Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Välispoliitika - NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924 majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis). Reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega:
Välispoliitika - iseseisvuse säilitamisel loodeti esmalt lääne-riikidele, siis baltiriikide koostööle ning ka Saksamaale. 17.01.1940 - Jõgeval mõõdetakse Eesti külmarekord -43,5°C 16.06.1940 - Nõukogude Liit nõudis ultimaatumi esitamisega, et Eestisse lubataks veel 80'000 meest täiendusteks, sest Saksamaa alustas aktiivselt sõda lääne-euroopas. Ultimaatumi tähtajaks oli 24 tundi.
Välispoliitika - Hakkab lõhkuma Versailles`süsteemi, kui lääneriigid ei oleks ajanud lepituspoliitikat, siis Hitler poleks saanud Versailles`lepingut lõhkuda (1936 täielikult lõhutud). Laiendab eluruumi- Austria 1938, Sudeedimaa (Müncheni konverentsil loovutatakse Saksamaale 1938), Tšehhi 1938. 4. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti?) Tähtsamad sündmused sellega seoses.
Välispoliitika 1930 - ndatel • Osales relvastatud konfliktides (Hispaania kodusõda 1936-39; Hiina kodusõda; Hiina-Jaapani sõda 1937-39) • Anti abi raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistide näol • 1934.a. astus Rahvasteliitu • avalik poliitika taotles vastastikuse kollektiivse julgeolekusüsteemi loomist • Tegelikuks eesmärgiks oli endiselt maailmarevolutsioon
Välispoliitika – tunnustuse otsimine, astumine rahvasteliitu, distantsi hoidmune NV. Koostööleping Lätiga, probleem (millise riigi poole hoida), üritati arendada suhteid Ing, suured riigid ei aidanud väiksemaid. Iseseisvuse lõpp – sept kaubandusleping NL´ga, „Baaside“ leping okt lõpul, 21. juuni 1940 „sotsialistlik revolutsioon E´s, lõppes iseseisvus.
Välispoliitikas - eranditult keskvalitsusele (delgeeritud võim). Osariikide valitsused säilitasid ainsana õiguse reguleerida kaubandust osariikide piires (reserveeritud võim). Üleriigiline valitsus ja osariikide valitsused jagasid koos erinevaid võimuvariante- nt alamastme kohtusüsteemi loomisel kohtuasja kuulamine ja kriminaaljuhtumid (kokkulangev võim).
Välispoliitika 1918 – 39 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; Vene impeeriumi lagunemine ei olnud paljude riikide huvides, seega enne iseseisvuse väljakuulutamist oli raske mingit tunnustust saada.
Välispoliitika elluviimine on PS kohaselt Vabariigi Valitsuse pädevuses, seda kujundab Välisministeerium koos Riigikoguga, kuid Vabariigi President peab alati välispoliitikaga kursis olema ning välissuhtlemisorganite tegevus peab tuginema ühtsetele seisukohtadele.
Välispoliitika on suunatud Ladina-Ameerikale • Demokraadid: Kriisi ajal raha kursi vabaks laskmine, mida nad tegid Suure Depressiooni ajal(1929.a. Eestisse jõudis 1930.a.), toetasid neid alasid, mis ettevõtlikust aspektist ei olnud nii kasulikud.
Välispoliitikas - millist maailma see loodab ehitada ja milliseid ressursse see tööle paneb, et tegutseda selles maailmas” (Martel 2014). “Selge väljendus riigi huvidest, mis on paaris operatiivsete plaanidega, et neid arendada.
Välispoliitika 1957 - 1964 Hruštšov armastas reisida ja ennast tähtsana näidata, seetõttu siis ka tema avaldused NSV Liidu sõjalisest võimsusest üheskoos kohtumiste ja visiitidega, mida Stalin oli vältinud.
Välispoliitika 1918 – 1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.
Välispoliitikas - alustati suhete normaliseerimist lääneriikide ja Jugoslaaviaga ning üritati stalinistide asemel Kesk- ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid.
Välispoliitika nep - i ajal • Rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimine kõigi maadega; • Komitern, mille ülesandeks oli revolutsiooni eksport (maailmarevolutsioon)
Välispoliitika - Eesti Välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Hinnates võimalikke julgeolekuriske, tõstsid eesti poliitikud esile 2 võimalikku
Välispoliitika – vahetult pärast II ms suheldi NSVL-ga. Suhted halvenesid, kui Stalini kultust hakati maha tegema ja sellega Hiina ei olnud nõus kaasa minema.
Välispoliitika teooriad – analüüsivad konkreetse riigi tegevust teiste riikide suhtes Rahvusvahelised suhted – käsitlevad eelkõige riikidevahelist poliitikat
Välispoliitika - 2. veebruar 1920 Tartu rahuleping - 1921 Eesti Rahvasteliitu - Balti Liit: Algul oli plaanis liit Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poole vahel.
Välispoliitika - Üleminek maailmapoliitikale tõi kaasa konoliaan vallutused Aafrikas *Majanduslikud ja poliitilised huvid põrkusid Inglism. ja Prantsu.
Välispoliitika on "olla vaba liitudest" - mitte liituda sõjalis-poliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal.
Välispoliitikas – keerulised suhted Assüüria, Babüloonia ja Meediaga: seni, kui Assüüria oli tugev, jätkavad Saisi vaaraod temaga võitlust.
Välispoliitika - 64 Vietnami sõda NIXON 69- 74 valiti „seaduslikkus ja kord“. lõpetada vietnami sõda, Marko vastu, revulutisoonide vastu.
Välispoliitika juhtimine – Parlament kinnitab ja tühistab välislepinguid ning otsustab eelarvest eraldava raha üle välispoliitika teostamiseks.
Välispoliitika - Eesti kommunistlik partei üritas 1 dets 1924 riigipöördekatset et hävitada eesti iseseisvus, kus see suruti maha.
Välispoliitika - võitlused tatarlastega -> khaaniriigi vallutamine, Läänes- Liivimaa vallutamine, suur rünnak ka Siberile.
Välispoliitika – impeeriumi rahvaste iseseisvuspüüded (esimene iirimaa, jäi dominiooniks, 1937 täielikult iseseisvaks.
Välispoliitika – ühe riigi tegevus suhtluses teiste riikidega Rahvusvahelised suhted – kahe riigi omavahelised suhted
Välispoliitikas - vallutused Itaalias (vallutas Rooma), Aafrika põhjarannikul (vandaalide riik), vallutas osa Hispaaniast.
Välispoliitikas tähendab see sageli, et riik on sattunud teiste riikide mõju alla ning on kaotanud osa oma iseseisvusest.
Välispoliitikas on suund võetud liitumisele NATO – ga ja USA sõjaväe jätkuvale baseerimisele Islandi territooriumil.
Välispoliitikas sparta - vastane, toim I Peloponnesose sõda, millega Ateena võitis alad Kesk-Kreekas. Ateena dem hiilgeaeg.
Välispoliitika on suunatud eeskätt koostöö arendamisele USA-ga ning normaalsete suhete loomisele Aasia riikidega.
Välispoliitika 1953 - 1957 Nii NSV Liit kui USA said 1953. aasta alguses uued juhid, Trumani ja Stalini aeg oli läbi.
Välispoliitika - , majandus- jt riikliku tähtsusega teemad) uudistele ja tõsisemale ajakirjandusele.
Välispoliitika - kuulutati välja ulatuslik relvastuse vähenemine, aga lääs polnud sellega rahul
Välispoliitika - Eesti Välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine.
Välispoliitika - välispoliitika juhtimises üritas oma mõju kasutada markiis de Pompadour.
Välispoliitika on sotsiaalsete gruppide ja klassihuvide jätk rahvusvahelistes suhetes.
Välispoliitikas on nad üritanud säilitada riigi kunagisi rahvus-vahelisi positsioone.
Välispoliitika – põhisuund oli mitme sajandi vältel tasakaalu hoidmine Euroopas.
Välispoliitika – üritati kunagise Rooma keisririigi taastamist endistes piiride.
Välispoliitika – See on neil raskendatud täna rahvusvahelisele isolatsioonile.
Välispoliitika – Peale Esimest maailmasõda mõnda aega Euroopa valitsev jõud.
Välispoliitika peaeesmärgiks on rahvusliku julgeoleku kindlustamine ja iseseisvuse tagamine.
Välispoliitika kaug - Ida tööstuse koondumine äärealade autonoomia suunal.
Välispoliitika on reeglina endassetõmbunud, usaldamatu ja agressiivne.
Välispoliitika - Peamiseks muret tekitavaks vastaseks oli NSV liit.
Välispoliitika on oluline (Hudson 2005): inimesed RS on olulised.
Välispoliitikat juhtis E. Sevardnadze. Taheti läbi viia desarmeerimist.
Välispoliitika - 1930 hakkas rahvusvaheline olukord teravnema.
Välispoliitika on kõikuv ja sõjalised kaotused suured (1763)
Välispoliitika - Eesti soov ühineda NATO ja Euroopa Liiduga.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun