Vägivald sünnitab vägivalda Tänapäeval on üheks suureks probleemiks kujunenud vägivald. Inimesed justkui ei mõtle, et kõigil nende tegudel on tagajärg. Vägivalda saab jagada kaheks- vaimseks ja füüsiliseks. Tihti aga vastatakse narrimisele ja kiusamisele samaga. Kas vägivald tõesti sünnitab vägivalda, või on see ainult kuulujutt? Vägivald on kujunenud üheks suureks probleemiks, sest see on kõige tavalisem viis probleemide lahendamiseks eriti aga noorte seas. Koolis käiva noorena olen ma vägagi teadlik koolivägivallast. Põhikooli ajal olen ma isegi pidanud seda nii mõnelgi korral tundma. Kahjuks aga pean tunnistama, et ka mulle meeldis narrijatele pigem rusikate, kui sõnadega vastata. Mida rohkem mind kiusati, seda
Kas meedia toodab vägivalda? Meedia mängib meie elus suurt rolli. Ta aitab meil suhelda maailmaga ja saada informatsiooni elust. Kuid meedia ei ole alati hea ja kasulik. Kas meedia toodab vägivalda? Meedia alla kuuluvad igasugused ajakirjad, ajalehed, televisioon ja internet. Ajakirjadest me võime lugeda asjadest mis toimub väljaspool meie riiki kuid muidugi ka elust meie riigis. Samas võib ajakirjandus tekitada vägivalda. Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool. Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad. Mina ise vaatan ainult Kanal 2 uudist Reporter. Uudiste vaatamine ja kuulmine laiendab teadmisi ja püüab tuua tähtsaima uudise inimeseni
Mis soodustab ja mis takistab vägivalda Juba lasteaialapsed lahendavad oma konflikte vägivalda kasutades. Neil on põhiliseks vägivalda soodustavaks teguriks kadedus ning ahnus. Noored ei oska konflikte mõistlikult lahendada ning hakkavad kasutama nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Vägivalla ühtedeks peamisteks soodustajateks on lahkarvamused. Noored tahavad, et just neil oleks õigus ning hakatakse tülitsema. Tüli käigus loobitakse üksteist labaste sõnadega, mis võivad haiget teha. Säärane tüli võib edasi areneda ka kakluseks. Sellise käitumise takistamiseks tuleb noortele selgeks teha, et ka mõistlikult rääkides on võimalik konflikti lahendada. Mõned kasutavad vägivalda selleks, et kellelegi silma paista või olla tähelepanu keskpunktis
Vägivald sünnitab vägivalda Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Minu nimi on Merit Vislapu ning täna esitan ma teile kõne teemal ,,Vägivald sünnitab vägivalda". Vägivald, kui sotsiaalne nähtus areneb pidevalt ja eksisteerib meie kõigi eludes. Selleks, et vägivalda kogeda, ei pea me sellega ilmtingimata kokku puutuma, sest vägivalda võib kohata ka kinoekraanil ja tänavatel. Kuid mis see vägivald siis on? Vägivald on käitumine, millega saavutatakse võim teise inimese üle, talle haiget tehes või teda hirmutades. Vägivald jaguneb verbaalseks ehk suuliseks vägivallaks ja füüsiliseks vägivallaks. Verbaalset ehk suulist vägivalda kasutav inimene halvustab, mõnitab või alandab oma ohvrit. Füüsiliseks vägivallaks võib pidada teise inimese togimist, tõukamist, peksmist või juustest tirimist.
Koolivägivald on iga aastaga aina silmatorkavamale kohale kerkinud. Viimasel ajal on meie ühiskonnas seda üsna palju juurde tekkinud ja teod jõhkramaks. On hakatud uusi meetodeid välja mõtlema ja rakendama. Siiani pole vägivalda koolis ja selle ümbruses vähemaks jäänud. Pigem tekib seda juurde ning vägivaldsed teod muutuvad jõhkramateks. Kõige enam on vägivalda põhikooli õpilaste seas, sest siis ei ole välja kujunenud isiksusi ja õpilased ei oska enamasti olukordi hinnata. Enamus õpilasi lähevad vooluga kaasa ja tekivad liidrid. Vägivalda tundvad noorukid jäävad eemale ja on tõrjutud. Samas langeb ka nende enesehinnang. Kahjuks olen näinud, et neil õpilastel läheb sellest välja tulemiseks mitu-mitu aastat. Sageli on kõige parem, kui nad saavad keskkonna vahetust. Näiteks lähevad mujale edasi õppima.
Minu mõtted vägivallast. Mina arvan vägivallast, kui asjast, mille eest tuleks inimesi karistada piisavalt, et nad enam kellegile kätt külge ei paneks. Mitte kõik inimesed, ei ole tundnud omal nahal vägivalda, ning see on põhjus, miks paljud inimesed ei tee sellest suurt lugu. Pool osa inimestest koosneb kas vägivalla all kannatajatest, või siis inimestest, kes ise kasutavad vägivalda, leides asjadele nii lahendusi. Arvan, et see pole just kõige õigem mõte. Muidugi, kui sinu enda peal kasutatakse vägivalda, siis pole ju küsimust, et tuleks vastu hakata. Vähemalt mõned meist, on seda proovinud, kuid on ka neid, kelle jõud lihtsalt kiusajale vastu ei hakka. Väga-väga palju propageeritakse telekates ning ajalehtedes vägivalda, ning vanemad, kui ka psühholoogid kardavad, et varsti ongi tulevastel täiskasvanutel arusaam maailmast,
vägivald kulminatsioonis seksuaalvahekorrale sundimisele ja vägistamisele. Seksuaalne vägivald on ka igasugune naisele soovimatu seksuaalne puudutamine ja tähelepanu osutamine. Vägivaldne seksuaalvahekord on võimuvahend, mida kasutatakse teise osapoole alandamiseks, et talle kätte näidata madalam koht sugude hierarhias Vägivalla eri vormid võivad esineda koos. Kõik vägivallavormid sisaldavad alati vaimset vägivalda. Pole võimalik naist peksta või vägistada ilma talle sealjuures psühholoogilist traumat tekitamata. Perevägivalla defineerimine Eestis on tihti perekonnas toimepandud naistevastasest vägivallast räägitud kui pere-või koduvägivallast. Koduvägivald nagu ka näiteks tänavavägivald, on üldmõiste, mis tähistab vägivalla toimepanemise kohta. Perevägivalla mõiste annab teada, et peres on vägivaldsed suhted, kui ei täpsusta, milliste
politseistatistika liigitas perevägivallajuhtumid isikuvastaste kuritegude hulka, registreerimata neid eraldiseisva kuriteoliigina. 2009. aastal korraldas Statistikaamet turvalisuse uuringu, mille raames uuriti vägivalla esinemist paarisuhtes. 2008. aastal pöördus kodus aset leidnud vägivalla tõttu politsei poole 65 meest ja 475 naist. Jättes kõrvale vaimse vägivalla paarisuhtes, koges 2009. aasta turvalisuse uuringu järgi viimase aasta jooksul füüsilist vägivalda paarisuhtes 46 800 inimest, sealjuures raskemat füüsilist vägivalda 18 000 naist ja 5000 meest. 2009. aastal korraldatud uuringus tunnistas pool paarisuhte kogemusega 1574-aastastest, et on elu jooksul vähemalt korra kokku puutunud paarisuhtevägivallaga, 39% on kokku puutunud vaimse vägivallaga, kolmandik füüsilise vägivallaga ja 4% on kokku puutunud seksuaalse vägivallaga paarisuhtes alates 15. eluaastast. Enam kui pooled on paarisuhtes vägivallaga kokku puutunud mitu
laudade, mängivad veega pritsides sellega üksteist ja ka õpetajat või mängivad lumesõda klassis, selline asi toimub kui õpetaja ei suuda õpilastele vastu hakata ja neid korrale kutsuda ning selle asemel hoopis peab kutsuma direktori. Sellega näitab õpetaja oma nõrkust ja selline lärmamine tunnis jätkuks ka järgmises tunnis kui aga õpetaja suudaks õpilastele vastu hakata ja nad korrale kutsuda siis ei korduks selline asi enam. Õpilaste vahelist füüsilist vägivalda ära hoida saaks kui õpilased ise tulevad mõistusele aga seni saaks füüsilist vägivalda vältida kui koolis õpetaja vahetundide ajal silma peal hoiab, et ta saaks sekkuda õigel ajal. Koolis peaksid olema muidugi igal pool kaamerad ja igas klassis varjatud kaamera , sest õpetaja võib sattuda peale sellel ajal kui süüdlaseks võib jääda hoopiski ohver. Õpilaste vahelist vaimset vägivalda saaks samamoodi ära hoida, et kui õpilased ise tulevad
KOOSTAS: IVAR VÄTSING Vägivald sünnitab vägivalda See on üsna kulunud väljend, kuid siiski tõsi. Kahepooleline ütlus, mida saab väänata. Vägivald- kas füüsiline või vaimne. Lauset võib määratleda kui surnud ringi või esitada küsimus: kas vägivald sünnitab vägivalda? Igasugune vägivald siin maailmas on kohutav, kuid tihti me seda ei teadvusta. Me ei arva, et kui filmis halba mänginud osaline sureb piinades, oleks see kuidagi halb. Vastupidi- me tunneme rõõmu kui halb osaline sureb. Me küll kirtsutame nina, kui näeme verd ja purunenud kuid, kui see annab meile ka adrenaliini, mis on tegelikult veidi haiglane. 15.sajandil elanud Henri VIII ajal oli piinamine ja just füüsiline vägivald tavaline ja isegi normaalne osa elust
Kas head lapsed kasvavad vitsata? Maailmas on tohutult palju vägivalda. Mõned vanemad elavad oma viha välja laste peal. Kohutav on kuulda selliseid lugusid, kus mõni lapsevanem on oma enda lapse peal kasutanud füüsilist või vaimset vägivalda. Lapsed on meie uus generatsioon, kellele jätame oma elud peale enda surma. Mitte kedagi ei tohiks halvasti kohelda sellepärast, et nad on midagi valesti teinud. Lapsed ja noored inimesed ei pea ju kõiki elukogemusi noorena kogema neil on selleks terve elu ees. Selle
jõuga. Kõige leebem ja ühtlasi ka kõige levinum variant on niisiis niinimetatud sõnasõjad. Kui üks perekonnaliige karjub, sõimab või kutsub teist pereliiget ebameeldivate nimetustega, siis juba sellisel juhul on kellegi suhtes kasutatud vägivalda, pannes ta end halvasti tundma. Veidi karmim on olukord juhul, kui ühe inimese tegevust ilma põhjuseta piiratakse. Näiteks ei lubata lapsel sõbrustada mõne eakaaslasega, kuigi selleks pole vajadust. Peredes esineb aga ka füüsilist vägivalda, kui kellelegi tehakse tahtlikult või tahtmatult viga. Palju oleme kuulnud olukordadest, kus näiteks isa peksab ema või lapsevanem nahutab põhjuseta last. Kui mõelda sellele, et mis võiks olla perevägivalla tekke põhjuseks, siis ühest vastust leida on üpris raske. Eks inimeste emotsioonid ole iga päev erinevad ning nii võib hea tuju ruttu üle minna halvaks ja ka vastupidi. Kuid üks halb elamus võib meid saata terve päeva
Vägivald tekitab vägivalla. Elus on väga palju vägivalda igasugustes erinevates kohtades ja paljude erinevate põhjuste pärast. Vägivald tuleneb arvatavasti Väikestel lastel multifilmide ja filmide vaatamisest ning täiskasvanutel oma elukogemustest. Kas vägivald tekitab vägivalda?Kindlasti tekitab kuna kui algab käsikähmlus siis võib sellest edasi areneda juba väiksemat sorti vägivald ning edasi juba palju suurem ja hullem. Eelkõige esineb vägivalda esiteks koolides, kus õpilased hakkavad omavahel vaidlema mingite ebaloogiliste või siis mõtetute asjade pärast, ja see väike vaidlus võib viia juba kooli vägivallani.Minu arust on koolivägivald üks hullemaid, kuna seal on osalejateks alles noored ja elukogenematud inimesed ning nad ei tea veel, et kõike saab selgeks teha ka sõnadega.See on jube kui sinu vanemad kutsutakse kooli kuna oled oma kooligaaslasega ebaviisakalt või lausa labaselt käitunud
Vägivald sünnitab vägivalda Vägivald on Eestis viimaste aastate jooksul kasvanud.Selle alla võib lugeda nii koolikiusamist,peretülisid,tänaval huligaanitsemist kuid ka vaimset vägivalda.Öeldakse ju alati,et vägivald pole lahendus,kuid siiski probleemide tekkimisel lastakse rusikad käiku. Palju esineb vägivalda just tänavatel.Kui minu ema oli noor,siis ei pidanud tema kartma hilisõhtul tänavatel jalutada,aga nüüd peab muretsema,kas minuga on kõik korras või ei.Koguaeg kuuleme huligaanitsejatest tänavatel ja nende tegude tagajärgedest.See näitab,et vägivald on aastatega kasvanud.Lapsed peaksid ikkagi saama tänavatel rahus kõndida,mitte kartma,et keegi neile viga teeb. Kool on noorte teine kodus,nagu paljud räägivad.Lapsed veedavad üpriski suure aja oma päevast õppides
Koolivägivald . Miks ? Miks on koolis vägivald? Miks kiusatakse erinevaid ning teistmoodi lapsi? Nendele küsimustele on tegelt nii palju vastuseid. Kadedus on üks neist, mis põhjustab koolis kiusamisi ja narrimisi. Ka kasvatus on palju põhjustanud koolis vägivalda. Paljudele väikestele poistele ei meeldi, kui mõni teine poiss on erinev, näiteks vaiksem, kui tema ning ta hakkab teda kiusama, lööb ja narrib, ühesõnaga, teeb teise poisi elu põrguks, kuna talle ei sobi, et too poiss temast natuke teistsugusem on. Ma usun, et paljudes koolides on probleeme koolivägivallaga ning seda üritatakse iga hinna eest parandada ja ära hoida. Mõndades koolides suudetakse isegi seda all hoida, kuid mõnes koolis on muutunud see
Vägivald sünnitab vägivalda Läbiaegade on öeldud, et mõistlik ja tark inimene suudab oma probleemid lahendada sõnadega. Vägivallatsedes kasvatatakse viha veelgi suuremaks ning seejuures ei lahendata midagi. Juba pikka aega ümbritseb vägivald meid kõikjal : koolis, tänavatel ja halvimal juhul isegi kodus. Vägivalda vahendab ka meedia. Kohutav on ka see, et tänapäeva multifilmides, mida vaatavad enamus väikseid lapsi, kumab läbi vägivallatsemine. Koolis viibivad noored kõige rohkem, seega võiks ju loota, et kool on lapse teine kodu, kuid see pole nii. Tänasel päeval leidub küllalt noori ja lapsi, kes mõtlevad hommikul voodist tõustes, kas täna õnnestub kiusajatest nähtamatult mööduda või juhtub halvim ja läheb
Kuidas säilitada koolirahu? Meile kõigile meeldib päevad läbi olla keskkonnas, kus on kõik on korras ja rahulik. Kus pole probleeme, üksteise halvustamist, vägivalda või siis üksteise alandamist millegis. Aga kahjuks peab tunnistama, et sellist üksteise mõistmist on raske saavutada ja eriti veel koolis. Koolis toimub väga palju üksteise halvustamist ja maha tegemist. Aga mida teha, et koolis poleks kooli vägivalda, et oleks rahulik ja kõik oleksid leplikud oma kaaslastega. Tihti leitakse üles inimese negatiivsed omadused ning selle taha jääb varju kõik head omadused. Mõtlesin väga põhjalikult sellele ning tõin välja negatiivsed ja positiivsed omadused. Minu arvates iga inimene peaks õppima oma võimete kohaselt ja need õpilased, kes oskavad paremini mõnda asja võiksid õpetada ka teistele, kes pole aru saand sellest teemast või kuidas seda lahendada. Muidugi ka kurdetakse
avalikkuse tähelepanu on keskendunud avalikkuses ilmnevale vägivallale. Minu mõte on, et avalikkusele nähtava vägivalla juured on eraelus. Teisisõnu on just koduvägivald see, mis peaks meie tähelepanu köitma ja just see on vägivald, mille vastu vägivallavastane võitlus peaks olema suunatud. Keskendumine koduvägivallale võimaldab meil ka selgemalt sooperspektiivi esile tuua. Kuigi me teame, et ka naised kasutavad meeste ja laste vastu vägivalda, sisaldab koduvägivald peamiselt meeste vägivalda oma lähedasemate vastu, kelleks on siis elukaaslased, abikaasad ja lapsed. Intervjuud vägivaldsete meestega näitavad juurdunud sisekaemuse puudust: mehed ei mäleta, ei tea ega mõista seda, mis juhtus (1). Mehed ei kirjelda endid kui oma tegude subjekte. Selle asemel suunavad mehed oma tunded ümbritsevale. Need mehed ei võta endale vastutust oma tegude eest. Minu esimene idee ongi näha meeste tegusid kui subjektita vägivallaakte. Mees
..................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla toimepanijad on enamasti mehed ja ohvrid enamasti naised. Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Füüsiline vägivald võib olla löömine, raputamine, rusikate või mõne esemega peksmine, kägistamine, põletamine, noaga ähvardamine või mõnel muul viisil füüsilise valu tekitamine.
Mõned mõrvad, mõni vägistamine, loendamatud vargused, kallaletungid ja teised alatused. Laiaulatuslik kuritegevus ja kriminaalne maailm mõjutavad inimeste igapäevaelu ja tegemisi. Igaüks võib olla järgmine kuriteo ohver ning keegi pole võimaliku kuriteo ohvriks langemise eest kaitstud. Me oleme harjunud, et kuritöö saab oma karistuse. Kuid kas kuritegu ja karistus on seotud? Kas neid esineb ka ilma teineteiseta? Tänapäeval kujutatakse vägivalda igal pool meie ümber. Me elame vägivaldses maailmas ning paratamatult näeme seda igapäeva tumedamat poolt kõikjal. Meedias kajastuvad erinevad toimunud kuritööd, tänavapildis võib märgata vägivaldse alatooniga reklaame ning avalikes kohtades võib isegi peale sattuda mõnele pisikuriteole. Enim on vägivalda märgata siiski televiisoris ja arvutimängudes. Isegi lastele mõeldud tänapäevased multifilmid kujutavad vägivalda ja kuritegusid. Meie käitumist mõjutab meid
Nemad tahavad head haridus ja saada edukaks. Umbes 8.klassist ei taheta enam väga koolis käia, see tundub mõttetu ja milleks seda üldse vaja? Usun, et kõigil on selline aeg olnud, millal nad nii mõtlevad. Õppeedukus langeb ja õppimise vastu kaob huvi täiesti.Võiks öelda, et kool on elu esimene raskem etapp ning selle nimel peab vaeva nägema. Edukaks saamisel pole suurt saladust.Peab vaid hästi õppima, mitte käega lööma. Tänapäeva koolides leidub ka küllaldaselt vägivalda, just nimelt koolivägivalda.Nõrgemaid kiusatakse nende riietuse, soengu jms pärast.Muidugi leidub ka füüsilist vägivalda, kus vägivallatseja otsib tähelepanu või tahab endasuguste seas populaarne olla.Paljud vägivallatsejad on eeskuju saanud filmidest või internetist videosid vaadates.Enamasti esineb vaimset vägivalda rohkem kui füüsilist.Tagajärjed võivad väga jõhkrad olla. Näiteks Soome koolitulistamine, mis lõppes mitmete inimeste surmaga
Meie klassi vägivald Meie klassis on juhtunud igasuguseid äpardusi, ka vägivalda on kasutatud ( kas ropendatud, löödud üksteist või tõeliselt haiget tehtud ) . Ropendamine on suhtleliselt tavaline meie klassis , ma ei ütle , et see normaalne, aga lihtsalt meie klassis ropendatakse liialt palju. Tõelist klassi vägivalda on väga harva meie klassis, meeles on mul vaid kaks sellist olukorda. Üks oli umbes 3aastat tagasi, kui Kermo läks millegi peale närvi ning viskas tooliga kaasõpilast, kuid ma ei saanud aru, kelle peale ta närvi läks ning tooliga visata tahtis. Õnnetul kombel sai Timo selle tooliga pihta ning tekkis suur haav kulmu juurde. Mind oleks see tool peaaegu riivand, aga jõudsin pea alla panna. Timo viidi arsti juurde ning pandi plaaster peale, kuid seda ma ei tea, kas ta õmblema viidi
vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul on mõttekam käsitleda ühtlasi ka psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine). Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja eelkõige oma abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine. Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, naised ja mehed
Perevägivald Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda - verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel
· Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht. Laiemas tähenduses hõlmab lähisuhtevägivald lisaks ka lähisuhetes esinevat laste-, vanurite- või puuetega inimeste vastast või vahelist vägivalda. Rünnakut kodus või väljaspool seda käsitatakse kriminaalkuriteona. Sageli tunneb ohver end rünnakus süüdi olevat ja seetõttu on tal raske sellest rääkida. Kuid tuleb meeles
teised, näiteks ei saa nad lubada endale nii kalleid ja poppe riideid kui teistel õpilastel sellepärast neid kiusataksegi. Osad õpilased kiusavad teisi õpilasi selle pärast, et nad tahavad näidata, et nad on lahedad ja tugevad kuigi tegelt on nad nõrgad ja haledad ning nad elavad ennast nõrgemate peal välja, teised aga sellepärast, kuna neil on kodus vanematega pahandusi ja nad elavad oma viha nõrgemate peal välja . Suurem osa ajast on selliseid inimesi kes kasutavad vägivalda klassis 3- 5. Juhtub olema kas selliseid kes vaatavad pealt ja naeravad aga samas tunnevad kaasa sellele keda kiusatakse aga nad lihtsalt ei julge midagi öelda kuna kardavad ise ohvriks satuda. Vanasti, kui mina käisin põhikoolis, olin mina ka see kes kiusas kuna algklassides kiusati mind,aga 6 -7 klassi paiku hakkasin mõtlema, et see on vale kuna meil kõigil tunded ja see ei anna meile ega teistele õigust kiusata ega sõimata
Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Põhjus võib olla möllavates hormoonides, kodustes probleemides jne., põhjusi võib olla palju. Selles eas noored püüavad end kehtestada ja kui see muud moodi ei õnnestu, võetakse appi vägivald. Tihti tingib vägivalda ka tähelepanupuudus. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Oma kooliskäimise aja jooksul olen mitmeid kordi tunnistajaks olnud mõlemale ja mis parata, ka ise kogenud narrimist. Üksteise vastu võidakse olla väga julmad ja vägivaldsed. Tihti ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule.
Kõige rohkem esineb koduvägivalda minu arust natukene vaesemates ja palju lapselistes peredes kuna meediast ja uudistest kuuldes jääb alati selline tunne, et koduvägivald on proobleemiks just sellistele peredele. Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Üldjuhul esineb vägivalda alkoholi tõttu, kuna alkoholi mõju all inimesed ei mõtle selge peaga mida nad teevad või tahavad. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et süüdi pole nemad vaid alkohol. Üks peamisi põhjuseid tuleneb ka sellest, et lapsed on sõnakuulmatud. Väga raske on seda mõelda, et sinu enda tuttav võib olla vägivaldne inimene. Kuna koduvägivald on piiride
• Kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo- nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine VALIM • Esimese Bobo- nuku eksperimendi viis Bandura koos kolleegidega läbi 1961. aastal. • Kõige noorem katses osalenu oli 37 kuud vana ja vanim 69 kuu vanune. • Keskmine vanus oli 52 kuud. • Kokku osales katses 72 last. JÄRELDUSED • Agressiivset käitumist jälginud lapsed väljendasid teistest enam nii verbaalset kui ka füüsilist vägivalda, mis sarnanes eelnevalt täiskasvanute poolt näidatule. • Poisid kasutasid füüsilist vägivalda enam. KASUTATUD ALLIKAD • https://et.wikipedia.org/wiki/Bobo-nuku_eksperimendid
noritakse? Vägivalda peetakse ühiskonda kui tervikut iseloomustava nähtusena. Tänapäeva ühiskonnas on see täiesti normaalne käitumine. Kuid miks on inimesed langenud nii madalale, et peavad teistele enda tahtmise saamiseks haiget tegema? Kes on see kuri, kes sunnib inimesi nõnda käituma? Vägivallaga püütakse lahendada olukordi, mida sõnadega ei suudeta. Kuid miks ei suudeta leida humaansemat alternatiivi probleemide lahendamiseks? Enamasti kasutatakse vägivalda endast nõrgemate peal, hoolimata sellest, et ka nemad on elus ja et ka neil on tunded. Vaimne vägivald on meeletult ohtlik relv. Selle abil saab allutada endale ka kõige võimsamad, kuid miks kardavad inimesed sõnu? Miks ei julge inimesed rääkida probleemist vaid ajavad seda veel suuremaks kui mäest alla veerevat lumepalli? Tänu vägivallale vallanduvad inimestes negatiivsed emotsioonid ja kas meil on vaja siia maailma veel negatiivseid emotsioone?
Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, ajalehe artikleid. Valisin selle teema, kuna see on praegu on väga aktuaalne teema. Inimesed ei teadvusta endale, kui tähtsad on tegelikult meile lapsed ja mis saab siis, kui me lapsi õigesti ei kohtle. Teame, et armastus sünnitab armastust, vägivald vägivalda. Muutkem Eestis suhtumist lastesse nii, et nad tunneksid end peres armastatuna, kaitstuna, tunnustatuna. Siis kasvab terve ja edukas noor tulevase tugeva pere loojana. SEKSUAALNE VÄGIVALD. Kõigist lastega seotud kuritegudest on inimesel kõige raskem leppida seksuaalse vägivallaga. Alles hiljuti on hakatud seksuaalse kuritegevuse üle avalikult arvamusi avaldama ja alles hiljuti oleme hakanud aru saama, et tohutult suur arv lapsi on sellest kuritööst haaratud
märkimisväärne osa nende põhjustajatest mitte eesti rahvusest. Juhuslik vägivald avalikes kohtades, kus tavaliselt inimesed üksteist ei tunne, on harv. Suurem osa konfliktidest toimub enamasti kas sugulaste või tuttavate vahel. Hiljuti on olnud ka mitu juhtumit, kus lapsed ja noored langevad vägivalla ohvriks Interneti kaudu. Vägivald just mõjubki kõige rohkem lastele. Koolikiusamine on alati olnud tundlik teema. Kuigi füüsilist vägivalda meie koolides palju ei ole, valitseb siin enamasti vaimne terror: õpilasi võidakse narrida tema soo, välimuse, rahvuse vms põhjal või kasutatakse lihtsalt ignoreerimistaktikat, mis sageli mõjub kiusatavale veelgi laastavamalt. Sellest võib ka järeldada, et inimestest julmimad võivad olla lapsed, sest nad ise ei pruugi endale teadvustada, millist hingevalu nad teistele põhjustavad. Paljud kiusatavad ei julge oma probleemist rääkida, kuna nad arvavad, et see on kaebamine. See on vale
Kui mötlema hakata , siis söna vägivald , on kuidagi väga tuttav . Tavaliselt seostame seda niisama peksmise ja mõnitamisega , kuid tegelikult , kui lähemalt sellesse süveneda ning tegelikult sellele mõtlema hakata , siis on see veel palju muudki . Vägivalda vöib näha köikjal tänavatel , koolis ja isegi kodus . Põhjuseid vöib olla mitmeid , kuid tavaliselt on vägivalla taga inimesed, kes ei näe oma elul erilist mötet ja mötlevad , vaid iseenda heaolu peale , tihti peale on need inimesed lihtsalt kadedad ja tohutult kitsarinnalised . Tegelikult mina arvan , et asi on enesehinnangus , ja seepärast tahetaksegi teistele inimestele halba teha , et iseenda olukorda ning seisukohta paremaks muuta
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Ma usun, et minu valitud põhiseaduse punktid on väga tähtsad kuna tõesti ei tohi kedagi rassi või usundi järgi diskrimineerida. Mida tähendab, et kedagi ei tohi alandada usundi või rassi järgi. Lisaks ei tohi ka piinata ega vägivalda kasutada. Kaitset saab iga Eesti
Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool · Milline on seksuaalelu vägivaldses suhtes · Mida saab teha vägistamisohver Sisukord Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega, ka need, kus mees hakkab hiljem naise vastu kasutama vägivalda. Mis on lähisuhtevägivald
Kui täiskasvanutele tähendab vägivaldne käitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest füüsiliselt, siis kooliõpilastele pole vägivald ühe-, vaid kolmetähenduslik mõiste. Esiteks, vägivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid; teiseks, vägivald on teisele inimesele füüsiline kallalekippumine ja haiget tegemine; kolmandaks, vägivald tähendab vaimse kannatuse tekitamist seoses koolikiusamisega. Füüsilist vägivalda esineb sagedamini ning seda on togimise ja tõukamise näol koolis kogenud ligi pooled õpilased. Koolis vägivallaga hakkamasaamiseks on mitmeid võimalusi. Enamasti kehtestatakse reeglid ja karistused. Väga tähtis on ka õpetaja aktiivsus ja õpilaste endi tegevus. Kõige rohkem vägivalda esinebki koolis. Koduümbruses vägivallaga hakkamasaamiseks on samuti tähtis enda tegevus. Näiteks eakaaslased aitavad ja astuvad vahele. Koduümbruses saab ka järelevalve (politsei) palju ära teha.
Siiamaani on meil väga suured konfliktid Venemaaga. Ja just noored vene eestlased, kes on siia elama tulnud või sündinud, nemad on praegusel hetkel siin riigis ühed suuremad vägivalla tekitajad. Sest neile on justkui emapiimaga kaasa antud vimm, mis sunnib meid, eestlasi vihkama ja põlgama. Paraku nende pärast toimuvad meil Eestis verised kuriteod tänavatel, baarides, klubides ning kõrtsides. Vägivalda võib tekitada ka armukadedus. Üha enam kuuleme me peredest, kus tõstetakse kätt naise ning laste peale. Öeldakse ikka, et kus suitsu seal tuld. Kuid alati ei saa seda tõepähe võtta, on olemas inimesi, kes on nii kibestunud, et ainuke nauding on rääkida enda väljamõeldud lugusid nii reaalselt, et seda usutakse. Ja just sellised inimesed suudavad algatada vägivalda perekondades, mille all kannatavad ka tihtipeale lapsed
tõsiste tagajärgideni. Paljud inimesed on vastu koolivägivalla näitamisele filmides kuid isegi ka teatrites, kuid minu jaoks pole need argumendid piisavalt vettpidavad. Kui lõpetada koolivägivalla näitamine filmides, kas see peaks tähendama, et seda ei toimu? Mina arvan, et peaks näitama kiusamist filmides ja teatrites kuna see näitab, et see pole hea kummalegi osapoolele nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Vastuargumendi puhul saan kuid paaril osal nõustuda, kui näidata vägivalda pidavalt televisjoonis siis võib see muutuda normiks ja ei vaadata seda kui mingit olulist teemat, vaid vaadeltakse seda kui midagi mida kõik inimesed enda elu jooksul on teinud, olgu see siis kiusaja või kuisataja roll. Kuid ikkagi minu meelest ei tohiks kiusamist vaadata kui mingit asja mis ei ole oluline, kuna nii paljud noored kes on kiusmist tundnud oleks soovinud, et sellele teemale oleks rohkem valgust lisatud ja lihtsalt vaadatud nagu midagi mida kõik inimesed kogevad.
Kooli vägivald Minujaoks tähendab koolivägivald nii paljutki. Kooli vägivalda mitmesugust on füüsilist kui ka suulist vägivalda. Suulise vägivalla all pean silmas näiteks seda kui osad õpilased mõnitavad teist õpilast. Tihtipeale on suuline vägivald poole hullem kui füüsiline sest sõnad teevad ikka päris palju haiget. Eriti hull on siis kui mõnda õpilast klassis pidevalt noritakse ja teised kõik naeravad selleüle see on nagu väga lame. Teised õpilased võiksid sellest mitte välja teha ja ma usun, et asi muutuks. Tihtipeale need õpilased keda mõnitatakse ja noritakse hakkavad selle pärast
Vägivald meis ja meie ümber. Vägivald on tänapäeval osutunud väga suureks probleemiks. Paljud noorukid, kelle isiksus ei ole veel täielikult välja kujunenud kannatavad nii vaimse-, kui fka üüsilise vägivalla all, mida avaldavad neile nende eakaaslased. Usun, et raskem on taluda vaimset vägivalda, sest füüsilise peksmise tekitatud haavad paranevad, kuid mõnitamise, solvamise ning alandamise haavad jäävad igaveseks. See kujundab inimese enesehinnangut, enesekindlust ning käitumist. Solvavad laused jäävad eluks ajaks pähe kumisema : " Sa oled juba niigi paks !" ; " Sa oled nii mõttetu inimene! " ; " Sinusugust küll keegi enda ellu ei taha ! " Sellised laused saadavad inimest läbi elu, õõnestades enesekindlust ning mõjutades otsuseid. Inimesed, keda on kooli ajal mõnitatud
Vägivald sünnitab vägivalda Vägivald on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalseks teemaks muutunud, see on justkui paratamatu osa meie elust- olgu selleks siis koolikiusamine või riigi tasandil kasutatav vägivald. Tegemist on kui katkematu nõiaringiga, sest inimene kipub oma halbu läbielamisi enda sees hoidma ning tundub, et elu läheb edasi vaid siis, kui kõiki inimesesi koheldakse võrdselt. Millest on aga vägivald alguse saanud ning miks see meie igapäevaelus edasi püsib?
Ennast ei näe kõrvaltvaataja pildist ning kunagi ei tea kiusaja, kui palju üks vale sõna võib teise tundeid riivata ning temas enesekindluse täiesti alla viia. Loomulikult kardetakse ka rusika- ning ka jalahoope, mis pole inimlik. Ühiskond on meie ümber hakanud muutuma vägivaldseks, telepilt toob ka lastele selle koju kätte ja paljud arvuti sõja- ja strateegia mängud. Seetõttu ei oska paljud lapsed probleeme ja keerulisi olukordi mingit muud moodi lahendada kui kasutada vägivalda, see on saanud juba paljudele harjumus päraseks. Kui õpetajad vägivalda näevad, siis nad sekkuvad sellesse, mis on õige. Aga tihtipeale, koolivägivalda ei pruugi enamus näha ning kohe kindlasti ei julgeta sellest kellelegi rääkida, mis on kõige suurem probleem. Paljud ei ole sellega kursis ning loomulikult ei saa siis aidata. Õpilased tihtipeale ei julge aidata, sest kardetakse, et satutakse ise vägivallaohvriks. Igasugune abi on vajalik,
Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline kui vaimne ning ka tagajärjed võivad olla erinevad. Seksuaalse väärkohtlemise puhul on kindlasti lapse psüühika tulevikus mingil määral häiritud. Tihti ei saa lapsed aru, mis nendega toimub ja kas antud tegutsemisviis on normaalne, seda eriti seetõttu, et lapsed, kelle puhul seksuaalne vägivallaakt on korda saadetus, on väga noored. On teada ja tuntud väljend, et vägivald sünnitab vägivalda. Seega on paljud kurjategijad pärit just vägivaldsete vanematega perekondadest. Kuid kindlasti saab märgata vägivaldset käitumist juba noores eas, teha oma järeldused ja uurida, mis perekonnas toimub, et laps matkib vägivaldset käitumist. Kahjuks leidub ka tugevaid, füüsilisi vägivaldseid käitumisi ka imikute suhtes. Oma referaadis käsitlen üht suuri kahjustusi tekitavat väärkohtlemise vormi Raputatud lapse sündroomi. Selle tekkepõhjuseid, vägivallatsejaid ja ka tagajärgi
Suurbritannia ülemvõimu alt. Kasutades relvana ainult sõna, osutus ta võimsamaks kui kogu impeeriumi püssid ja pommid. Lühike, kuivetunud, prillidega mees vabastas oma kodumaa ilma ühegi kuulita! Võideldes indialaste õiguste eest algul Lõuna- Aafrika ja hiljem Indiat valitsenud Briti valitsuse vastu, arendas Gandhi välja oma õpetuse vägivallatust vastupanust. Selle õpetuse allikaiks olid hinduistlik-dzainistlik ahimsa põhimõte, Gandhi leidis, et vägivalda vältides peab järjekindlalt pürgima õiglaste eesmärkide poole. Nõrgad ja rõhutud peavad ilma vihata mõjutama valitsejate südametunnistusi. Ta nõudis endalt ja oma pooldajatelt eneseohverdust tõe nimel. Selle põhimõtte järgimine eeldab kõigutamatut usku armastuse ja halastuse tugevusse ning selle lõplikku võitu. Gandhi võitles vägivalda kasutamata India sõltumatuse eest ja parandas ulemusrikkalt ka kastitute olukorda. Ta
koolikaaslaste halba reaksiooni oma tegudele. On neid, kes kardavad narrimis ja mõnitamist kui ka rusika- ja jalahoope. Koolivägivald võib esineda õpilaste omavahel kui ka õpilase ja õpetaja vahel. Ühiskond on meie ümber hakkanud muutuma vägivaldseks, telepilt toob ka lastele selle koju kätte ja paljud arvuti sõja- ja strateegia mängud. Seetõttu ei oska paljud lapsed probleeme ja keerulisi olukordi mingit muud moodi lahendada kui kasutada vägivalda, see on saanud juba paljudele harjumus päraseks. Vägivalla ohvriks langenu kohta võib tuua konkreetse näitena meie kooli Alar. Kuna ta ei hakka eriti teistele vastu ja ei julge ka eriti midagi neile vastu öelda, siis on ta saanud paljude narrimis aluseks. Kuigi tean, et ei tohiks teda narrida see võib talle kaasa tuua kooli hirmu et ei taha eriti enam koolis käija. Kui õpetajad vägivalda näevad, siis nad sekkuvad sellesse. Minu
head ja halvad küljed. Nagu öeldakse, et pole head ilma halvata, ei ole ka koolis kõik alati perfektne. Kas siis on asi eakaaslastes, eraelus, koolimajas, motivatsioonis või milles iganes. Esimesena tooksin välja halvad küljed, et hiljem lõpetada heaga. Pidevalt räägitakse koolikiusamisest ning sellest, et lapsed karvadad kooli minna, kuna koolikaaslased teevad neile ülekohut. Kes narrivad ja kiusavad, kes aga osutab lausa füüsilist vägivalda, on ju kõike ette tulnud. Tihti, võib öelda, et isegi liiga tihti on koolivägivald lõppenud ka lapse/õpetaja surmaga. Selle koha pealt on Eesti küll vaoshoitud, kuid ka siin on selliseid asju ette tulnud. Enamjaolt juhtuvad sellised asjad välismaal. Kuid alati ei ole õpilased need, kes teisi õpilasi kiusavad, vaid on tulnud ette ka juhtumeid, kus õpetaja kasutab õpilase peal vägivalda. Koolipere peaks olema kokkuhoidev. Koolis me ju õpime lisaks muudele
Ilmselgelt mõjutab kogu selline ajakirjanus tänapäeva laste elu, väärtusi ja arusaamisi normaalsest elust. Ja noo nendest suhtlusportaalidest ei tasu üldse rääkidagi. Kas täiskasvanud (sh ka noorsootöötajad) peaksid kontrollima noorte käitumist internetis? Loomulikult. Kui palju on kuulda erinevatest juhtumistest, kus täiesti tavalised noored tüdrukud ja poisid endalt elu võtavad, sest just virtuaalses maailmas kasutatakse nende kallal nii palju vaimset vägivalda, et nad ei pea lihtsalt sellele vastu. Paljud lapsevanemad ei tea, millised on nende võsukesed internetis, kas nad käituvad seal normaalselt, käivad saitidel, mis ongi nende vanustele mõeldud ja mis ei propageeri pornograafiat, meelemürke, vägivalda jne. Või on nad ise need kes, kasutavad kaaslaste vastu vaimset vägivalda. Iga lapsevanem peaks ikka silma peal hoidma, mida ta lapsuke seal helendava ekraani taga teeb. Võimalusi on on tegelikult palju
Mida saan mina teha, et minu klassis/koolis ei oleks kiusamist ja vägivalda. Koolivägivalda on meist kogenud igaüks, kes rohkemal, kes vähemal määral. Põhiliselt kogesin seda 2.klassis . Kogu klassi tüdrukutel oli minu vastu mingisugune vandenõu. Hoidsin kokku poistega, kes tihtipeale minu kaitseks välja astusid. Selline nähtus, nagu koolivägivald , on paratamatus. Alati on kuskil keegi, kellele meeldib teise kannatamas näha, olgu see siis vaimne või füüsiline. Enam levinud on siiski vaimne vägivald. Igas
Kooli vägivald Kooli vägivald on nii laialdane teema, et selle üle võib palju arutleda. Olen kindel, et selline probleem on paljudes koolides. Sageli on lihtsalt nöökimine, narrimine või juustest tirimine, mis kuuluvad iga koolipäeva sisse. Kuid samas on ka kõigel sellel, mis koolis toimub ka mingi muu põhjus. Nii tekivadki küsimused. Mis on koolivägivald? Kuidas koolivägivald tekib? Kuidas seda ära hoida või kuidas saaks aidata , et koolis vägivalda ei tekiks? Koolivägivald on minu arust õpilaste kiusamine nii vaimselt kui ka füüsiliselt.Põhiline vägivald toimub vahetunnis, jala taha panemine, lükkamine trepi peal ja koridoris, selja tagant löömine. Vaimselt noritakse, mõnitatakse pannakse igasuguseid inetuid hüüdnimesid. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse,
Koolikiusamine Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja füüsilist vägivalda, mis on seotud koolisuhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel jne. Koolikiusamine on näiteks: alandamine mõnitamine narrimine norimine hirmutamine ähvardamine solvamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
