Matemaatiline analüüs I (Vähendatud programmi teooria vastused) Lokaalse ekstreemumi mõiste. Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum, kui 1. funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 - , x1 + ); 2. iga x (x1 - , x1 + ) korral kehtib võrratus f(x) f(x1). Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne miinimum, kui 1. funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ¨umbruses (x1 - , x1 + ); 2. iga x (x1 - , x1 + ) korral kehtib v~orratus f(x) f(x1). Funktsiooni lokaalseid maksimume ja miinimume nimetatakse selle funktsiooni lokaalseteks ekstreemumiteks. Fermat' lemma. Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum ja funktsioon on diferentseeruv selles punktis, siis f(x1) = 0. Rolle'i teoreem. Kui funktsioon f on lõigul [a, b] pidev, vahemikus (a, b) diferentseeruv ja rahuldab tingimust f(a) = f(b), siis leidub vahemikus (a, b) vähemalt üks punkt c nii, et f(c) = 0. Rolle'i teoreemil on lihtne g...
1. Arvtelje mõiste. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt,pikkuühik ja positiivne suund. Kasutades neid kolme parameetrit, saab arvtelje punktidele seada vastavusse reaalarvud. Võib väita,et igale arvtelje punktile vastab üks ja ainult üks realarv ja vastupidi:igale realarvule vastab üks ja ainult üks avtelje punkt. Olgu tasandil antud kaks arvtelge, mis on ristuvad oma nullpunktides. Need moodustavad tasandil nn koordinaatteljestiku. Tasandi punkti ristkoordinaatideks nimetatakse selle punkti ristprojektsioone koordinaatttelgedele. Igale tasandi punktile vastab üks ja ainult üks ristkoordinaatidest moodustatud arvupaar ja vastupidi: igale arvupaarile vastab üks ja ainult üks tasandi punkt. Matemaatikas tähistatakse tavaliselt ühel ristuvatest koordinaattelgedest olevat olevat arvu x-ga ja teisel koordinaatteljel oleval arvu y-ga. Sel juhul on tegemist xy-teljestikuga ja me saame rääki...
Matemaatiline analüüs (vähendatud programm) KT nr. 1 Igas kontrolltöös on 4 küsimust, millest üks on valitud jämedas kirjas (bold face) olevate teemade hulgast (see on kõige olulisem materjal), 2 küsimust on valitud ülejäänud teemadest ja viimase 4-nda küsimuse all on võimalik kirjutada omal valikul 1/4-1/2 lk teksti antud programmi ulatuses. 1. Arvtelje mõiste. Reaalarvu absoluutväärtus. Loetleda absoluutväärtuse omadused. Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Tõkestatud hulga definitsioon. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Kasutades neid kolme parameetrit, saab arvtelje punktidele seada vastavusse reaalarvud. Võib väita, et igale arvtelje punktile vastab üks ja ainult üks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvule vastab üks ja ainult üks arvtelje punkt. Öeldu põhjal saab reaalarv...
Matemaatiline analüüs I Vähendatud programm I KT Kindlasti peab teadma : 7. Muutuva suuruse piirväärtuse definitsioon - Olgu x järjestatud muutuv suurus. Arvu a nimetatakse muutuva suuruse x piirväärtuseks, kui iga kuitahes väikese positiivse arvu korral saab näidata sellist suuruse x väärtust, millest alates kõik järgnevad muutuva suuruse väärtused kuuluvad arvu a ümbrusesse (a - , a + ), st rahuldavad võrratust |x - a| < . Kui arv a on suuruse x piirväärtus, siis öeldakse, et suurus x läheneb arvule a ehk koondub arvuks a ja kirjutatakse x a või lim x = a . Muutuva suuruse ühepoolsete piirprotsesside definitsioonid · Muutuv suurus x läheneb vasakult arvule a, kui iga kuitahes väikese positiivse arvu korral saab näidata sellist suuruse x väärtust, millest alates kõik järgnevad muutuva suuruse väärtused kuuluvad poollõiku (a - , a]. Sellisel juhul kirjutatakse x a-. · Muutuv suurus x läheneb paremalt a...
Mat. Analüüsi 2. KT konspekt (vähendatud programm ) 18. Esitada funktsiooni muut diferentsiaali ja jääkliikme summana. Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu x suhtes, kui x läheneb nullile? 19. Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite definitsioonid. Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum kui: funktsioon on määratud punkti x1 mingi ümbruses ( ; ) ja iga x ( ; ) korral kehtib võrratus f(x) f(x 1). Öeldakse et funktsioonil on punktis x1 lokaalne miinimum kui: funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses ( ; ) ja iga x kuulumisel ümbrusesse korral kehtib võrratus f(x) f(x1) Sõnastada Fermat' lemma . Kui funktsioonil on punktis x1 lokaalne ekstreemum ja funktsioon on selles diferentseeruv, siis f´(x1)=0 20. Kõrgemat järku tuletiste definitsioonid. Funktsiooni y=f(x) n-järku tuletiseks nimetatakse selle funktsiooni n-1 järku tuletise tuletist ja tähis...
Arvtelg sirge, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Reaalarvu absoluutväärtus - nimetatakse järgmist mittenegatiivset reaalarvu: |a| = a kui a 0 -a kui a < 0 . Absoluutväärtuste omadused: |-a|=|a| |ab|=|a||b| |a+b||a|+|b| |a-b|| |a|-|b| | Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused - Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - , a + ), kus > 0 on ümbruse raadius. Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a - , a], kus > 0. Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a, a+), kus > 0. Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M,), kus M > 0. Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (-,-M), kus M > 0. Tõkestatud hulgad - Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a, b) nii, et A (a, b). Jääv suurus suurus, mille arvuline väärtus ei muutu. Muutuv suurus suurus, m...
LIISI KINK 1 MATEMAATILINE ANALÜÜS I Vähendatud programm Selle programmi järgi saab ette valmistada teooria kontrolltööde A (so lihtsamateks) variantideks. Esimese kontrolltöö materjal hõlmab lõike 1 17 ja teise kontrolltöö materjal hõlmab lõike 18 - 33. Igas kontrolltöös on 4 küsimust, millest üks on valitud jämedas kirjas (bold face) bold face olevate teemade hulgast (see on kõige olulisem materjal), 2 küsimust on valitud ülejäänud teemadest ja viimase 4-nda küsimuse all on võimalik kirjutada omal valikul 1/4-1/2 lk teksti antud programmi ulatuses. Programm järgib otseselt Jaan Janno konspekti. Kontrolltöödes ei küsit...
LIISI KINK 10 MATEMAATILINE ANALÜÜS I Teooria töö 2 18) Esitada funktsiooni muut diferentsiaali ja jääkliikme summana. Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu x suhtes, kui x läheneb nullile? Tõestada ei ole vaja. = + , kus = Mõlemad liidetavad on lõpmatult kahanevad protsessis 0. Diferentsiaal on sama järku lõpmatult kahanev suurus kui ja teine liidetav on kõrgemat järku lõpmatult kahanev suurus suhtes. Kehtib ligikaudne valem kui 0. 19) Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite definitsioonid. Sõnastada Fermat' lemma (tõestust ei küsi). Öeldakse, et funktsioonil on punktis lokaal...
1. Termodünaamika on soojusnähtuste makrokäsitlus, mis tugineb kahele mittetõestavale printsiibile: termodünaamika esimesele ja teisele printsiibile. Termodünaamika on teadusharu, mis käsitleb soojusülekandega seotud kõige üldisemaid seaduspärasusi. 1.printsiip väljendab sisuliselt energia jäävuse seadust. Kui soe ja külm keha kokkupanna siis mingi aja jooksul võrdsustub temperatuur. 2.printsiip. Looduses kulgevad iseeneslikud protsessid kindlas suunas. Soojus ülekanne toimub iseeneslikult soojemalt kehalt külmemale 2. Gaasi töö valem: A = p·V Gaasile mõjuvate välisjõudude töö valem: A = -p·V Kuidas gaasi poolt tehtud töö sõltub temale antud soojushulgast: 1.Isotermiline protsess T=constT=0 U=0 Q = U+A Q=A 2.Isobaariline protsess p = const A = p·V 3.Isohooriline protsess V =const V=0 Q =V 3. Soojusmasina kasutegur Ideaalse soojusmasina valem = T1-T2/T1 ·100% Kasuteguri leidmise valem: =Akas/Q1 ·100% ...
Geomeetriline optika Optikariistad Optikariistad Optikariistad on seadmed, mis Silm annavad esemetest kas Prillid suurendatud või vähendatud Luup kujutisi. Mikroskoop Pikksilm (teleskoop) Silm Silma ehitus Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silm
b) On seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel o on töötaja kohustatud täitma tööülesandeid c) Majandusüksuses tegelikult kasutatud või kasutada kavatsetav tööaja üldhulk 2. Reaalne tööajafond on: (3 punkti) a) Päevade arv aastas 365 (366) b) Vabade päevade ja pühade arvu võrra vähendatud kalendaarne tööajafond ( 2012 aastal 254 päeva) c) Nominaalne tööajafond, millest on maha arvatud korralised puhkused, lisapuhkused, haiguspuhkused ja täispäevased tööseisakud 3. Nimeta 3 (kolm) töökorralduses osalevat tööprotsessi ülesannet: (2 punkti) 1. majanduslik 2. sotsiaalne 3. psühholoogiline. 4. Töö-analüüsi meetoditeks on: (2 punkti) 1. Vaatlus 2. intervjuu
.................................................... © anmet.jg 2010 Leht 1 Füüsika 8. klassile 11. Mis on optilise tugevuse ühikuks?. ..................................................................... 12. Silma võrkkestal tekib Samapidine, Samapidine, vähendatud samasuur,tõeline kujutis. tõeline kujutis. Ümberpööratud, Ümberpööratud, vähendatud tõeline vähendatud näiline kujutis. kujutis. 13
- Väike terts - Väike terts - Suur terts • C7 Suur mažoorne septakord • Mažoorkolmkõla + suur terts • Priimi ja septimi vahe on suur septim - Suur terts - Väike terts - Suur terts • Cmaj7 • CM7 • CΔ • Laul Väike minoorne septakord • Minoorkolmkõla + väike terts • Priimi ja septimi vahe on väike septim - Väike terts - Suur terts - Väike terts • Cmin7 • Cm7 • C-7 Poolvähendatud septakord • Vähendatud kolmkõla + suur terts – Poolvähendatud septakord ehk väike septakord • Priimi ja septimi vahe on väike septim - Suur terts - Väike terts - Väike terts • Cm7(♭5) • C-7 (♭5) • Cø • Cø7 Vähendatud septakord • Vähendatud kolmkõla + väike terts - Vähendatud septakord ehk vähendatud juhtseptakord • Priimi ja septimi vahe on väike septim • - Väike terts - Väike terts - Väike terts • C° • C°7 • Cdim7
Täpselt samasuguses tempos, nagu kasvab dieettoodete tarbimine, suurenevad ka toiduportsjonid. Niisamuti muutuvad inimesed füüsiliselt üha väheaktiivsemateks. Teised uuringud on aga näidanud, et light-toodete tarbimine aitab inimestel soovkaalu saavutada ja selles ka püsida. Tavaliselt vähendatakse light-toodetes energia-, rasva-, suhkru- või soolasisaldust. Eesti kauplustes leidub suhkru- ja rasvaasendajatega ning vähendatud energiasisaldusega toiduaineid vähe, tõenäoliselt ainult umbes paarsada. Enamiku neist moodustavad vähendatud rasvasisaldusega piimatooted. Toitumisalased eriviited märgistuses Tihti on pakendite märgistusel sõnad dieet, fit, light, vähese rasvasisaldusega ja teised tarbijat teavitavad märgid. Kuigi selliseid märked ei ole kohustuslikud, lisatakse need sageli märgistusele vabatahtlikult, et anda tarbijale täiendavat infot ja et toodet teistest paremini eristada
Esimene: 1) astmeline suurus. Selle määrab diatooniliste astmete arv (astmeline maht). Astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole võrdsed. 2) tooniline suurus. Saame täpsustada intervalli. Toonilise suuruse järgi jaotatakse intervallid viite gruppi: - puhtad (priim p.1, kvart p.4, kvint p.5, oktav p.8) - väikesed (sekund v.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - suured (sekund s.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - vähendatud > - suurendatud < Astmeline suurus intervallide vähendamisel või suurendamisel ei muutu, muutub toonide arv. Liitintervallideks nimetatakse oktavist laiemaid intervalle. Liitintervallid säilitavad neile vastavate lihtintervallide omadused. Nad on puhtad, suured, väikesed, vähendatud, suurendatud. p.8 + 2 = noon 9 p.8 + 3 = deetsim 10 p.8 + 4 = undeetsim 11 p.8 + 5 = duodeetsim 12 p.8 + 6 = tertsdeetsim 13 p.8 + 7 = kvartdeetsim 14 p.8 + 8 = kvintdeetsim
Orienteerumise põhiline vahend on kaart. Kaart on maapinna vähendatud ja üldistatud tasapinnaline kujutis, mis näitab mitmesuguste objektide paiknemist looduses. Valisin oma uurimistöö teemaks „Eesti orienteerumiskaardid läbi aegade“, sest ise tegelen orienteerumisega, siis soovisin rohkem teada saada orienteerumiskaartide kohta. Millised olid need minevikus, kuidas on leppemärgid muutunud, kuidas joonistatakse kaarte ning soovin viimast ka ise proovida joonistada. Plaanin joonistada suusaorienteerumise kaardi Tehvandi suusaradadele
Nägemiselundiks on silm. Silm võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgust. Nõguslääts aga keskelt õhem kui servast ja hajutab valgust. Silm koosneb silmamunast mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne
Luubist tekib näiline kujutis, mis on suurendatud ja sama pidine. Silm: Silma osad : 1)Sarvkest-katab ja kaitseb silma , 2)silmalääts-koondab valgust , 3)klaaskeha- suunab valguse võrkkestale , 4)võrkkest-sinna tekib kujutis , 5)pimetähn-seal seostuvad omavahel võrkkest ja nägemisnärv , 6)nägemisnärv-viib nägemis aestingu peaajju , 7)läätse pingutav lihas-muudab vajadusel läätse kuju. Silmas tekkiv kujutis on tõeline , ümberpööratud ja vähendatud .Silmas on kahte tüüpi valgus tundlike rakke : 1)kolvikesed-reageerivad värvidele ning ei tööta hämaras valguses , 2)kepikesed-ei reageeri värvidele ning toimivad hämaras valguses. Lühinägija : näeb lähedasi esemeid hästi ja kaugeid halvasti.Kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette.Kasutatakse nõgus läätsega prille . Kannavad negatiivse optilise tugevusega prille. Kaugelenägija : Kugelenägija näed kaugeid esemeid hästi, lähedasi halvasti. Lähedasest esemest
GEO MÕISTED Geograafia- geograafia teadus loodi juba antiikajal ning kõige väljapaistvamaid avastusi saavutati Vanas-Kreekas Eratosthenes- arvutas välja Maa ümbermõõdu võrreldes varje, mis langesid keskpäeval eri laiuskraadidel Ptolemaios- lisas kaardile kaardivõrgu ehk koostas maailma esimese tõelise maailmakaardi Kaart- on Maa või mõne muu taevakeha üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega varustatud mõõtkavaline kujutis Üldgeograafilised kaardid- neil kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood, veekogud, riigipiirid jne). Siia hulka kuuluvad ka topograafilised kaardid, mis on neist kõige täpsemad Teemakaardid- need on kaardid, kus on kujutatud mingi kindel teema (nt poliitiline kaart) Erikaardid- need on sellised kaardid, mida kasutavad kindlate erialade spetsialistid või kindlate hobide esindajad (nt: merekaart)
· Et paigutada parimat materjali parimasse kohta õige paksusega kliendile on lahendus teha tempel detailile "Tailor-made" · Tailored blanks eelised: Kaalu vähendamine on monoloogiline osa samade tehniliste tööde hoidmisel. · Materjale kasutamisel tuleb vähem metallijäänuseid · Õiget terase astet ja materjale paksust oli vaja · Kõrgem kõvadus · Parem energia imendumine · Parem kokkupõrke käitumine · Vähendatud osade hulk · Vähendatud tembeldamine ja kokkupaneku tööriiistade vajadus · Lühem tootmisprotsess
aasta 1. juulist. Maksud moodustavad olulise osa riigi eelarve koostamisel ja kuna oli ka majanduslanguse madalaim punkt sel aastal, siis oli käibemaksumäära tõstmine vägagi õigustatud tegevus, sest see on üks lihtsamaid viise aidata riigi eelarvet tõsta. Samuti on see kooskõlas ka eesmärgiga, mis püüab makse koguda rohkem kaupade ning teenuste tarbimiselt. Selle seaduse muudatuse tulemusi on näha Eesti SKP tõusust aastal 2010. Samuti tõsteti ka vähendatud käibemaksumäära, et vähendada maksusoodustustega seotud kulusid. Varema 5% asemel tõsteti see 9%-le. Koondati ka valdkondi, millele on rakendatud vähendatud käibemaksu määr, näiteks enam ei ole vähendatud käibemaksumäära ohtlike jäätmete käitlemise valdkonnas, matusetarvetel ja kontserdi- ning etendusepiletel. Selleks, et ühtlustada käibemaksusüsteemi, mis on eesmärgiks kogu Euroopa Liidus.
Pähkel sokolaadis Puuviljamaitseline närimiskompvek Pirnimaitseline karamell Rasvad: 0g Valgud: 0g Süsivesikud: 97,7g Lisaained: Suhkur, glükoosisiirup, happesuse regulaator (sidrunhape), lõhna- ja maitseaine, toiduvärv Energeetiline väärtus: 1675kJ / 394kcal Oravake pralineekompvek Rasvad: 31,7g Valgud: 8,1g Süsivesikud: 53,8g Lisaained: Suhkur, mandel, kakaovõi, kakaomass, india pähkel, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, emulgaator (sojaletsitiin), vanilliin. Energeetiline väärtus: 2229kJ / 534kcal Pähkel sokolaadis Rasvad: 33g Valgud: 6,4g Süsivesikud: 6,4g Lisaained: Suhkur, metspähkel 35%, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, kakaovõi, glükoosisiirup, kakaomass, emulgaator (sojaletsitiin), taimne õli. Energeetiline väärtus: 2148kJ / 515kcal Puuviljamaitseline närimiskompvek Rasvad: 6,3g Valgud: 0g
Sissejuhatus maateadusesse Uurimismeetodid geograafias · Kaugseire (saaste, maa arengu vaatlemine, teostatakse lennukitelt, helikopteritelt, kosmoselaevadelt) · GPS · Vaatlemine · Mõõdistamine, kaardistamine · Testimine, küsitlemine Kaart Maa tasapinnaline vähendatud mudel · üldistatud · mõõtkavaline · leppemärkidega Kaardid jaotuvad sisu järgi · üldgeograafiline nn. füüsilist maailmakujutav kaart (veestik, reljeef, olulisemad linnad) · temaatiline kaart mingi kindel teema, uurimisvaldkond (rahvastiku, kliima, mullastik) Kaardid jaotuvad mõõtkava alusel · suuremõõtkavalised kaardid; kuni 1:200 000 (200 000 korda vähendatud) kujutatud maa-ala väike
Lihtsam on määrata aine kvalitatiivset koostist kui kvantitatiivset. · Peegel ja läätsed käivad vastupidi. · Nõguslääts ja kumer peegel hajutab · Kumerlääts ja nõguspeegel koondab · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus. · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus. · Optilise peateljega paralleelsed teljed lõikuvad fookuses. · Paralleelsed kiired pärast näguspeeglilt peegeldumist lõikuvad fekaaltasandil. · Tekkiv kujutis on vähendatud, ümberpööratud ja tõeline. Tõelisel lõikuvad kiired, näival kiirepikendused. · Kumerpeegel sellist punkti, kus lõikuvad kiirtepikendused, mis on optilise peateljega paralleelsed nim. näivaks fookuseks. · Kiir, mis läheb keskpunkti peegeldub sama teed tagasi. · Kujutis on näin, vähendatud ja samapidi. · Lääts kahe värvilise pinna piiratud keha. · Kumer lääts on keskelt paksem kui äärtest. · Nõguslääts on keskelt õhem kui äärest.
piirkonnas. Varjutuse ajal tuleb nähtavale nn Päikese kroon. Valguse peegeldumiseks nimetatakse tema tagasipöördumist samasse keskkonda. Ta on väga levinud, sest enamus kehade nägemine põhineb valguse peegeldumisel. Peegeldumisseadused: 1) langev kiir, peegeldunud kiir ja peegelpinna normaal asuvad ühel ja samal tasapinnal. 2)langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. Kumerpeegel on peegel, mille peegelpind on kumer. Vaadates kumerpeeglilt, me näeme alati samapidist ja vähendatud kujutist. Valgustades kumerpeeglit paralleelsete valguskiirtega, peegeldunud kiired hajuvad nii, et nende mõttelised pikendused koonduvad peegli taha ühte punkti, mille nimetuseks on ebafookus. kumerpeegli kasutamine: autopeeglid, bussipeeglid, kauplustes turvapeeglid, liikluses - nn pimedad nurgad Nõguspeegel on peegel, mille peegelpind on nõgus. Vaadates nõguspeeglilt kaugelt me näeme ümberpööratud ja vähendatud kujutist. Lähedalt aga samapidist ja suurendatud kujutist
siis on tegemist valguse täieliku sisepeegeldusega. Seda nähtust kasutatakse kiudoptikas ehk valgust juhtivates kaablites. 7. Kujutise konstrueerimine koondavas läätses. Läätse põhipunkt e. fookuskaugus. Kui kumerläätsele langeb optilise peateljega paralleelne kiirtekimp, siis pärast murdumist läätses lõikuvad nad kõik optilise peatelje ühes punktis. Seda nim. läätse fookuskauguseks. 1) a >2f Antud juhul on kujutis ümberpööratud, vähendatud ja tegelik. Seejuures kehtib Ak ja ja f´i vahel selline seos: (läätse valem) Selline olukord on igas fotoaparaadis. 2) f
- Kaarrdilt jäetakse ära ebaoluline, lihtsustatakse, liidetakse leppemärke ja nihutatakse leppemärke. 13. Mille järgi määratakse suund looduses?- Orientiiride ja kompassi abil. 14. Kuidas määratakse asukohta aadressi järgi?-liigume suurtest üksustest väiksemateni. 15. Milleks kasutatakse GPS-vastuvõtjat?- koordinaatide ja asukoha määramisel. 16. Mille poolest erinevad suveaeg ja telveaeg?-Suveajal keeratakse kell 1 tunni võrra ette ja talveajal taha. kaart-maapinna vähendatud mõõtkavaline,leppemärkidega kujutis üldgeograafiline kaart-kaart millel kujutatakse maapinna nähtusi pinnamood, taimestik... teemakaart-kaart millel kujutatakse kindlat teemat looduskaart, rahvastikukaart topograafiline kaart-väikse ala kohta üksikasjalikud mõõtkava-suhtarv näitab mitu korda on mõõtmeid vähendatud. arvmõõtkava- näitab kaardi ühikule sama ühikuid looduses võrdlusmõõtkava- lihtsustatud arvmõõtkava
maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis
maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis
ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub. Võrkkestal tekib valguse mõjul närviimpulss, mis kandub mõõda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse. Seal toimub erituse lõplik analüüs, mille tõttu me eristame esemete kuju, värvust, suurust, asendit ja liikumist. Inimese võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Sõltuvalt sellest, kas vaadeldav objekt asub silmast kaugel või lähedal, koondab lääts valguskiired ikka võrkkestale. Seda nimetatakse akommodatsiooniks. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale Kui vaadeldav ese asub kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal Ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal Ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Nägemishäired
NÄGEMINE Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50
Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud
● Käibemaks on liiga kõrge ● Sotsiaalsetel ettevõtetel võiksid olla maksusoodustused ● Maksuvaba miinimum võiks olla suurem Eesti ja Soome maksusüsteemide võrdlus: Eesti maksusüsteem on proportsionaalne, samas kui Soomes on see progressiivne. Käibemaksumäärad samuti erinevad, olles Eestis valdavatel toodetel 20% (erandiks 9%) ning Soomes valdavatel toodetel 24% (erandiks 14% / 10%). Käibemaksumäärad Soomes: ● 24%: Üldine määr ● 14%: Vähendatud määr toidu, loomatoidu ja toidupakkumisteenustele. ● foodstuffs, animal feed and restaurant and catering services ● 10%: Vähendatud määr raamatutele, ravimitele, tervist arendavatele teenustele, inimeste transpordile ja nt majutamisele. Maksuvaba miinimum on soomes 510€ kuus, samas kui meil on see 170€. Tulumaks on Eestis ühtselt 20%, samas kui Soomes on see astmeline. Töötuskindlustusmaksu määrad erinevad samuti, olles Eestis 1,6% ning Soomes 0,34%.
Valguse peegeldumine on füüsiline nähtus. Langemisnurgaks alfa nim. nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks beeta nim. nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus: valguse peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga beeta=alfa Langev kiir, peeg. kiir ja pinnanormaal paiknevad ühel tasapinnal. 7.Sfäärilised peeglid (kumer ja nõgus) Kumerpeeglid hajutavad valguskiiri ja tekitavad sama pidiseid vähendatud kujutisi. Poes, ristmikel. Nõguspeegel koondab kiired fookusesse. Kaugetest esemetest tekitab vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Lähedal asuvatest tekitab samapidise ja suurema. Taskulampides ja teleskoopides. 8.Valguse murdumine, murdumisseadus On valguse levimissuuna muutumine, valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. Murdumisnurgaks nim. nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Murdumisseadus: n=sin a/sin b n-suhteline murdumisnäitaja I lang-, murd
2. Vikerkest ehk iiris- ümbritseb silmamuna eestpoolt, ta sisaldab pigmenti millest sõltub silmade värvus. 3. Kõvakest- katab silmamuna tagumist poolt, eespoolne nähtav osa on silmavalge 4. Soonkest- asub kõvakesta all, sisaldab palju veresooni, ta varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temp. Reguleeriminses. 5. Võrkkest- katab silma tagaosa seestpoolt. Võrkkestale tekib objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Seal asuvad valgustundlikud rakud nagu kolvikesed ja kepikesed. Kepikesed ja kolvikesed- valgustunlikud rakud, mis võtavad vastu valgusärritusi. Nendes moodustuvad närviimplusid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kepikesed- ( 150 mil. )- eristavad musta valgest, objektide heledust ja tumedust. Kolvikesed (7 mil.)võimaldavad tajuda värvusi. Kollatähn- võrkkestal pupillil vastas olev koht, kus kolvikesi on kõige rohkem, see
Põiksilindrilise projektsiooni ehk TM projektsioon (Transverse Mercator). Selles projektsioonis saab edukalt kaardistada kogu maailma. Topograafiliste kaartide koostamisel kasutatakse Mercatori põiksilindrilist projektsiooni Arvmõõtkava s.o. plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkuse suhe. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava (joonis 3.1.). Selle konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Arvmõõtkava suhtest lähtudes valitakse sobiv mõõtkava alus Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul. Plaan, so. maapinna väiksemate osade (kuni 300km2) vähendatud moonutusteta kujutis horisontaaltasandil. Kaart, so. maapinna suuremate osade (riigid, mandrid) vastava kartograafilise projektsiooni
Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas, moodustades klaaskeha, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks.
de.Magalhaes- sooritas esimese ümbermaailmareisi 1519-1522 · El Cano- lõpetas F.de.Magalhaesi ümbermaailmareisi kuna Magalhaes hukkus rüseluses pärismaallastega. · Sellega tõestati esimest korda praktiliselt, et maakera on ümmargune · Nikolaj Kopernik- Poola rahvusest. Näitas 1543 aastal, et maakera pöörleb oma telja ning tiirleb koos teiste päikesesüsteemiplaneetidega ümber päikese. Kuu on maakera kaaslane ning tiirleb ümber maa. · Kaart-Maa pinna vähendatud, üldistatud ja leppemärkidega täiendatud tasapinnaline kujutis. · Kaardid jagunevad: 1. Üldgeograafilised kujutatakse leppemärkide vaid kõige olulisemaid nähtusi, pinnamoode, veekogusi, tähtsamaid teid ja asulaid, sageli ka riigipiire. a) Topograafilised kaardid- väga täpsed ja üksikasjalikud maastiku kirjeldavad kaardid. 2.Temaatilised e teemakaardid- sinna kantakse mitmesuguseid erinevaid näitajaid nt:
) *Ereduse ühtlus (85% on hea ühtlusega) *Valgustugevus(mõõdetakse ANSI luumenite) *Projitseerimismeetodid-Laekinnitus,Tagantprojeitseerimine. *Projitseerimiskaugus-Projitseerimiskauguse arvutamisel tuleb lähtuda ekraani suurusest või projektori asukohast ruumist. *Ühendamis võimalused- VGA, DVI, jne *E-TORL- Tehnoloogial põhinev lamp koondab ja edastab valgust tunduvalt efektiivsemalt kui tavaline lamp.Tänu kõrvladatud valguskaole ja vähendatud difraktsioonile on projitseeritav pilt selgem ja eredam.
moodustunud silmakoobastes. Silmi kaitsevad veel silmlaud, ripsmed, pisaravedelik. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased. Silmamuna koosneb erinevatest kestadest. Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava . Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberp''ratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-,mis võtavad vastu valgus ärritusi. Kolvkesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad bärviimpulsid liiguvad m''da nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.
Mõõtkava Mõõtkava näitab kui palju on tegelikke suurusi looduses kaardil vähendatud. Mõõtkavasi on kolme tüüpi: *Arvmõõtkava näit. 1: 85 000 000 *Võrdlusmõõtkava näit. 1cm 850 km *Joonmõõtkava näit. Kompass ja asimuut Kompass on abivahend põhja/lõuna suuna määramiseks. Põhjasuuna asimuut on 0. Asimuusiks nimetatakse nurka mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekt suuna vahele. Ajavööndid Vööndiajaks nimetatakse ühes ajavööndis kehtivat kellaaega, mida arvutatakse selle vööndi keskmise meridiaani järgi.
Mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul ühest keskkonnast teise Mida nimetatakse läätsedeks? Kõverpindadega piiratud läbipaistev keha Mis on kumerläätsede väline põhitunnus? Keskelt paksem, koondab valgust Mis on nõgusläätsed väline põhitunnus? Keskelt õhem kui servast, hajutab Mis on läätsede põhiomadus? Valguse koondamine või hajutamine Millal nimetatakse läätse koondavaks? Kui lääts koondab valgust. Tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise, või näilise pärispidise suurendatud kujutise Millal nimetatakse läätse hajutavaks läätseks? Kui lääts hajutab valgust. Annab näilise pärispidise vähendatud kujutise. Millist nähtust nimetatakse lainete difraktsiooniks? Valguse kandumine tõkke taha Millistel tingimustel on võimalik valguse difraktsiooni jälgida? Kui tõkke mõõtmed on samas mõõdus laine pikkusega
30 000t aastas on 30 saasteluba 30*75= 2250$ b. Osta nii palju lube juurde, et ei pea üldse vähendama emissioni kogust e viia keskkonda 40 000 tonni aastas nagu on senini viidud. 40 000t aastas on 40 saasteluba 40*75= 3000$ c. Vähendada väävlit rohkem, kui seda eeldab 30 loa omamine ja siis müüa load, mida ei ole enam vaja. Näiteks vähendada veel nii palju, et paisata keskkonda 15 000 tonni aastas. Täiendavalt vähendatud 15 000 tonni aastas võiks müüa edasi. 15 000t aastas on 15 saasteluba 15*75= 1125$ ja müügitulu on sii sama, 1125$ Mida on kasulik teha elektrijaama B juhtkonnal? (Arutage läbi kõik need võimalused, mis on elektrijaama A juhtkonnal). Elektrijaama B juhtkonnal on kolm võimalust: a. Vähendada kogust nii et paisata õhku lubtud kogus e 50 000 tonni aasta. 50 000t aastas on 50 saasteluba 50*75= 3750$ b
Joonis 4. Marsruut Primorsk- Rotterdam Maasvlakte Oil Terminal 17 Kogu reisi pikkus on 1459 meremiili. Reis toimub mööda Soome lahe, Läänemerd, Kattegat väina, Skagerrak väina ja Põhjamerd. Laev sõidab sadamast välja ja hakkab sõitma läbi Soome lahe (333,7 meremiili) sellel teelõigul laev võib sõita tehnilise kiirusega v.a siis, kui toimub sadamast väljumine, väljumisel tuleb sõita vähendatud kiirusega 3-5 sõlme (umbes 7 meremiili). Läbi Läänemerd laev võib samuti sõita tehnilise kiirusega (268,6 meremiili). Läbi Kattegat väina (283,2 meremiili) tuleb sõita vähendatud kiirusega(140 meremiili) kuna on kitsad kohad ja tehnilise kiirusega(143,2 meremiili). Läbi Skagerrak väina (302,4 meremiili) on vaja sõita tehnilise kiirusega( 250 meremiili) ja vähendatud kiirusega (52,4 meremiili) kuna on üks pööre. Läbi Põhjamerd(271 meremiili) on võimalik sõita
KUMERLÄÄTS Joonis 1. Kui ese asub kahekordsel fookuskaugusel, asub ka kujutis kahekordsel fookuskaugusel, kujutis on tõeline, esemega sama suur ja ümberpööratud (kasutatakse pikksilmas). Joonis 2. Kui ese asub fookuse ja kahekordse fookuse vahel, on kujutis kaugemal kui kaks fookust, kujutis on tõeline, esemest suurem ja ümberpööratud (kasutatakse kinoaparaadis, projektsiooniaparaadis). Joonis 3. Kui ese asub fookuses, siis kujutist ei teki. Joonis 4. Kui ese asub fookuse ja läätse vahel, siis on kujutis näiline, esemest suurem ja samapidine. (kasutatakse luubina). NÕGUSLÄÄTS Joonis 5. Ese asub kaugemal kui 2F. Joonis 6. Ese asub fookuses. Joonis 7. Ese asub fookuse ja läätse vahel. Nagu võib näha jooniselt 5-7, olenemata eseme kaugusest läätsest, on kujutis alati näiline, vähendatud ja samapidine.
Nad on rasvlahustuvate vitamiinide allikaks Võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimises Rasvad on olulised toiduained inimene vajab normaalseks elutegevuseks erinevaid aineid, mida saab ainult rasvadest Mõned esinevad taimses toidus ja loomses rasvas Ülemäärane rasvade piiramine toidus põhjustab: südameveresoonkonna haigusi, nahahaigusi ja sapikivisid Tervist ja ilu tagab tasakaalukas toitumine Soovitus rasvade vähendamiseks Tuleb valida vähendatud rasvasisaldusega piimatooted(jogurt) Võileivade valmistamisel kasuta vähem võid Lihal võta rasv ära Hapukoore ja vahukoore asemel kasuta salatites ja teistes roogades maitsestamata jogurtit
Ruumiandmete sisestamine ? (1) Milliseid töövahendeid kasutasid, et suurendada tööaknasse oma kodukooli asula? Kirjuta vastusesse inglise keelne nimi. Touch zoom and pan. ? (2) Millised oleksid seega eeltingimused (lisaks sellele, et Sul on olemas arvuti), et saaksid WMS teenust kasutada? Mujal serveris peavad olemas olema rasterandmed. ? (3) Kumb on 1:20 000 mõõtkavast suurem mõõtkava, kas 1: 25 000 või 1:15 000? Miks? 1:15 000 on suurem, sest seal on pikkust vähem vähendatud. ? (4) Kas lennukilt tehtud pildid on primaarsed või sekundaarsed andmed? Sekundaarsed ? (5) Millise geomeetriatüübiga (punkti, joone, pinnaga) sa need objektide oma kaardile digiksid? Pinnaga ? (6) Miks peame looma mõlema nähtuse jaoks uued andmekihid, kuigi majade kiht oli meil juba olemas? Et oleks paremini eristatav ja saaks muuta ning valida kihte. ? (7) Miks on vaja seda (Nupp > klõps kihihalduris nimel piir) teha? Et saaks märkida piiri.
lamedamaks. Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed lõdvenevad ning lääts kumerdub. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda
Kuidas teleskoop töötab? Mina uurisin, mis põhimõtetel töötab teleskoop. Valisin teema, kuna tahtsin teada saada midagi uut. Walter Fendti leheküljel on mitmeid simulatsioone, küll saab vaadata kolme jõu tasakaalu, üleslükkejõudu vedelikes, ideaalse pendli tegutsemist ja paljut muud. Mina valisin teleskoobi uurimise. Antud programmiga saab muuta teleskoobi objektiivi ja okulaari kaugust meetrites. Lisaks on võimalik muuta kiirte suunda, kui liigutada neid hiirte kursoriga. Simulatsioon arvutab kiirte ja optilise telje vahelise nurga(tähistatud rohelisega) ning teleskoobi suurenduse(näidatud numbriliselt juhtpaneelil). Simulatsioon näitab kuue tähe silmaga nähtavat kujutist ning valitud parameetritele vastava teleskoobi poolt suurendatud(või vähendatud) kujutist. Uuritud simulatsioon on lihtinimesele ilmselt veidi keerukas, aga geniaalselt tehtud ja püütud ka meile selgeks teha arvutuste abil objektiivi ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
