tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Slummis elavad kõige vaesemad inimesed, tavaliselt immigrandid maalt või teistest riigi piirkondadest. Paljud neist on töötud või juhutöölised. Slummile on iseloomulik suur kuritegevus. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis ehk megapolis - Suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, millel maailmamajanduses on olulise tähtsusega ülikeskuse roll. Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on: · nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaapani idarannikul Tokyo ja Osaka vahel) · nn ChiPitts (USA-s Suure järvistu piirkonnas Chicago ja Pittsburghi vahel)
19. passioon- heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast 20. sonaat- sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile 21. contserto grosso- barokki ajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansambli vastandamisel 22. soolo kontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti 23. süit-mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest 24. fuuga- ulatuslik polüfooniline helitöö, kus on 3 või enam võrdse tähtsusega häält 25. barokk- aastatel 1600 -1750 euroopas dominerinud kunstistiil 26. aaria- instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis või kantaadis 1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5
kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. Skorpionid on röövloomad, kes eelistavad jahti pidada ööpimeduses. Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse. Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. Skorpionid toituvad ainult elusatest väiksematest putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, hulkjalgsetest, harvem ka väiksematest sisalikest või närilistest. Oma saagi surmavad skorpionid mürgiastla torkega. Nende mürgiastel asub painduva tagakeha tipus. Rünnates lööb skorpion sabaga kaarjalt tagant ette üle oma pea. Saagi haaramiseks on tal tugevad sõrgu meenutavad lõugkobijad Skorpionite paljunemine Skorpionid on enamasti sünnitajad, kuid mõned liigid munevad ka mune, milles loode on juba lõplikult välja arenenud.
Tavaliselt kasutab ta seda ikkagi saagi, mitte vaenlase või inimese peal. Tema tagakeha on väga liikuv ja seda saab painutada üle selja ettepoole. Kuuma kliimaga maades võib skorpion öise jahikäigu ajal sattuda ka inimese eluruumidesse. Reeglina ründab skorpion inimest vaid enesekaitseks, kuid pahatihti olukorras, kus inimene seda oodatagi ei oska. 3 Toitumine Skorpionid toituvad ainult elusatest väiksematest putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, hulkjalgsetest, harvem ka väiksematest sisalikest või närilistest. Skorpionid jälitavad oma saaki ja surmavad selle sõrgadega. Kui tema ohver on suur või hakkab liialt palju rabelema, kasutab skorpion oma tagakeha lõpus olevat mürgiastelt. Nende mürgiastel asub painduva tagakeha tipus. Rünnates lööb skorpion sabaga kaarjalt tagant ette üle oma pea. Saagi haaramiseks on tal tugevad sõrgu meenutavad lõugkobijad.
Sarvikliidrik Second level Third level Fourth level Fifth level Punasilm-liidrik Liidrikud Neid võib leida mitmesuguste veekogude kallastel, kuid ka teeservadel ja põlluäärtes Liidrikud arenevad vaegmoondega Liidrike vastsed toituvad väiksematest putukatest, kalamaimudest ja konnakullestest Liidrike söövad erinevad linnud Maasikad Kärbes Sarvikliidrik Veekonn Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Liidriklased http://et.wikipedia.org/wiki/Sarvikliidrik
ja toob riigile sisse kõige rohkem kolme sektori peale ehk teenindussektor toodab74,5% Portugali tulust. Portugali elanikkond hetkel kasvab. Vaatamata sellele et inimesi sureb iga aasta natuke rohkem kui sünnib, suureneb Portugali rahvaarv iga aastaga Aafrikast tulevate immigrantide tõttu. 4. Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem Kõige levinum usund Portugalis on roomakatoliku usk mida usub 94% elanikest. Teisel kohal on protestantism. Portugalis on enamus väiksematest poodidest lõunal suletud, kuna kohalikud elanikud peavad liiga kuuma ilma ja traditsooni tõttu siestat ehk siis peavad väikse uinaku pärast lõunasööki. Enamus väiksematest poodidest on suletud ka pühapäeva hommikul, kuna enamus inimesi on usklikud ja käivad sel ajal kirikus. Osad portugaalased ei ole seetõttu linna kolinud, et peres on näiteks olnud traditsioon, et pere tegeleb mingi kindla asjaga, näiteks veini tegemise või karja kasvatamisega, sest seda tööd
Organismis olevat vett kasutavad nad nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. TOITUMINE Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest. Ohvri kinnipüüdmiseks on skorpionidel suured sõrgjad lõugtundlad, millede abil ohver enne allaneelamist tükkideks rebitakse. Skorpionid toituvad ainult elusatest väiksematest putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, hulkjalgsetest, harvem ka väiksematest sisalikest või närilistest. Skorpionite menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud väikeseid sisalike ja hiirepoegi. Kui väikeses terraariumis peetakse koos palju skorpione, on täheldatud kannibalismi PALJUNEMINE Skorpionidel eelneb viljastamisele omapärane pulmamäng.
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid mille makromolekulid koosnevad korduvatest väiksematest omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest monomeeridest -elementaarlülidest. Polümerisatsiooniks nimetatakse ühe ja sama aine mitme molekuli liitumist, mille tulemusena tekib sama elementaarse koostisega kuid mitme kordse molekul massiga uue aine molekul. (toimub kaksik või kolmiksidemete arvelt. n (CH2 = CH2) (-CH2-CH2-)n H2C = CH2 + H2C = CH2 + H2C = CH2 .....+n Polükondensatsiooniks nimetatakse kahe või enam aine mitme molekuli liitumis, mille
Mina räägin teile täna rästikust. Saadame ka pildi klassis ringi käima. Rästik on roomaja, pruunikas- hallikas ja seljal sik- sakiline triip. Elukohaks on metsad, sood, raiesmikud… armastavad jõe kallastel kividel päikest võtta. Magavad talveund väikeloomaurgudes maa all. Toitub väiksematest loomadest, linnupoegadest rohukonnadest… neist, kellest jõud käib üle. Rästik on elussünnitaja, sünnitab elusad pojad. Pesakonnas on umbes 10 poega ja nad sünnivad suvel. Hammustab vaid kaitseks või jahti pidades. Rästikut ei pea kartma, inimese lähenedes ta varjub. Ta on Eestis ainus mürgine roomaja, torkima minna ei tohi, kaitseks hammustab. Rästik on looduskaitse all, sest talle sobivaid elupaiku jääb järjest vähemaks
Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste, nagu marutaudi ja kärntõve, levitajana. Eestis ei kuulu rebane kaitstavate liikide hulka ning talle peetakse sageli jahti. Elupaik ja viis Kõige eelistatum elupaik on kultuurmaastik väikeste metsatukkadega. Elutseb ka metsades, soodes ja rabades. Suuri metsamassiive väldib. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Uruga on seotud vaid pesakonnaperioodil. Toitumine Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Sigimine Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele
Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga Toitumine : vetikatest ja väiksematest veeloomadest Närvisüsteem : Meeleelundid : Erituselundid : KARBID Sigimine : lahksugulised Kasutusalad : söögiks inimestele, loomadele ja merelindudele Mitmekesisus : ei ole suurt mitmekesisust Hingamine : PEAJALGSED LIMUSED Elupaik : meredes Suurus : Toitumine : ujuvatest kaladest ja selgrootutest Liikumine : tänu täiuslikule närvisüsteemile, saavad nad kiiresti ujuda ja ka vee reaktiivjõudu kasutades
Taimestik Tüüpilised meretaimed ja mageveekogule iseloomulikud taimed Taimhõljum, vetikad ja õistaimed Põhjataimestik on liigivaene Loomastik Rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike Loomhõljum ja väikesed selgrootud Imetajad hülged ja viigrid Riimveega kohastunud karbid Rohkelt võõrliike Kalad Elavad suurte parvedena avavees Toituvad loomhõljumist, väiksematest kaladest või põhjaloomakestest Riimvees on paljunemine ja kudemine raskendatud - siirdekalad Läänemeres elavad näiteks: räim, kilu, tursk, lest, lõhe, forell, angerjas, lõhi Toiduahelad Algavad fütoplanktonist -> zooplankton -> väike kala -> suur kala Näiteks: taimhõljum -> loomhõljum -> ahven -> haug Inimkäsi võib mõjutada toiduahelaid, mis omakorda mõjutavad toiduvõrgustikke ja seeläbi populatsioonidevahelisi toiduahelaid Tänan kuulamast
Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestudes. 6. Kellest, kuidas vähid toituvad? Taimtoidulised- krill; loomtoidulised- homaar; segatoidulised- jõevähk. 7. Milles seisneb vähkide tähtsus looduses? 1. Loomadele toiduks; 2. toituvad väiksematest loomadest; 3. Puhastavad veekogusid 8. Millised loomarühmad kuuluvad ämblikulaadsete hulka, too näiteid. Skorpionid-…………………….….…………….. ; lestad- tolmulestad,sametlestad, ;puugid- laanepuuk, võsapuuk. 9. Kirjelda ämbliku välimust (kehakatted, kehaosad, nende osad). Ämbliku keha katab kitiinist kest-välistoes, kaitsevärvus, keha on lüliline, karvakesed jätkedel ja mujal kehal. Keha koosneb 2 osast: pearindmik(suu, 2p. jätkeid, 8 lihtsilma, 4p
Seda võimaldavad tema kerge kaal, suured jalad ja suur kiirus. Pärast paarimeetrist sööstu peab ta siiski ujuma hakkama. Ta on ka suurepärane ujuja ja võib viibida vee all kuni 30 minutit. Isastel kiiver-basiliskidel on erkrohelised väikesed sinakad laigud piki seljal asetsevat harja. Neil on kolm harja: üks peas, üks seljal ja üks sabal. Emastel on ainult üks hari, peas. Kiiver-basiliskid on 60-100cm pikad (enamuse pikkusest moodustab saba). Need sisalikulised toituvad putukatest, väiksematest imetajatest (närilised), väiksemat liiki sisalikest, kuid ka puuviljadest ja lilledest. Emased kiiver-basiliskid munevad 5-15 muna sooja ja niiskesse liiva või mulla sisse. Munad kooruvad 8-10 nädalat hiljem. Pärast koorumist on sisaliku pojad iseseisvad ega sõltu vanematest.
Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng Kammerlaul- ansambli või sooloesitajate loodud instrumentaal-või vokaalmuusika Kantaat- barokiajastu aaria kammermuusika.Mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Oratoorium- koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Süit- mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. Fuuga- mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. Kontsert- triost suurema koosseisu poolt esitatud mitmeosaline orkestripala Concerta grosso- suurorktester mängib koos vahldumisi väikse ansambliga Küsimused Missugune instrument kujunes 17.sajandil armastatuimaks ansambli ja soolopilliks ? Viiul ja vioola. Viiul-sest selle hääl kostis kõigist üle. Levinumad instrumantaalmuusika zanrid:
SKÄÄRRANNIK JA RIASRANNIK SKÄÄRRANNIK ROOTSIS ASEND • Skäärrannik on vägagi iseloomulik Rootsile • Rootsis liigestavad idarannikut tugevasti skäärid ja väikesed lahed. • Skäärrannikut on väga hästi näha Rootsi pealinna Stockholmi sõites. Suurematel saartel ka elatakse. SKÄÄRRANNIKUD ROOTSIS SKÄÄRRANNIKU KIRJELDUS • Rannajoon on käänuline • Koosneb väiksematest ja suurematest kaljusaarekestest, rannanõlv on madal • Kulutus- ja laugrannik • Lisaks on skäärrannik iseloomulik Soome, Kanada ja Norra rannikule. Leidub ka Karjala ning Laadoga järve rannikul. TRANSPORT • Sinna saab laevaga või muude veetransportidega. • Lisaks võib külastada Rootsi ja Soome vahel olevat Ahvenamaad. • Lähim lennujaam asub Stockholmis või Helsingis Pildil Ahvenamaa RIASRANNIK
Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebane on uudishimulik. Sobiva tuule korral võib rebane üsna lähedale tulla, enne kui ta inimese ära tunneb. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Rebase eluviis on öine. Jahti alustab tavaliselt õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta siiski jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Urul on alati mitu väljapääsu kuni viis, et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda.Mööda oma maa-ala ringi liikudes ja toitu otsides märgistab rebane juba läbivaadatud kohad uriiniga, et mitte hakata sealt uuesti otsima. Rebase...
Meie isamaa, Eestimaa, on olnud võõrvägede käes aastasadu. Üürikeseks ajaks saime selle maa kätte võideldud, kuid peagi olime jälle teiste võimu all. Nüüd on Eesti uuesti meie ning üritame iga hinna eest seda ka nii hoida. Eesti on ometi nii väike kaardi peal, kuid üsna silmapaistev. Oleme tuntud oma teotahte ja jonnakuse poolest, mis on paljudes kohtades kasuks olnud. Meie riik on tulnud omadega toime palju paremini kui mitmed teised. Tänu meie koolidele, eriti Tartu ülikoolile, on siin haridus ja teadus kõrgel tasemel. Eestis on palju häid sportlasi. Keegi neist ei häbene, et nad eestlased on. Mis siis ühele eestlasele tähtis on? Olulised on kindlasti meie vaimuvara ja ajalugu, mida me esivanemad põlvest põlve on pärandanud. Rahvaluule maht on nii suur, et üks inimene ei suudaks seda eales läbi töötada. Seda kõike anti sajandeid edasi ainult suuliselt. Kõige tähtsam on ikkagi meie keel, eesti keel, millele on sageli omistatud ilusaima...
Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694m Pikimad jõed: Maas 950 km, Schelde 435 km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Taimed: Kohalik taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud vähesed tamme-, pöögi- ja jalakametsad Ardennides ning piirdub vaid mõne taimeliigiga, eelkõige lilledega, nagu iirised ja hüatsindid. Loomad: Suurtest imetajatest võib Ardennides kohata hirvi ja metssigu. Riigi teistes paikades elab väiksematest loomadest rebaseid, nirke oravaid, mäkrasid ja muid selliseid loomi. Kortrijk Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja pealinnaBrüsseli piirkond. Kortrijk asub Lääne-Flandria provintsis Leie jõe ääres. Kortrijki Don Bosco kool Kooli tutvustus Toidud Brügges Belgia hümn https://www.youtube.com/watch?v=d9u_Ituu2Q8 TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
demokraatlik. Ühiskond Bondid vabad taluperemehed Odal taluvaldus Träälid orjad Ting kohalik rahvakoosolek Allting maakondade ühiskoosolek Konung hõimu või hõimuliidu pealik Svealased ja götalased hõimuliidud Rootsis Birka, Sigtuna, Hedeby suuremad kindlustatud asulad VanaVene riik VanaVene riigi teket seostatakse tavapäraselt idas tegutsenud viikingite , varjaagidega. VanaVene riik oli paljurahvuseline. Riik koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest , mida valitsesid Rjurikute suguvõsa liikmed. Muinasaegse Eesti 6.12. sajandit peetakse Eesti ajaloos muinasajaks. Tänapäeval arvatakse, et ühiskond oli siiski tunduvalt keerulisem. Suure osa elanikkonnast moodustasid vabad maaharijad. Ühiskonna madalamal astmel olid orjad. Orjad olid oluline kaubaartikkel Eesti ala läbivatel kaubateedel.
Polüfoonia mitmehäälsus Programmiline muusika instrumentaalmuusika, millele on lisatud sõnaline selgitus teose paremaks mõistmiseks Reekviem katoliiklik leinamissa Retsitatiiv kõnemeloodiat jäljendav laulmine Rütm helivältuste organiseeritud järgnevus Sakraalmuusika kirikumuusika Sonaat soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel, instrumentaalmuusika zanr Süit mitmeosaline muusikateos, koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest Sümfoonia muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile Sünkoop rütmikujund muusikas Tempo heliteose esitamise kiirus Unisoon ühekõlaline ja vähemalt sama kõrgusega heli kooskõlamine Variatsioonid muusikavorm, mis koosneb teemast ja selle teisenditest Virtuoos tehniliselt väga kõrge tasemega esitaja Vokaalmuusika muusika, mis on mõeldud häältele
Varem oli sama tähe ümber avastatud juba kolmeliikmeline Maa-laadsete planeetide pere. Avastus näitab, et kui päris Maa-sarnaseid planeete lähedal asuvate tähtede ümber leidub, on nende leidmine teadlastele käeulatuses. Planeetide olemasolu teiste tähtede ümber on tõestatud juba alates 1995. aastast, kuid aastatega on tehnika ja oskused sedavõrd paranenud, et Maast palju suuremate, kergemini leitavate planeetide kõrvale on kasvamas pikk nimekiri väiksematest objektidest. Seni viljakaim töömeetod seisneb tähtede valguses perioodiliste puna- ja sininihete ehk Doppleri nihke otsimises. Uue, vaid 1,9 korda Maast suurema massiga planeedi avastas Genfi Ülikooli astronoomi Michel Mayor'i juhitud töörühm just Doppleri meetodil. Varasemalt oli sama tähe, Gliese 581 ümber leitud juba kolm planeeti, millest üks, tähisega "c", on Maast vaid viis korda suurema massiga.
Vladimir Püha Bütsantsi vaheldusel ristiusu ametlikult vastu 988. aastal. Suure riigi ristiusutamine võttis kaua aega ning esialgu leidis see rohkesti vastupanu. VanaVene riigi kõrgperioodiks oli suurvürst Jaroslav Targa valitsusaeg, ta tugevdas suurvütsi võimu, rajas riigi kaitseks kindlusi, korrastas seadusandlust ning soodustas kohaliku kultuuri arengut. VanaVene riik ei olnud ühtne tervik , vaid koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest. Riigikesed sõdisid tihti omavahel ning vürstide võim oli võrdlemisi ebakindel. Lõplikult lagunes VanaVene riik mongolite vallutuse käigus 13. sajandi esimesel poolel. Mahanduslikus mõttes tugines VanaVene riik suuresti rahvusvahelisele kaubandusele. Riiki läbis mitu olulist kaubateed. Olulisemad kaubaartiklid olid karusnahad, orjad ja vaha.
kompositsioon III. Raffael-´´Ateena kool´´ Kujutab mõtisklevaid ja jutlevaid antiikaja filosoofe.Kesksel kohal on Aristoteles ja Platon.Neile on suunatud kõik perspektiivijooned.Kompositsioonilt täiuslikem maal. Raffael-´´Sixtuse Madonna´´ IV. Michelangelo-Vatikani sixtuse kabeli laemaal(Aadama loomine) Laemaal koosneb 9 suuremast kompositsioonist maailma loomine teemal ja väiksematest stseenidest(ca 300 figuuri). Altarisein-´´Viimne kohtupäev´´ Taevaväravate juures otsustatakse, keda lastakse taevasse ja keda mitte. Skulptuurid III. Michelangelo-´´Taavet´´ Michelangelo-´´Mooses´´ Michelangelo-´´Medicite hauakamber Firenzes´´ IV. Tizian-´´Urbino Venus´´ Tizian-´´keiser Karl V´´
Karula Rahvuspark kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahel on rahvuspargis peidus u 40 järve. Karula oluliseks väärtuseks on pärandkultuurmaastikud. See on üks Eesti väiksematest rahvusparkidest ning sealsete elanike eripäraks on väga tugev side maa ja loodusega.
Rajajad 1926. a: Werner Heisenberg (saksa teadlane) Erwin Schrödinger (austria teadlane) Tänapäevane aatomi mudel Põhimõte: Elektorid liiguvadaatomis ülikiiresti 1923 tänapäevane aatomimudel e kvantmehaaniline mudel- elektronid liiguvad ülikiirelt ümber tuuma, omamata ajahetkel kindlat asukohta, moodustades elektronpilve. Orbitaal on ruumiosa aatomis, kus on suur elektroni leidumise tõenäosus. Tuum koosneb väiksematest tuumaosakestest Tänapäevane aatomi mudel Kerakujuliseelektrono pilve läbilõige Rohkem täpikesi tähistab elektroni leidumise suuremat tõenäosust Orbitaalid S-orbitaal- kerakujuline Orbitaalid P-orbitaal- piklik, hantlikujuline Elektronkihtidel on alakihid S-alakiht P-alakiht D-alakiht F-alakiht S-alakiht Esimene Kõige madalama energiaga Sisaldab vaid üht s-
Koos alustassidega on kuumade jookide ja osade suppide serveerimiseks. Kohvitassid võivad olla kolmes suuruses: mokatass mahuga 10cl, keskmine kohvitass 1516cl, suur kohvitass kuni18 cl Teetass maht on 2025 cl väiksematest juuakse lahjemat piimaga kohvi ja kakaod. Puljongitassmaht 2540cl, selles serveeritakse puljongit, püreesuppe ja peenemaks tükeldatud toiduainetest suppe. Puljongitassid võivad olla ühe või kahe sangaga. KruusidServeeritakse firmajooke ja piima, mille juurde alustassid ei kuulu. Puljongitass Teetass VAAGNAD Võivad olla ümmargused ja nelinurksed, jalaga või ilma. Neis võib veel serveerida naturaalseid
Plankton Läänemeres Mis on plankton? Plankton ehk hõljum on veekogudes hõljuvate väikeste organismide kogum. Planktilised on organismid, kes ei ole võimelised hoovustele ega lainetele vastupanu osutama. Jaotamine Planktilise faasi kestvuse järgi. Suuruse järgi. Toitumise järgi. Elukeskkonna järgi. Planktilise faasi kestvus Planktonit saab jagada kahte rühma: holoplankton ja meroplankton. Holoplanktoni rühma kuuluvad organismid, kes on planktilised terve oma elutsükli vältel. Meroplanktoni rühma kuuluvad organismid on planktilised vaid oma elutsükli mõnes faasis (tavaliselt vastse faasis). Suurus. Suurim: megaloplankton. (Loomad, nt meduus.) Väikseim: femtoplankton. (Mereviirused.) Kokku on suurusegruppe 7. Toitumine. Fütoplankton, zooplankton, bakterplankton. Fütoplanktoni alla kuuluvad autotroofsed vetikad, kes elavad veep...
Neoliitikum Eestis Neoliitikumi ehk noorema kiviaeg Eestis algas keraamika kasutuselevõtuga (u. 3300. a eKr) nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas. Lisaks keraamikale jõudis neoliitikumis Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. Eesti neoliitikum jaguneb neljaks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: Narva, tüüpilise ja hilise kammkeraamika ning nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate ...
lahustitena, vedelad ja tahked, katsumisel tunduvad rasvastena. 6. Teada 5 esimese alkaani (C arv 1-5) nimetusi ja osata koostada valemeid (nii hargnemata, hargnenud kui tsüklilisi) C-aatomite arv Alkaan C-aatomite arv 1 metaan 2 etaan 3 propaan 4 butaan 5 pentaan 7.Mis on polümeerid, too näide valemina. Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest 8. Süsivesinike leidumine looduses ja kasutamine (vähemalt 2 kasutusala). Teada naftasaadusi. 9. Osata koostada süsivesinike põlemisreaktsioone ja neid tasakaalustada. 10. Süsivesinike struktuurvalemite koostamine molekulvalemi järgi. 11.Arvutusülesanne reaktsioonivõrrandi põhjal.
peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda
Inimese silma alla jäävad nahkhiired üsna harva, kuid tegelikult on neist mõned liigid Eestis päris sagedad. Aias võib tõenäolisemalt näha pruunsuurkõrva (Plecotus auritus) või põhjanahkhiirt (Eptesicus nilssoni), veekogude kohal aga veelendlast (Myotis daubentoni). Nahkhiirtel ei ole peale nime hiirtega midagi ühist. Nad ei ole närilised, vaid kuuluvad hoopis käsitiivaliste hulka. Sõltuvalt liigist toituvad kõik Eestis elavad nahkhiired kas suurematest või väiksematest, pehmematest või kõvematest putukatest, olles seega kasulikud kahjurihävitajad. Eesti külmas kliimas lendab öösiti suhteliselt vähe putukaid ning needki on aktiivsed vaid soojal aastaajal. Seetõttu rändavad nelja nahkhiireliigi esindajad talveks lõuna poole, ülejäänud seitse liiki aga veedavad külma aja taliuinakus. Selleks varjuvad nad püsiva õhutemperatuuriga niisketesse koobastesse või keldritesse. Talveuni kestab oktoobrist aprillini ja nahkhiired elavad
· Suvise pruuni kasuka vahetab talvel valge vastu 28.12.12 28.12.12 Lumepüü · Kanaliste seltsi kuuluv lind. · Sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. · Suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. · Esineb teda põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. · Lumepüü ei ole kaitse all. 28.12.12 28.12.12 Polaarrebane Sugukond: Koerlased Perekond: Rebane Toitub kõigist endast väiksematest Kohustunud elama karmides külmades. Väike kehapindala, seega ka soojuskaod suuremad. 28.12.12 28.12.12 Kasutatud kirjandus. · http://et.wikipedia.org/wiki/Tupp-villpea · http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundra.ht · http://et.wikipedia.org/wiki/Tundra · http://www.cybernature.ee/herb/tuppvillpea.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Hallsamblik · http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GAVARC2.htm 28.12.12 · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kanarbik.htm
Habelendlane Habelendlane sarnaneb oma välimuselt ja eluviisilt väga Brandti lendlasele ning kaua aega peeti neid üheks ja samaks liigiks. Habelendlane on ulatusliku levilaga, mis ulatub Skandinaaviast Kaug-Idani, kuid Eestist on teda vähe leitud ja ta on võrdlemisi haruldane. Habelendlased asustavad meil mitmesuguseid puistuid, aedu, parke, metsaservi ja lagendikke. Öösel toitu jahtides võivad nad lennata ka veekogude kohal, 1...8 m kõrgusel. Habelendlased toituvad väiksematest ööputukatest ja nende lend võib suvel kesta kogu öö. Päevaks kogunevad habelendlased varjepaikadesse, milleks on enamasti puuõõnsused ja inimeste elamud, kus nad peituvad seinte vahele või katuse alla. Nad elutsevad kolooniatena, kuhu võib kuuluda mitmekümneid isendeid. Talvel on lendlased talveunes. Selleks siirduvad nad juba septembris suurematesse inimeste poolt valmistatud või ka looduslikesse koobastesse, mida enam ei kasutata.
ühe isendi sperma viljastab teise isendi munaraku viimase kehas. Osa liike on aga lahksugulised. · Kes on lahksugulised loomad? Loomad, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites. · Kes on meduus? Ujuv, kumera kehaga ainuöössne loom. · Meriristi ehitus. · Kuidas ja millest meririst toitub? Meririst toitub väikestest veeorganismidest, suuremad ka väiksematest kaladest. Saaki püüavad nad kombitsate ja suu umber paiknevate pikkade jätkete e. suusagaratega. · Miks nimetatakse meriristi karikmeduusiks? Et meriristi polüübil on karika kuju, hakati neid loomi nimetama karikmeduusiks. · Meriristi areng Emameduus seemnerakk Viljastatud munarakk Isameduus
Tervisliku toitumise aluseks on 4 põhimõtet: 1) Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. 2)Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad
Kasutati tulekivi,mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna tulekivi leidus Eestis vähe,kasutati arvukalt kvartsitükke. Kivikirves – ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud ainult teraosalt. Talb – väiksem kirves,mis varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil. Kammkeraamika kultuur – Umbes 4. Aastatuhande algul jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nõud olid väliselt kaunistatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Tõenäoliselt oli tegemist uute sisserändajatega,sest kaasatoodud tarbeesemed ei olnud teritatud üksnes ühest otsast . Neid tuntakse ära matmiskommete järgi – surnud sängitati asula territooriumile (vahel ka elamu põranda alla). Surnutele pandi kaasa ehteid,luust kujukesi ja merevaiku. Kunstitase oli kõrgem – vooliti väikeseid loomade,lindude,madude ja inimeste kujukesi mida kasutati ehetena. Arvatakse, et
arenevad temperatuuril 22-30 kaaslase ning on valmis kraadi. paaritumiseks.pojad sünnivad 90 päeva pärast.Arusisalik Toitumisharjumused Toitub mardikatest, sünnitab elusaid järglasi. Rohutirtsudest, röövikustest, ussikestest ja teistest Toitub putukatest, ämblikest, väiksematest selgrootutest. limustest ja ussidest. Vaenlasteks rästik ja nastik. Vaenlased Rästik ja nastik. ............................... ......................... ............................... ............................... Tubli! Väga hea.
suuremaid taigailmelisi tavaline haudelind. Elupaigana eelistab rabadega metsi, kuid elab ka Asustab põhiliselt metsmassiivi,milles leidub segametsades. Tähtsaks kultuurmaastikku. tuulemurdu. Karud on toiduobjektiks on talle Toitub segatoidulised, kelle menüüs valgejänes. Tiinus kestab 60- pisinärilistest, moodustavad valdava osa 75 päeva. Pojad sünnivad väiksematest taimed ja raiped.Tiinus vältab aprillis või mais. lindudest. tavaliselt 7-9 kuud. Harilik kuusk Puurinne Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Arukask Harilik mänd Harilik kadakas Põõsarinne Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne
allikatena uurimistöös, radioaktiivsete isotoopide tootmises ja spetsialistide väljaõppes. Tootmine & reaktoritüübid Aeglaste neutronite toimel tuumkütuseid lõhustavad reaktorid kütust kasutatakse üks kord ja kasutatud kütust ümber ei töödelda. Kiirete neutronite toimel tuumkütuseid lõhustavad reaktorid kasutusel vaid kaks, sest hoolimata uraani- ning plutooniumkütuse paremast kasutamisest ja väiksematest jäätemete kogusest, pole nad uraani odava hinna ja reaktori enda suurte ehituskulude tõttu veel konkurentsivõimelised. Kasutusalad Laevade jõuseadmetes allveelaevadest kuni lennukikandjateni Elektritootmine Varude paiknemine Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s, LAV-s. Uraani leidub ka Eestis, aga selle tootmine läheks maailmaturuhinnast kallimaks. Tuumareaktorite asukohad Tootjad, eksportijad, importijad
MAAALA Uus-Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest (nimetatakse Põhja- ja Lõunasaareks, "Te-Ika-a-Maui" ja "Te Wai Pounamu" Maori keels) ja arvukatest väiksematest saartest. Kogu maa-ala suurus, 268,680 ruutkilomeetrit (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa. rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus-Meremaa oma merealaga on maailma suuruselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala. MÄED Lõunasaar on saartest suurim ja on pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on
Ei saa ka mainimata jätta siinset Wifi leviala, mis võimaldab peaaegu igas söögikohas või muus avalikus kohas kasutada tasuta internetti. Pean viimast just üheks suurimaks Eestis elamise plussiks. Hea on teada, et riigis ringi liikudes on vajadusel internet ja sellega seonduval ka abi igati kättesaadav. Öeldakse, et pole head ilma halvata ning seega võib välja tuua selle, et nii pensionid kui ka inimeste alampalk on Eestis teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes ühed väiksematest. Kui Kreeka on alampalk 750 eurot, siis Eestis on see umbes kaks ja pool korda väiksem. Samas ei saa öelda, et siin elavad inimesed oma eluga hakkama ei saa. Pigem näeme me aina süvenevaid probleeme Kreekas, kus ollakse harjunud hea eluga ega osata majandusliku langusega toime tulla. Mulle meeldib Eestis elada, sest siinsed inimesed on piisavalt targad, et saada hakkama isegi selle uskumatult väikse palgaga. Eestis elades väärtustan toitu, mida mulle pakutakse
Pendelränne ja transpordi intensiivsus väheneb KESKONNA PROBLEEMID tihe liiklus heitgaasid , prügi , müra, tolm Tegur Arenenud linn New York Arengumaa linn Mumbai Kasvutempo Üldjuhul kõrge eriti noored(vanemad Linnade kasvutempo on kiire ja kolivad maale tagasi ) emaühtlane Kasvutegur Linnastumine on jõudnud infoajastu Rahvaarvu suur kasv , elanike linnade järku , väiksematest linnadest suundumine maalt linna , suurematesse sündimuse tagajärjed Religioonilised Linnade kokkukasv megalopolisteks Eriti kiiresti kasvavad pealinnad erinevused ja üldse linnad Sotsiaalne- ja Linnades on transport sujuv Ülelinnastumine , moodustuvad majandusolukord slummid , tekib suur
kohata võsastikes ja rabades. Talval on hundid seoses toiduhankimisega karjalise ja hulkuva eluviisiga, suvel aga elatakse paariti ning pesakond rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika. Pesakond koosneb tavaliselt umbes 10-st huntidest ja hundikutsikatest. Hundi pesakond. Toitumine Eesti metsades on susi tippkiskja ehk ta on kiskja, keda ei ohusta mitte ükski teine organism. Talvel toitub ta uluksõralistest, väiksematest kiskjatest ja jänestest. Suvel aga koduloomadest (nt lammastest, millega ta toob kahju inimestele rahaliselt), konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Vitamiinivajaduse rahuldab ta taimse toiduga nagu näiteks marjadest ja kõrrelistest. LK 2 Toidupuudumisel esineb kannibalismi, mis tähendab, et ta sööb enda liigi kaaslasi. Hundile on lammas heaks toiduks, inimestele aga toob hundi
eesmärk on leida märke kunagisest elust. Mariner4 (1965); Mariner6 (1969); Mariner7 (1969); Mariner9 (1972); Viking1 (1976); Viking2 (1976); Pathfinder (1997); Mars Global Surveyor (1997) Phobos ja Deimos Deimos on väiksem ja välimine Marsi kahest kuust, väikseim teadaolev kuu Päikesesüsteemis. Phobos on suurem ja sisemini. Phobos on oma planeedile lähemal kui ükski teine kuu Päikesesüsteemis, samuti on ta üks väiksematest kuudest. Deimos ja Phobos on loodud süsinikurikkast kivimist nagu C-tüüpi asteroidid ja jääst. Mõlemate pind on täis kraatreid. Marsi atmosfäär Süsinikdioksiid (95.3%) Lämmastik (2.7%) Argoon (1.6%) hapnik (0.15%) vesi (0.03%). Kas Marsil on elu? Marsi kanalid Kanalite ajalugu sai alguse 1877.a Canali(it.k) looduslik väin/kunstlik kanal Kanalid ilmutasid end ühe või kahekaupa Illusioon
asjad. Nagu me kõik teame, siis kõik asjad koosnevad osadest, mis moodustavad ühe terve asja. Võtame inimese. Inimesel on organid, nagu süda ja maks ja kopsud jne., mis omakorda koosnevad ühesugustest rakkudest. Samamoodi on ka ainete koostisega. Näiteks raud koosneb molekulidest ja aatomitest, mis siblivad raua koostises väga suurel kiirusel. Meie aga näeme ja tajume vaid üht tahket rauakamakat, See tähendab, et üks tervik koosneb väga mitmetest kihtidest väiksematest ainetest. Just neid kõige väiksemaid aineosakesi, koos nende iseärasuste ja seaduspärasustega, nimetatakse mikromaailmaks. Kõige väiksemaid osakesi kutsutakse aatomiteks. Aatomid omakorda moodustavad molekule, mis omakorda moodustavad järjest suuremaid kooslusi, ja nii edasi kuni moodustub üks terve. Mikromaailm, kui füüsiharu, uuribki just neid väikseid osakesi( aatomid ja molekulid) ainetes. Tänu sellele
terasetööstuses koksi kõrvalproduktina Alates 1950. aastatest hakati benseeni tootma naftast Benseeni kasutatakse enamasti vaheühendina teiste kemikaalide tootmiseks. Umbes 80% benseenist kasutatakse etüülbenseeni, isopropüülbenseeni ja tsükloeksaani tootmiseks Etüülbenseenist toodetakse mitmesuguseid polümeere ja plaste Isopropüülbenseenist toodetakse vaikusid ja liime Tsükloheksaani kasutatakse nailoni tootmiseks Väiksematest benseeni kogustest toodetakse: värve, ravimeid, lõhkeaineid ja pesuvahendeid Polüklorodifenüülid ja dioksiinid Need ühendid kujutavad tõsist ohtu keskkonnale, sest on väga keemiliselt püsivad ja loodusesse sattudes võivad säilida aastakümneid. Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud Kasutatakse soojuskandjatena tööstuslikes seadmetes Tänapäeval on nende kasutamine paljudes riikides
Kõige levinum ühend. Hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. Kitiin: Seeneraku kest või putukatel LIPIIDID Ei ole polümeer. Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega. Vees lahustumatud ehk hüdrofoobsed. Vähemalt kahest komponendist ( alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Bioloogiliselt tähtsamaid: Rasvad, fosfolipiidid, steroidid RASVAD Suured molekulid, rasvad ei ole polümeerid, kuna nad ei ole kokku pandud monomeeridest. On pandud kokku erinevatest väiksematest osakestest: glütserool ja rasvhapetest. Rasvhapped erineva pikkusega. RASVHAPPED Küllastumata milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis toatemp, on vedelad ehk õlid. NT oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Küllastunud kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Leidub loomsetes rasvades, mis toatemp on tahked. Ilma rasvadeta inimene elada ei saa, sest inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa-
Sissejuhatus Elementaarosakeste füüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste - elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega. Seda kutsutakse mõnel juhul ka suurte energiate füüsikaks, kuna põhiliseks uurimismeetodiks on erinevate osakeste suure kiirusega toimunud kokkupõrgete tulemuste uurimine. Selleks kasutatakse suuri osakeste kiirendeid. Enamus nn. 'elementaarseid' osakesi ei ole tänapäevaste teadmiste kohaselt enam elementaarsed (st. jagamatud), vaid koosnevad veel väiksematest (ja eeldatavalt tõeliselt elementaarsetest) osakestest - kvarkidest. Seetõttu on kasutusele võetud täpsustavad terminid nagu: * subatomaarne osake - mõiste, mis hõlmab kõiki osakesi, mis on aatomi tuumast väiksemad. * liitosake, ehk komposiitosake - mõiste, mis hõlmab subatomaarseid osakesi, millel on avastatud sisemine struktuur, ehk mis koosnevad omakorda väiksematest osakestest.
intermeedium-vahemäng ooperis,opera seria-it stiilis tõsi ne ooper.kantaat:pikem,arendatud,aaria/duett,1ele solistile;mitmeosaline pidulik/eepilise loominguga teos solistidele,koorile või ork estrile.oratoorium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud.passion-heliteos koorile,vokaalsolistidele,orkestrile,mis jutustab kristuse ka nnatustest(bach,Schuite).sonaat-instrumentaalteos,koosneb mitmest eri karakteriga lõigust(A.Corelli).süit-mitmeosaline teos mis ko osneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest.tantsud:1)allemande-4osaline taktimööt aeglane saksa tants2)coutrante-3taktimõõd us kiire pran3)sarabande-3takti,aeglane pidulik hispaania4)6/8 / 9/8 kiire Soti hüppetants.fuuga- polüfoonilise muusika tähtasim vor m,mitmehäälne.klahvpillid:klaviir,orel,klavesiin,portigorel.j,s,Bach-1685-1750sündis saksas,elas vaesuses,endassetõmbunud,mõtlej a,räägib endast,20last;muusika lihtrahvale,polüfoonilise muusika kõrgpunkt,looming:johannese-,matteuse passion;jõuluoratoorium;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
