ei ole piisavalt informatiivsed. Kui valida selle märksõna 9 tulemustest parimad annotatsiooni, mina valiksin need 2. Minu meelest nad on piisavalt sisulised ja korrektsed Ilves, Lehte. Haapsalu juubelipirukas ootab 145 küpsetajat. // Lääne Elu. - (2004/May/25) - Lk. 1 MÄRKUS: Haapsalu linnavalitsus kutsub Haapsalu 725. juubeli puhul õles Eesti pagarifirmasid, restorane jt. osalema 725 meetri pikkuse piruka kьpsetamisel. Lõhidalt ka juubeliüritustest Vilbas, Maire. Rahvas pani Ridala valla uhkuse tordi sisse. // Lääne Elu. - (2009/Apr/25) - Lk. 6 MÄRKUS: Juubeli puhuks valmistatud koduvalla kaardiks olid seatud imekaunid ja maitsvad külatordid. Samas: Tordid ja tordimeistrid Ü...
Arheoloogia salatoimikud. Saksa keelest tõlkinud Sisask, A. Tallinn: Olion. Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 6) Mitme perioodikaväljaande autoriks on mittetulundusühing Eesti Maaturism? Mitu neist väljaannetest ilmuvad elektrooniliselt? Kuidas otsingu läbi viite? Võtsin liitotsingu ning autoriks panin Eesti Maaturism, väljaande laadiks ajakiri, ajaleht ja jätkväljaanne. Sain 5 vastet. Nad kõik ilmuvad elektrooniliselt. 7) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valin kohaviite otsingu ning kirjutan sinna kohaviida CD 4775. Saan ühe vaste. Asub EMTA raamatukogus ja arhiivis. Eesti muusika arhiivisalvestisi IX [Helisalvestis]. 2003. Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia.
tehakse luua muljet alistatusest, nõrkusest, jõuetusest. • Konnaperspektiivi puhul filmitakse isikut või olukorda alt üles. Mis mõjutab pildikeelel • Pildikeelest on mõjutatud trükimeedia, kus lisaks sõnadele loovad tähendust ka fotod või joonistused ning neid kaht poolt ühendav kujunduslik võttestik. Kujunduse peamised ülesanded Kujunduse peamised ülesanded on Köita lugejate tähelepanu, et võimalikult paljudest saaksid väljaande püsilugejad Muuta lugemine ja pildimaterjali vaatamine võimalikult mugavaks ja mõjusaks Teha ajaleht teiste trükiväljaannete seas visuaalselt äratuntavaks ja omanäoliseks Mis on oluline • teksti ja pilte korrastamine • Kus tekst paikneb • Pildimaterjal
.........................................................21 11. KOKKUVÕTE....................................................................................22 KASUTATUD ALLIKAD...........................................................................23 2 1. SISSEJUHATUS Põhjus, miks valisin meediakanali analüüsi teemaks ajakirja Kultuur ja Elu, seisneb selles, et ma ei olnud väljaande temaatika ja siusuga kursis, kuid soovisin sellest rohkem teada saada. Ajakiri Kultuur ja Elu on Eestis ilmuv rahvusliku suunitlusega kultuuriajakiri, mille kesksed teemad on seotud lähiajaloo ja ennekõike Nõukogude-vastase vabadusvõitluse ning Nõukogude reziimi kuritegudega. Ajakirja eesmärgiks ei ole käsitleda süva- ja professionaalset kultuuri, vaid just seda osa kultuurist, mis üldjuhul kultuuriajakirjanduses kajastust ei leia
ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Vastus: kaks 1. Valgemäe, Mardi, 1935- Eesti barokk? / Mardi Valgemäe Vikerkaar (2002) ak. 16, nr. 11/12, nov./dets., lk. 174-176 2. Mati Undi teater revisited / Luule Epner Teater. Muusika. Kino, ISSN 0207-6535. (2009) nr. 1, lk. 15-31 : ill. Teemabaas: ISE kunst, muusika, teater, film; variant 1-d:(vaimude tund); variant 2- (d:(mati unt) ) and (vaimude tund); väljaande tüüp- ajakiri; artikkli tüüp - arvustus 3. Leidke ajakirjas “Tervisetrend” ilmunud artikkel külmravist (sisaldub pealkirjas). Millal see ilmus, kes on autor ja milline on täpne pealkiri? Millist teemabaasi kasutasite? Vastus: Autor :Jürgenson, Marika Pealkiri: Külmravi aitab üheksal juhul kümnest / Marika Jürgenson Väljaanne: Tervisetrend (1997) nr. 2, lk. 14-15 Teemabaas: ISE meditsiin ja tervishoid; t:(tervisetrend) and t:(külmravi);
1) ................................... on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkekehade plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. 2) Ja seda raskem on teha raudkangi-meestele selgeks, missugune on ..................................... loomatapp. 3) Väljaande ajalooteemalist materjali ........................................ omaaegse tuntud karikaturisti Gori kolmikpilt nõukogude okupatsiooni kohta. 4) Tuleleekidest ja tahmast on kahjustada saanud keskuses tegutsenud kaupluste ..................................... ja kaup. 5) Munters ei olnud üksi .................................... seda küsimust otsustama ning nad leppisid kokku kohtuda Riias ja seda küsimust veel kord arutada. 6) Kell 21.56 .......................
Salvadore Dali – veristlik Tõstis esimesena mässu Bretoni vastu, visatakse sürrealistide rühmitusest välja, sest hakkab Franco pooldajaks. Kuid saab tuntuimaks! „Mae West“ – Holliwoody näitlejanna. Peitepildid „Mälestuse püsivus“ – vedelad kellad.. „Kodusõja eelaimus“ – 1936 kunstniku õudusunenägu „Voltaire’i büst“; „Orjaturg“; „Picasso portree“ (mõnitus) Max Ernst – veristlik Sürrealistliku väljaande „Minotaure“ esikaas „Igiliikumine“ „Ravitseja“ „Magamistoa filosoofia“ Teadusprobleemidega seotud maalid, erootilised tööd, ka mittesürrealistlikud rahulikud maastikud Joan Miro – mitteveristlik „Hollandi interjöör“ „Sürrealistlik portree“ Andre Masson – mitteveristlik „Kalade lahing“ Yves Tanguy – mitteveristlik „Kaarte paljundamine“ Julio Gonzalez – „Naine peegliga“ Man Ray – „Kingitus“
Kodumurul Autor on Tõnis Lehtmets,eesti kirjanik,kes sündis rakveres. Ta on lõpetanud ajaloo-keeleteaduskonna jakirjutanud luuletusi,romaane ja jutte. Pärast Rudolf Sirget oli Tõnis Lehtmets esimene, kes küüditamise teema jälle eesti proosas nähtavaks tegi ja seda päris mitmete teostega nii luuletuste,juttude ja romaanidega. Selle antud luule teosega räägib ta tavaliste lihtsate inimeste elust maal,küüditamisest,armastusest,elu ebaõiglusest, teos on üks osa eesti kirjandusest. Leian et ka suht oluline sest luuletused räägivad enda eest nii elust kui olust. Teose pealkiri on Kodumurul . Pealkiri arvan et on selle pärast selline kuna luuletused ise on maaelust,kodumaast ja armastusest ja sellega see pealkiri sobib ideaalselt. Luuletused on aastast 1962 kuni 1964 kokku korjatud ja avaldatud 1966 aastal kirjastuses Eesti Raamat ja väljaande koht on Tallinnas. Teose puhul on tegu luule ehk lüürik...
Füüsiline ehk see, mis toimub lugejale lähedal. Psüühiline lähedus ehk lugejat huvitab see, mis inimesed ja kohad on probleemiks, millega neil on emotsionaalne side. On ka rahvuslik ja ühtekuuluvuse. Oluline on lokaliseerumine, mis reporter peab alati otsima ja esile tõstma loo aspekte, mis läheb korda lugejale. Värskus – kõige tuntum uudisväärtuse kriteerium. Lugeja tahab teada viimaseid uudiseid. Uudisväärtus kahaneb aja kuludes. Värske on uudis, mis juhtus antud väljaande eelmise ilmumise järel. Uudised tuleb hoida värskena. On sündmusi, mis jätkuvad päevi ja selle puhul tuleb otsida uusi aspekte sündmuses. Aktuaalsus – päevakajalisus. Jooksvad sündmused – sündmused, mille kohta lugejat ootavad pidevalt lisainfot. Lugejate omavahel räägitud nähtuse esile ja saab uudisväärtuslikuks. 2. Uudisväärtuse lisakriteeriumid Kriteeriumid, mida lehti analüüsitavad teadlased on uudistest välja lugenud; paratamatused, mis uudiste valikut mõjutavad
Koolilehe analüüs Lehele esmapilgul peale vaadates jääb väga hästi silma esikaas. See on väga silmapaistev ning lugema kutsuv. Esikaanel on välja toodud lehes kajastuvad teemad, kuid need jäävad kohati pildi taustal ebanähtavaks. Leht on ülesehituse poolest väga hea. Fotod on tekstidega kooskõlas ning liigendatud. Enamike piltide all on ka ilusti välja toodud foto autor ning tegevus. Minule meeldis rubriikide juures eelkõige see, kuidas nad olid eraldatud. Väga lihtne ning meeldiv oli lugeda, artiklitel olid kindlad piirid. Pealkirjad olid kokkusobivad ning nähtavad, ei pidanud mööda lehte järge pidama, et uut rubriiki leida. Tekstid algasid sissejuhatava tekstiga, mis andis ettekujutuse artiklis kajastuvaga. Otu Tungal kõnetas minu arvates kooli õpilasi ning ka vilistlasi, sest juttu tehti koolis toimuvast ning argielust. Juttu on tehtud ka vilistlastest ning lugemismaterjali ning nii mõndagi huv...
vaateviisi esitamisel. Uurimisraport on kogum põhjalikust ja suuremahulisest uurimisest. Refereerimine ja tsiteerimine on teise autori seisukohtade vahendamine lugejale, mis peavad olema varustatud viitega tegelikule autorile. Tsiteerimine on teksti sõna-sõnaline edasiandmine, refereerimine sisult sama teksti edasi andmine, mille vorm võib erineda. Teksti piires tuleb kasutada üht viitamissüsteemi. Välja tuleb kirjutada autori ja väljaande nimi, ilmumise aasta ning lehekülg. Retsenseerimine on hinnangu andmine kellegi teise tööle. Retsensioon peaks olema positiivne, vajadusel parandusettepanekuid tegev. Plagieerimine on teise autori ideede, loome vms. esitamine enda omana tegelikule autorile viitamata. Plagieerimist võib karistada rahalise trahvi või vangistusega.
Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande "Meie Repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994 ajakirja "Hea Laps" peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ja kosmonaut", "Neitsi Maarja neli päeva" , "Pool koera", "Kirju liblika suvi", "Pille, Madis ja teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame
Elektroonilisele materjalile viitamine (veebileht): TLÜ. (2010). Tallinna Ülikool. [WWW] http://www.tlu.ee/web/? lang=en&page_id=457 (25.02.2010) Seletus: veebiaadressi nimi. vaatamise aasta. Veebiaadressi täispikk nimi. [WWW] veebiaadress (viimati vaatamise kuupäev) Raamatu viitamine: Leiwo, Matti. 1993. Lapse keeleline areng. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, lk 73-75, 125, 131 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Teose pealkiri. Väljaande koht: kirjastuse nimi, leheküljenumbrid, mida töös kasutati Teiste üliõpilaste poolt tehtud töödele viitamine: Kalvik, Mari-Liis. 2004. Kvantiteedisuhted rannikumurdes. Tartu. [Magistritöö], lk 13, 15, 30-35 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Aasta. Töö pealkiri. Kus tehtud?. [töö liik (seminar, bakalaureus, magister, doktor)], leheküljenumbrid Ajakirja või ajalehe artiklile viitamine: Sutrop, Urmas. 1999. Eesti keele välted ja balti polütooniline keel Keel ja
7. WWW-lehekülgede püsiv kasutatavus 8. Interneti-ainestu allikana Autoriteet Autor on teada Autor on asjatundja Info on filtreeritud Hindajad ja sponsorid on asjatundjad Autor on väljaselgitatav Väljaandja (institutsioon) on väljaselgitatav Valiidsus allika usaldatavus ja objektiivsus Info näib olevat põhjalikult läbiuuritud, objektiivne ja usaldatav Internetiainestu vastab sellele, mida ta iseenda kohta deklareerib Internetiainestu on trükitud väljaande (raamatu, ajakirja, ajalehe) elektrooniline versioon Info paikapidavus, tõesus Üksikdetailid ja -elemendid on veatud, korrektsed ja täpsed: Pole grammatikavigu ega `näpukaid' Autor on motiveeritud looma paikapidavat infot Detailid on kontrollitud ka kolmanda osapoole poolt (toimetaja, kirjastaja või retsensent) Ainestu sisaldab bibliograafiat, mille põhjal on info autentsus selgitatav Navigeerimine, kasutajatugi Navigeerimise lihtsus
Esimene neist tegeleb rõivastega, teine aksesuaaridega ning kolmandasse sektorisse kuulub ilu ja parfümeeria. Oma ruudulise soti mustriga on Burberry´ist saanud üks kõige enam kopeeritud kaubamärk maailmas. Burberry on palju kuulsust kogunud ka oma õhukese kevad- sügis ´´ trents `` mantliga, mille loojaks on Thomas Burberry. Ettevõtte kaupluseid ja edasimüüjaid võib leida üle terve maailma. Burberry´l on üle 500 kaupluse 50 erinevas riigis. Inglismaa väljaande ´´Business Weekly´´ edetabeli kohaselt on Burberry 98. kõige väärtuslikum bränd maailmas. Ajalugu Burberry asutati 1856.aastal, mil 21-aastane Thomas Burberry (endise riidekaupmehe õpilane) avas oma kaupluse Inglismaal. Alates 1870.aastast on äri ennast tõestanud olles fokuseeritud peamiselt ülerõivastele. 1880.aastal tutvustas Burberry oma gabardiin kangast, mis oli tugev, tihedasti kootud ja erakordselt vastupidav. Lisaks sellele oli materjal kulumiskindel,
Jõukus, omakasupüüdlikkus, väärtustamine (Prillup ei oska enne väärtustada seda, mis tal on, kui on selle kaotanud) d) Kahetsus (Prillup kahetseb, et andis Kremerile oma naise ,,kasutusõiguse") e) Eetika (Kremer) f) Alkoholism (Prillup uputas mured joogiklaasi) g) Ühiskonnaprobleemid(talupoegadel pole võimalusi) 3. Romaani stiil (leheküljenumbrid kirjastuse Eesti Raamat 1970.aasta väljaande põhjal). NÄITED. · Vilde kasutab erinevaid võõrkeeli-saksa, inglise, ladina (lk.9) Saksa keel lk.6-7, laulutekst lk.90, lk.150 Inglise keel-lk.8 Inglismaast rääkides Ladina keel-lk.8 "in spe", lk.30 "nitimur in vetitum" Kõige enam on teksti pikitud saksakeelseid lauseid. · Laused on pikad, palju komasid ja mõttekriipse. · Sõnavara on värvikas, palju epiteete ja rahvapäraseid väljendeid · Metafoorid näiteks Mäeküla Bismarck
erineb lehtede kujundus, on ka erinevad kajastatavate uudiste teemad. Päevaleht kirjutab kõikuvast piimahinnast, aga Postimees Venemaa teraviljaikalduse mõjust eesti toiduainete hindade tõusule. Tundub, nagu kaks Eesti suurimat päevalehte on omavahel uudised ära jaotanud, et kõiki päevakorralised teemad rahvale ette kanda. Arvamuslugudele on mõlemas lehes pühendatud kahe lehekülje jagu ruumi. Postimehes on ka arvamuslugudel eellood, mis asuvad väljaande alguses ning juhatavad sisse pikema artikli. Arvamuslugudes on oma arvamust ja seisukohti avaldanud erinevate valdkondade esindajad: poliitikud, ajakirjanikud, kultuuritegelased, haritlased, teadlased, ettevõtjad ja tippjuhid ning võimalus on antud ka lugejatele. Lisaks võib arvamusi ehk kommentaare leida ka artiklite juurest, kus on küsitud antud teemaga kursis olevatelt inimestelt nende arvamust seoses selle teemaga.
Noor-Eesti Noor-Eesti Kirjanduslik rühmitus Eestis Sai alguse 20.sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest Tegutses 1905-1915 Anti välja viis "Noor-Eesti" albumit Sai nime Soomes ilmuva väljaande järgi Rühmituse liikmed Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 20.sajandi alguse üks oluline luuletaja tema kõnest sai ,,Noor Eesti`` 1 albumi sissejuhatus eesti kirjandusteaduse looja ja põhjendaja akadeemiline õpetaja Friedebert Tuglas Elas ja töötas aastatel 1886-1971 Novellid, romaanid, reisikirjad, miniatuurid, monograafiad, tõlked
aastatel 19661971 ERKIs arhitektuuri erialal. Töötas aastatel 19711974 Tallinna Restaureerimisvalitsuses arhitektina. Alates 1990. aastast on ta ERKI õppejõud, alates aastast 1995 professor. 19921998 õppejõud Helsingi kunstikoolis "Maa", 19931996 kooli juhtkonna liige. 1994. aastal oli ta Helsingi Tehnoloogiainstituudi külalisprofessor. Aastail 19951997, 20032005Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali esimees. 19912003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande "Ehituskunst" peatoimetaja. 1997, 2002, 2005 külalisprofessor Eesti Muusikaakadeemias. 19982001 Tallinna linna kunstinõukogu juhataja. 20012002 a. oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Väljaanded ja Kogukonnad Leonhard Lapin on Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1977 ja Eesti Arhitektide Liidu liige aastast 1982. Avaldanud Albert Trapeezi nime all luulekogud "Armastades" (2012), "Võta suhu sõna" (2011), "Kaunimad
Kuidas ohjeldada netikommentaatoreid? Kuidas oleks võimalik ohjeldada netikommentaatoreid? See töö oleks päris raske. Pole võimalik kõiki kommentaatoreid korraga korrale kutsuda. Kõige lihtsam võimalus oleks üleüldiselt netikommentaarid ära keelustada. Arvatavasti seda ei tehta. On veel olemas teisigi võimalusi. Üks võimalustest oleks suurem kontroll kommenraatide üle. Kahjuks on see enamasti kõikidel neti saitidel võimatu. Kuna kõigil pole võimalust moderaatorite palkamise jaoks, kes näiteks kasvõi ebameeldivaid kommentaare kustutavad. Kahjuks on paljud uudiste saidid need, kes panevad uudistele pealkirjad sellised, mis juba ise kutsuvad kommenteerima, ilma järele mõtlematta. Kahjuks ei loeta siis ka uudist. Tiit Hennoste ütles, et seda tehakse selleks, et kommentaarid toovad klikke, klikid näitavad väljaande suurt loetavust, see toob reklaami ja reklaam raha. Ja raha on just see mida online saidid soovivad.1 K...
Eesti kirjakeel 19.sajandil Uus kirjaviis Mari-Liis Pihlapuu Kohtla-Järve Järve Gümnaasium Kirjakeele arendaja Otto Wilhelm Masing Masing (17631832) oli üritanud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavamaks muuta. Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa NäddalaLeht. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. Elu lõpuaastatel koostas Masing suurt eestisaksa sõnaraamatut, millest on vaid säilinud vaid 26leheküljeline proovivihik. Ajakiri Beiträge keelemõtte arendajana Aastatel 18131832 ilmus J.H. Rosenplänteri eesvõttel 20 numbrit Eestiainelist saksakeelset ajakirja Beiträge. Keeleküsimused jäid Beiträges kõlama seisukohad, et keelt tuleb õppida rahva suust. Ühiseks kirjakeeleks sobis põhjaeesti keel, mis oli laiemalt levinud ja seadusepärasem. 1822.aastal toodi välja kirjaviisi norm...
humanistlik lähenemine püüab aga tuvastada, mida tekst ütleb seda tootnud kultuuri ja ühiskonna kohta (Shoemaker ja Reese, 1996, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Neuendorf võttis kokku, et kontentanalüüsi rollile on neli peamist lähenemist: kirjeldav, järeldav, psühhomeetriline ja ennustav (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Kvantitatiivne kontentanalüüs kogub andmeid meediasisu kohta kasutades kontekstis olevaid märksõnu, meedia väljaande tiraazi ja ilmumise sagedust. Samas arvavad Shoemaker ja Reese, et kontentanalüüs ei saa olla vaid kvantitatiivne, sest suurte tekstikoguste taandamine kvantitatiivseteks andmeteks ei suuda pakkuda täielikult pilti tähenduste ja konteksti koodide kohta, kuna tekstid võivad sisaldada palju muid rõhuasetusi kui vaid tühipaljas kordamine (Shoemaker ja Reese, 1996, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Newbold on nõus, et kvantitatiivne kontentanalüüs ei suuda tabada konteksti, milles
Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Artikkel elektroonilises väljaandes Artikkel, mis on ainult Internetis ilmuvas ajakirjas: Sillick, T. J., & Schutte, N. S. (2006). Emotional intelligence and self-esteem mediate between perceived early parental love and adult happiness. E- Journal of Applied Psychology, 2(2), 3848. http://ojs.lib
olles väärtuslikuks sisendiks programmi planeerimisel tulevikus. Trükimeedia uuring kaardistab ajalehtede ja ajakirjade lugejaskonna suuruse ning neid iseloomustavaid tunnuseid- lugejate profiil, väljaannete hankimiskanalid ja lugemissagedus. Loetavuse uuringu eesmärk on aidata turundajal valida oma sihtrühmaga suhtlemiseks sobivaimaid trükimeediakanaleid. Väljaanded saavad sellest kasulikku teavet loetavuse ja lugejate kirjelduse kohta, olles kasulikuks sisendiks väljaande õigele sihtrühmale suunamisel. Väljaannete suunitluse osas on kõige innukamad lugejad on sihtrühmas 4060-aastased naised. Loetakse väga aktiivselt enamikku suuremaid päevalehti ja maakonnalehti. Vanuse kasvades on järjest aktuaalsem maalähedane temaatika, näiteks Maaleht. Meediauuringutesse kaasatud inimesed on ainult väike osa, aga tulemused laiendatakse kogu riigi peale. See võib tekitada tulemustes eksimusi ja uuringu tulemused
(kool,asutus) REFERAADI VORMISTAMISE JUHEND referaat Koostaja: Nimi Perenimi (klass) Juhendaja: ........................... (koht,aeg) 2 Sisukord 1. Referaadi osad..................................................................................................4 1.1. Tiitelleht...........................................................................................................................4 1.2. Sisukord...........................................................................................................................4 1.3. Sissejuhatus......................................................................................................................5 1.4. Töö sisu.....................................................
Ajakirjandus mõjuks valvekoera rollis veenvamalt, kui ta tüütu klähvimise või haukumise asemel ka vahel hammustaks Võttes kätte ajalehe ja lugedes kõiki pealkirju, tekib selline ohkama panev tunne. Suurelt, aktraktiivselt ja värviliselt on trükitud sellised mõttetud artikli tutvustused, kui samal ajal toimub maailmas palju enamat. Milleks küll kogu see tsirkus? Lugejate võitmiseks kiirustatakse, sellega kaasneb infotühjus fotodel ja vassimine faktides. Mitmeleheküljelised artiklid teemadel, kuidas Farmi Gabriel arvustab strippar Marcot või kuidas Kapoti-Kalev lubab Afganisthani kolida, selle asemel, et lugejaid kurssi viia maailmas toimuvate sündmustega. Kaane vallutab pealkiri Tõehetke-Lilit oma tantsuga samal ajal tagaplaanile jäävad tütrevägistajad ja muud meie kõigi elu kõigutavad teemad. Soliidsed lehed ei peaks muretsema lugejate arvust, vaid säilitama oma traditsioonilise maine. Kuu aega...
§ Rahvuselt eestlane Third level § Kunstnik,arhitekt,luuletaja Fourth level § Kunsti õppinud ENSV Riiklikus Fifth level Kunstiinstituudis (ERKIs) Elukäik Lõpetas Räpina Keskkooli 1965.a Õppis 19661971.a ERKIs arhitektuuri eriala 19711974.a töötas arhitektina 1990.aastast ERKI õppejõud,1995.aastast ka professor 19912003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande "Ehituskunst" peatoimetaja Olnud külalisprofessor nii Helsingi ülikoolides kui ka Eesti Muusikaakadeemias Looming Alustas loomist 1960ndatel Avangardismi valdkonnas Liitus Tõnis Vindi kunstigrupi ANKga,mille kaudu ta tutvus avangardismiga Toetus suprematismi(eimiski ehk kõige tipp) ja konstruktivismi (mõtlemise ja kogemuste koosmõju)traditsoonidele ning arendas geomeetrilist kunsti On loonud : Maale,skulptuure,arhitektoone,luuletusi, raamatuid
Kas 19.saj 40-80 oli Eestis esimene ärkamisaeg? Käsitlen arutluses 19. sajandil esile tõusnud rahvuslust Eestis, Vene impeeriumi koosseisus. Käsitlen teemasid: laulupidu, rahvaluule kogumine, seltsid, ajakirjandus ja haridus. Seltsiliikumine aitas hästi kaasa rahvuslike ideede kiirele levikule. Algselt oli eestlaste jaoks see au küsimus, seltsi astumine oli kui ,,olla sakslane", seepärast olid esimesed seltsingud ka saksa kõrgkihtide hoolduse all, nagu näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. Seltsid hakkasid järk-järgult elama omaette elu, need ühendasid rahvast ja korraldasid rahuvuslikke üritusi ja kooskäike. Näitena, 1870. aastal asutatud Eesti Põllumeeste Selts, mis sai oma iseseisvuse ja tegutsemise poolest eeskujuks paljudele analoogilistele edaspidi rajatud seltsidele. 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mis seisis eesti keele edendamise eest, uuele kirjaviisile ülemi...
Demokraatlik ja Autoritaarne Eesti 1. Miks ei hakanud demokraatlikku Eestit juhtima president ning milline riigikord valitses? 2. Iseloomusta demokraatliku Eesti poliitilist elu (rohkem kui ühe lausega!) 3. Kuidas erinevad üksteisest lk 67 toodud kaks uudist kommunistide mässukatse kohta Tallinnas? Too konkreetseid näiteid. Mis võis mõlema väljaande eesmärk olla? 4. Miks ei õnnestunud Balti Liidu loomine? Millisele liidule seejärel keskenduti? 5. Nimeta Eesti Vabariigi majanduselule kolm iseloomulikku joont aastatel 1918-1930. 6. Miks viidi 1919. aastal läbi maareform? Kuidas ja miks suhtusid sellesse eesti talupojad ja baltisakslased? 7. Nimeta kolm (erinevas valdkonnas) ülemaailmse majanduskriisi tagajärge Eestile. 8. Kes ja miks teostasid 12.03.1934 Eestis riigipöörde? 9
Numbrilise viitamise puhul on allikakirjed nummerdatud (ja tekstis viidatakse sellele numbrile); nimele/aastale viitamisel numeratsiooni ei kasutata. Numbrilise viitamise puhul on aastaarv kirjastuse nime järel (Tallinn: Valgus, 1982). Nimele ja aastale viitamisel on aasta kui oluline identifitseerimise detail kohe autori nime järel. Aastaarv võib olla sulgudes või ka mitte, kuid kindlasti läbivalt ühtmoodi. Järgnevad näited on nimele ja aastale viitamise süsteemis. Vahel pannakse väljaande nimi kursiivi. Kui seda kasutada, siis läbivalt. Kursiivis on raamatu pealkiri, kuid mitte artikli, vaid väljaande (ajaleht, ajakiri, kogumik) nimetus, kus see artikkel ilmus. Kirjete paremaks üksteisest eristamiseks algab iga allika esimene rida vasakjoondusega ning järgmised sama kirje read taandega (hanging). Nii tuleb esile kirje esimene sõna autori nimi. 19
Ajakirjandus on läbi teinud pika arengu. See algas teadetetahvlite ning kuningate kirjapandud seadustega, mis olid kohustuslikud täitmiseks kõigile. Kaua oli kogu kirjandus vaimulike pärusmaa; teemasid, mida me praegu ajakirjanduses kohtame, anti edasi pigem suuliselt. Trükikunsti levik soodustas ilmaliku kirjanduse arengut ning peagi võis näha esimesi ajalehti. Viimased sajandid on perioodikale olnud eriti soodsad. Kõikide eluvaldkondade jaoks võime leida oma väljaande, sageli on neid mitu. Nii on olemas ajakirjad loodusest, inimestest ja poliitikast - igaüks võib leida midagi oma maitsele. Rahva jaoks on see üks odavaimaid meelelahutuse ning eneseharimise viise. Ometi võivad sel meediumil olla ka omad varjuküljed. Ajakirjandust ei ole just kuigi raske enda tahtele allutada. Kõik valitsused, olgu need keskaegsed või tänapäevased, totalitaarsed, autoritaarsed või demokraatlikud, on kasutanud selle võimu muuta ja suunata rahva meelsust
millelt viide pärineb, kasutaud andmete, refereeringu või tsitaadi järel sulgudes. Interneti allikale tohib viidata ainult siis, kui kui sel on autor. 4 Viitamisel sama autori mitmele tööle ei ole vaja autori nime korrata, kuid tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga. Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esmakordset väljakirjutamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles ibidem sealsamas). (Ibid, lk.56) või (sealsamas, lk. 22) Kogu alapunkti hõlmav refereering ei ole lubatud. Töö keel Õpilastööde keeleks on eesti keel
Oma jälje jättis sellesse ka Esimene maailmasõda, mille vastu paljud kunstnikerühmitused püüdsid just oma ideedega sõdida. Üheks värvikamaks sajandi alguse kunstnike rühmituseks võib pidada De Stijl’i. Essees üritan selgusele jõuda, kas ja kui palju De Stijl mõjutas oma ideedega 20.sajandi alguse kunsti ja disaini valdkonda. De Stijl’i liikumise algatajaks Leidenis oli maalija, kunstnik ja arhitekt Theo van Doesurg (1883-1931). Järgnevail aastail kogunes väljaande ümber suurem avangardsete vaadetega loovisikute seltskond. Neist kõige äärmuslikum ja enim kuulsust kogunud oli ehk Piet Mondrian, järgnesid Vilamos Huszar ja Jacobus Johannes Pieter Oud, luuletaja Antony Kok ning hiljem arhitektid Jan Wils, Robert van’t Hoff, mööblidisainer Gerrit Thomas Rietvield jpt. De Stijl soovis võitluslikult kujundada uut maailmapilti, töötades selleks välja oma sobivaid meetodeid ja põhimõtteid. Teistest rühmitustest eristas De Stijl’i
Info üleküllus 21. sajandil ehk infoajastul on meedial kanda suur roll. Praeguseks on meedial tekkinud palju väljundeid: internet, televisioon, raadio ning paberkandjal perioodilisedväljaanded. Kõik need väljundid on aga omakorda jagunenud lugematuteks arvudeks ettevõtjateks, kes kõik üritavad müüa oma toodet sarnastele sihtgruppidele. Samaagselt teistega üritatakse olla löövamad, pakkuda paremat meelelahutust ning tekitada suuremat huvi oma väljaande vastu. Sellega seos saame me rääkida infoüleküllusest, millest on kujunemas suur probleem. Mitte kunagi inimajaloo jooksul pole infot olnud rohkem ja see pole olnud lihtsamini kättesaadav kui ta on seda praegu. Eeskätt just tänu tehnoloogia arengule ja interneti laialdasele kasutamisele. Ajaveebi võib igaüks meist oma kodulehekülje ülesriputada ja pakkuda teisel pool ekraani istuvale publikule ükskõik, millist informatsiooni, ükskõik, mille kohta
Eetikakoodeksite analüüs Eesti Ajakirjanduseetika koodeks 1. Ajakirjandus teenib avalikkuse igust saada test, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku vimu teostamist. Kohustuse-eetikateooriast lähtudes on see tegu hea tee seda teistele, mida teised teeksid sulle. Kes tahaks, et talle näkku valetataks? 2. Vaba ajakirjandust, kui ta täidab kehtivaid igusakte, ei tohi mingil moel piirata ega takistada info kogumisel ja avaldamisel. Vooruse-eetika: See ei pruugi olla seadusevastane, kuid infot kätte saada iga hinnaga ei ole õige. 3. Ajakirjanik vastutab oma snade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud vi eksitav informatsioon. Tagajärje-eetika: Julged teha, julged ka vastutada. 4. Poliit...
Franz Kafka Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Võin ausalt öelda, et esmamulje teosest polnud kõige parem. Lugedes raamatu läbi peamiselt ajaviiteks ning kohustusest, polnud ma loetust eriti vaimustusest. Mõne päeva möödudes hakkasid teatud fraasid ja ütlused teosest mind aga kummitama. Otsustasin rahuloulu taastamiseks uuesti väljaande kaanest kaaneni läbi lugeda. Seekord juba siis huvi ja suurema tähelepanuga. Pean tõdema, et mida rohkem ma sellesse raamatusse süüvisin, seda absurdsem see mulle tundus. Kokkuvõtteks arvan, et raamat on üks paras pähkel kuid tohutu pagas mõtteid ja ideid, mis teos kaasa annab, täidab mõttemaailma päris tükiks ajaks. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Mind pani kaasa mõtlema perekonna käitumine. Võõrana tunduvad nende valikud ja teod.
autoriks on asutus või organisatsioon. ● Autorid (koostajad, toimetajad) näidatakse kaldjoone järel, kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette. Näide: Kadunud aarete atlas: Iidsed taasavastatud imed kogu maailmast. 2009./J. Levy. Tallinn: VARRAK 2.7.2 Artikli kirje Ajakirja-, ajalehe-, kogumiku-, konverentsi- jne artikli kirje koosneb kahest osast: 1. andmetest artikli kohta (autor, pealkiri) ja 2. andmetest väljaande (allika) kohta, kus artikkel on avaldatud. 12 Kirje mõlemad osad eraldatakse teineteisest mõttekriipsuga. Väljaande nimetus tuuakse kaldkirjas. Artikkel ajakirjast, ajalehest: Autor(id). Aasta. Pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number), leheküljed. Näide: Saava, M. 2005. Vajalikud vitamiinid tasakaalustatud toidust. – KÖÖK, 13 (5), 36–40. Artikkel kogumikust: Autor(id). Aasta. Artikli või peatüki pealkiri
Ideereklaamid on erinevad maailmavaadete ja mõttelaadide reklaamid, nagu näiteks ,,Eelista Eestimaist" ; ,,Welcome to Estonia" jne. Ostjakeskne reklaam reklaam, mis on ostja hüvanguks, ostjale ei määrita midagi pähe. Ostja heaolu rõhutav reklaam. Selle alla kuuluvad igasugused allahindluse, sooduspakkumiste ja muu sellise reklaamid. Meediategelikkus meedia kujutab tegelikkust valikuliselt erinevatest huvidest lähtuvalt. Erinevate huvide alla võime lugeda väljaande poliitika, ajakirjanduslikud valikud, ka ajakirjaniku maailmavaate. Meedial on omad tööstuslikud huvid, milleks on raha teenimine ja sellest tulenevad iseärasused tegelikkuse meediakujutises.
Piibel ja kirjandus Mis on piibel? Piibel (kr biblion raamat, kiri) on raamatute raamat, mis on kestnud läbi aegade ja avaldanud mõju nii kultuurile, inimestele kui ka paljudele hilisematele kirjandusteostele. Piiblist on Euroopa rahvaste kirjandusse, muusikasse ja kunstidesse kandunud nii sümboleid, lendsõnu (saagu valgus! A ja O algus ja ots, läbi sõrmede vaatama, peseb oma käed puhtaks; Saalomoni tarkus, oma risti kandma, meie igapäevane leib, uskmatu Toomas; kes ei tööta, see ei pea ka sööma), väljendeid, süzeesid, karaktereid. (maal ,,Püha õhtusöömaaeg") Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus teispoolsest maailmast. Selles esitatakse vanade idamaade müüte maailma ja inimese loomisest ning lugusid juutide ajaloost. Lugejale avatakse ilmutuse ajalugu Aabrahamist Mooseseni ja Moosesest Jeesuseni. Piibli peamised tegevuspaigad asuvad Väike-Aasias, peamiselt Palestiinas: Jeruu...
"Dorian Gray portree" on Oscar Wilde'i romaan rikka, ilusa ja esialgu rikkumata noormehe elust. Esmakordselt ilmus lugu 13-peatükilisena 1890. aastal kuukirjas Lippincott. Aasta hiljem ilmunud trükis oli 7 peatükki rohkem ning osa eelnevatest peatükkidest olid väidetavalt algse väljaande liialt homoerootilise sisu tõttu ümber tehtud. Teos langes tollases puritaanlikus Suurbritannias moraalse kriitika alla. Teost kasutati süütõendina Oscar Wilde'i vastu 1895. aasta kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Seda hoolimata otseste viidete puudumisele homoseksuaalsusele teoses. Sisu Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud
1918 abiellus ta Eloga. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" (1917-1919) ja "Tarapita" (1921-1922). Fr. Tuglas oli Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid (1919), Eesti Kirjanikkude Liidu idee ellukutsujaks ning selle juhatuse esimeheks (1922, 1925-1927). Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Tuglasele püstitatud mälestusmärkide juurde juhatab Räpina teelt Vastse-Kuuste tee alguses vasakul pool teed püstitatud märk, mis raiutud paksu raudvõrestikku, millel
Paldiski Gümnaasium Tõnis Halling Ernest Hemingway Essee Juhendaja: Õp. Heigo Ausmees Paldiski 2009 Raamat on : Ernest Hemingway ,,Hüvasti relvad" ning väljaande aasta on 2008 Teose peategelane on Ameerika leitnant Frederic Henry , kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarüksuses. Raamatu autor räägib raamatus enda eluloost Hispaania kodusõja ajal. Raamat ise räägib sellest , kuidas ta kunagi teenis Itaalia sõjaväe sanitaarüksuses ning ta armus ühte kenasse neidu nimega Catherine Barkley. Alguses tahtis ta lihtsalt natuke n.ö ,,lõbutseda" temaga , aga hiljem ta armus temasse
(„Lühim viis käsitseda lahkusulisi“), millega naeruvääristas tooride (Tories) verejanulist püüdu puritaanlust välja juurida Ta tegutses agaralt ajakirjanikuna mitmete varjunimede all, saades tuntuks oma hoolimatu ja õela kirjutamisviisiga. Ta varjunimedest kummalisim oli Heliostapolis, Kuu Keisri Sekretär. Laialt loetud autorina tekitas ta omale hulga vaenlasi Hispaania Pärilussõja ajal asutas ta perioodilise väljaande „A Review of the Affairs of France and of All Europe“ („Ülevaade Prantsusmaa ja kogu Euroopa asjadest“), mis ilmus algul kord, siis kolm korda nädalas vahetpidamata 1704...1713, sarnanedes tänapäevaste ajalehtedega. 1716...1721 andis ta välja veel mitut ajalehte. Tuntumad teosed Romaanid, mis tõid talle tänini kestva tuntuse, kirjutas ta 1719...1724: "Robinson Crusoe" 1719, „Captain Singleton“ („Kapten Singleton“) 1720, „Colonel Jack“
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
