Leedu ajalugu
aastal katoliku usu. Jogaila abiellus Jadwigaga ning kuulutati Poola kuningaks 1386.
aastal.
Krevo Unioon (1385) - Sisuliselt tegemist oli Poola-Leedu personaaluniooniga.
Krevo uniooni kindlustamiseks lubas Jogailo leedu aadlikele rohkem lääne ja
suuremaid õigusi. Kuid leedulased polnud veel valmis aadliprivileegide nimel
Poolaga ühinema ja katoliku usku üle minema. Tekkis Jogaila-vastane mäss, mille
eesotsas oli Vytautas. Jõuti omavahel kokkuleppeni, Vytautasest sai Leedu tegelik
valitseja, sest Jogaila keeldus tiitlist, mille tõttu personaalunioon kadus. 1429. aastal
taheti Vytautast kroonida kuningaks, kuid see oli vastumeelne, sest Poola võim
väheneks.
Leedu ristiusustamine (1387) - Garanteeriti kõigile katoliku usu vastu võtnud
aadlikele samad õigused, mis olid poola aadlil. Asutati Vilniuse piiskopkond ja
kohustati kõiki leedulasi end ristida laskma. 1401-1404 alustas tööd Leedu
Kolleegium, mis pidi ette valmistama vaimulikke Leedu jaoks