o c c o S c ir W a Räst Anti V 2011 atus Kuna nüüd Scirocco s s õige eks jub id on V m on a3v W to tutv uda nende e rsioo otnud uusi ning kolm ni, s iis k e ju h mag seej ega a. ärel kõig õige jätka ep
KOOLINIMI AT 333 MINU NIMI Volkswagen Golf Referaat Juhendaja ÕPETAJA NIMI Tartu 2009 Sisukord *Ajalugu * Volkswagen Golf (Rabbit) Mk I (1974 - tänapäev) * Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II (19831992) * Volkswagen Golf (Rabbit) MkIII (19911997) * Golf VI elab vaid neli aastat. Volkswagen Golf on Volkswageni toodetav sõiduauto. Golf on oma üle 24 miljoni koostatud autoga Volkswageni enim müüdud mudel läbi ajaloo. Esimese ja viienda põlvkonna Golfe tuntakse USA-s ja Kanadas ka kui Volkswagen Rabbit Golfe toodetakse järgmiste keretüüpidega: kolmeukselise luukpärana, viieukselise luukpärana, universaalina (Estate/Variant) ning kabrioletina (Cabrio). Samuti on tootmises Golfi sedaankerega variant (Volkswagen Jetta). Ajalugu Volkswagen Golf on ajalooliselt tähtis automudel, sest see on tootmises alates 1974
vedrustus KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA www.monroe-eu.com vedrustus SISUKORD I TEHNILINE KIRJELDUS 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . .
2 12.12.2012 TTK SISUKORD Sisukord..............................................................................................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 1. Golf MARK I (19741983).............................................................................................................5 1.1. Golf mark I lühiülevaade...........................................................................................................5 1.2. Golf mark I GTI.........................................................................................................................5 2. Golf Mark II (19831992).....................................................
Kõige otstarbekam on keerdläbipuhumine (joon. võimsust. 14): silindri kummalgi küljel on kaks ülevoolukanalit, mille ' Kahetaktilistel mootoritel käsutatakse sageli nn. kaudu karterist silindrisse puhutava küttesegu joad suu- d e k o m p r e s s o r i t. See on väike vedruga klapike, mille natakse väljalaskeakna vastas asuvale silindriseinale. Vii- kere on keeratud silindripea avasse. Klappi saab trossi ja 34 35 poole aeglasemalt. Et saada ülekandesuhet 1:2, ongi nukk- võlli käitav hammasratas läbimõõdult väntvõlli hammas-
3.3. ELEKTRIMOOTORITE DISTANTS- JA AUTOMAATJUHTIMISSKEEMID Elektriajamiks nimetatakse masina või seadme osa, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), ülekandemehhanismist, mis sidurdab mootorit käitatava töömasinaga ja juhtimisaparatuurist. Automatiseeritud elektriajam võimaldab tõsta töömasina tootlikkust ja valmistatava toodangu kvaliteeti ning parandada tööliste töötingimusi. Väga tähtis on valida masinale (tööpink, pump,ventilaator, kraana, vms.) sobiva võimsusega mootor. Kui mootori nimivõimsus osutub liiga väikeseks ja masin töötab ülekoormusel, siis temperatuur tõuseb üle lubatava piiri, kahjustades mähiste isolatsiooni. Liiga suure võimsusega mootor teeb aga masina või seadme kalliks. Selline mootor töötab väikese kasuteguri ja cos- ga. Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemides ja elektrivõrku kommuteerimisel kasutatakse mitmesuguse ehitusega käivitusnuppe, mis paiknevad kilpides ja pultides
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ..................................................................................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Sellele hoonele jääme kindlaks ja valmistame projekti vastavalt sellele hoonele. Autoremonditöökoda tuleb ühe tõstukiga ja üha auto kohaga kus oleks võimalik ühte sõidukit hoiustada.Plaanitav töökoda on ühele inimesele, laiendamisele saab alati hiljem mõelda kui asi juba jooksma hakanud on. 1.2 Plaanitava tegevuse visioon Alustada tuleks hakata lihtsamatest töödest milleks ei ole vaja spetsiaalseid seadmeid nt. Konditsioneeri täitmine, diagnostika, kere tööd ja värvimine jne. Alustamiseks plaaniks järgnevad tööd: Õlide, filtrite vahetus, hooldus tööd, summutite vahetus, hiljem ka remont- Teenuse järele on suurem nõudlus kevadeti, seoses talve lõpuga ning läheneva ülevaatus-perioodiga. Mootorite, käigukastide, reduktorite ja teiste agregaatide remont, pidurisüsteemide remont, amortisaatorite vahetus- Nõudlus teenuse järele on stabiilne läbi aasta, pigem väiksem talvekuudel. 1.3 Ruumi (ruumide) planeering
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005
u. 5% väiksemaks (veotegur 0,95). Kasuteguri ja ökonoomsuse suurendamiseks on kaasaegsetele hüdrotrafodele lisatud lukustid. Lukusti ühendab lülitushetkel, so. hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiiniratta mehaaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba- ja turbiiniratta vahel läbilibisemist ei toimu ning kasutegur tõuseb peaaegu 100% -ni. Lukustamiseks on trafo kere ja turbiiniratta vahele paigutatud hõõrdkattega lukustusketas. Lülitushetkel surutakse lukustusketas hüdrauliliselt vastu trafo keret ja kogu trafo hakkab pöörlema ühtse tervikuna. Lukustusketta lukustamiseks ja vabastamiseks muudetakse hüdrotrafo korpuses liikuva õli suunda. Vanematel automaatkäigukastidel kasutati lukustamist ainult kõige suuremal käigul kuid tänapäeval toimub see mõnedel automaatkäigukastidel kõikide käikudel. 2.6 Parkimislukusti
Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. Fahrenheit 1714.a
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Motorenwerke”-st ja Auto Union-ist sai Audi AG, mis ajast saati on ettevõttel ja autodel sama nimi. (Kraas, 2017) Audi oli esimene autotootja kes hakkas tootma tõsise jõudlusega sportlikke luukpärasid. Audi 1995.a. RS 2 mudel, oli esimene tõsine sportlik luukpäraga auto, mis poleks sündinud ilma Porsche ekspertide abita. Porsche pigistas esimeselt RS 2 mudeli 2.2 liitriselt, 5-silindriliselt mootorilt välja 311 hobujõudu. Lisaks pärines Porschelt veel auto pidurisüsteem ja vedrustus. Tänu Quattro nelikveole ja Porsche timmitud mootorile, võis RS 2-ga Mclaren F1-le kuni 50km tunnikiiruseni kiirendusel ära teha. (Kraas, 2017) Audi esimene RS (RennSport või Rallisport) mudel oli RS2 Avant, mida toodeti 1994. kuni 1995. aastani koostöös Porschega. RS2 Avant ehitati Audi 80 B4 põhjale, kuid oli Audi 4 esimene võimsa mootoriga universaal. Seda sama mudelit peetakse paljude silmis Audi
Autokerede Ehitus Autokerede ehitus Auto kere koosneb enamasti konstruktsioonidest. Auto kere on paigutatud kas poolraamile või siis täisraamile. Tänapäeva autod tehakse tavaliselt poolraamile ja suuremad veokid tehakse täisraamile. Auto kerekonstruktsioonid on valmistatud tugevamast terasest näiteks A-,B- piilarid on tehtud ekstratugevast terasest ja C-piilarid on tehtud kõrgtugevast terasest. A-,B-,C-piilarid on valmistatud lehtmetallist mis on painutatud karbi kujuliseks kuna karbikujuline post on tugevam kui täismetallist post.
kütusekanalid, rõhukambri (A) ja töö-kambri (B). Kuivõrd kütuserõhud nendes kambrites on võrdsed, siis tõukuri vedru (1) toimel surutakse pihusti nõel (3) alla ja pihusti on suletud. Pihusti Pihustid on arvutijuhitavad, avanevad elektromagnetiliselt. Pihusti väliselt nähtavad põhiosad: 1 pihusti nõela otsik 2 nõela otsiku kinnituskübar 3 pihusti kere 4 kõrgrõhu etteandeotsik 5 elektromagneti korpus 6 pistikupesa 7 kütuse tagasivooluotsik 8 elektromagneti korpuse kinnitus- mutter Ühel mootoril peavad kõik pihustid olema ühesuguse tähisega. Kui mootorile paigaldatakse mingi teise klassi pihustid, tuleb vastav parandus viia mootori juhtarvutisse. Mõningatel versioonidel tuleb pihustite vahetusel sisestada mootori arvutisse ka vahetatava pihusti läbisõit.
Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande 1 veermiku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid2. 1 S.k. Übertragung 2 S.k. Bremsen 2 ÜLEVAADE PIDURITEST Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 2.1 Pidurivedelik
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
kütusekanalid, rõhukambri (A) ja töö-kambri (B). Kuivõrd kütuserõhud nendes kambrites on võrdsed, siis tõukuri vedru (1) toimel surutakse pihusti nõel (3) alla ja pihusti on suletud. Pihusti Pihustid on arvutijuhitavad, avanevad elektromagnetiliselt. Pihusti väliselt nähtavad põhiosad: 1 pihusti nõela otsik 2 nõela otsiku kinnituskübar 3 pihusti kere 4 kõrgrõhu etteandeotsik 5 elektromagneti korpus 6 pistikupesa 7 kütuse tagasivooluotsik 8 elektromagneti korpuse kinnitus- mutter Ühel mootoril peavad kõik pihustid olema ühesuguse tähisega. Kui mootorile paigaldatakse mingi teise klassi pihustid, tuleb vastav parandus viia mootori juhtarvutisse. Mõningatel versioonidel tuleb pihustite vahetusel sisestada mootori arvutisse ka vahetatava pihusti läbisõit.
34 2.4 tähestiku ja numbrite hääldamine KUULDEKOODID A − Alfa (Al-fa) P − Papa (Pa-pa) B − Bravo (Bra-vo) Q − Quebek (Kue-bek) C − Charlie (Tšaa-li) R − Romeo (Ro-meo) D − Delta (Del-ta) S − Sierra (Si-erra) E − Echo (Eko) T − Tango (Tan-go) F − Foxtrot (Foks-trot) U − Uniform (Juni-form) G − Golf (Golf) V − Victor (Vik-tor) H − Hotel (Ho-tel) W − Whiskey (Vis-ki) I − India (In-dia) X − X-ray (Iks-rei) J − Juliett (Džu-li-et) Y − Yankee (Jän-ki) K − Kilo (Ki-lo) Z − Zulu (Zu-lu) L − Lima (Li-ma) Õ − Õnne M − Mike (Maik) Ä − Ärni N − November (No-vem-ber) Ö − Ööbik
olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Rico Kapsi 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermiku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid. Rico Kapsi 2 ÜLEVAADE PIDURITEST Pidur1 on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 2.1 Pidurivedelik
Turbiiniratta pöörlemissagedus jääb ka väiksel koormusel pumbaratta pöörlemissagedusest u. 5% väiksemaks (veotegur 0,95). Kasuteguri ja ökonoomsuse suurendamiseks on kaasaegsetele hüdrotrafodele lisatud lukustid. Lukusti ühendab lülitushetkel, so hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiinratta mehhaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba ja turbiinratta vahel läbilibisemist ei toimu ning kasutegur tõuseb peaaegu 100%-ni. Lukustamiseks on trafo kere ja turbiinratta vahele paigutatud hõõrdkettaga lukustusketas. Lülitushetkel surutakse lukustusketas hüdrauliliselt vastu trafo keret ja kogu trafo hakkab pöörlema ühtse tervikuna. Lukustusketta lukustamiseks javabastamiseks muudetakse hüdrotrafo korpuse liikuva õli suunda. Vanematel automaatkastidel kasutati lukustamist ainult kõige suuremal käigul kuid tänapäeval toimub see mõnedel automaatkäigukastidel kõikidel käikudel.
Kontsentreeritud tugevatoimeline happeline vahend kroomkattega ning magneesium- ja alumiiniumvelgede puhastamiseks ning läikima panemiseks. toodet on kerge kasutada, kuna ta puhastab ilma küürimiseta. Eemaldab tõhusalt kroomkattega ning magneesium ja alumiiniumvelgedelt kõiksugu mustuse (rasva, teetolmu, piduritolmu jne.) segamine: Kroomkattega veljed (lahjenda vahekorras 1:1), Magneesiumveljed (lahjenda 1:5), Alumiiniumveljed (lahjenda 1:15) Tee auto kere värvitud osa velje ümbruses kergelt jaheda veega märjaks, et happeline puhastusvahend värvi ei kahjusta. Pihusta toodet otse veljele ning lase mõnda aega mõjuda kuid mitte kauem kui minut. Tugeva piduritolmu kihi puhul hõõru kodara harjaga. Loputa põhjalikult veesurvega. Tee seda erinevate nurkade alt, et iga külg saaks korralikult loputatud. Puhastamise ajal kanna alati kaitseprille, kindaid ja põlle sest toode on happeline. 7
Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist võivad kanda sadu reisijaid ja kümneid autosid. Väikseimad kannavad 1-2 inimest ja võimaldavad liikuda ka soise pinna ja jää kohal, vajadusel ka kuival maal. lauglaevad on lennukile sarnanevad veesõidukid, mis liiguvad suure kiirusega vee kohal kasutades vee ja kere vahel tekkivat õhukihti-ekraani ja kere kujust tulenevat tiiva efekti. 2.5. Kere materjali järgi. terasest kerega on valdav enamik tänapäeva laevu, eriti lasti vedavaid kaubalaevu; kergsulamitest valmistatakse väiksemate laevade keresid, kuna nende koormusetaluvus ei ole suurte laevade ja neis tekkivate suurte pingete kandmiseks küllaldane. Kuid materjali kasuks räägib tema kergus.; plastmassist valmistatakse samuti väiksemaid laevu. Tänapäeval on see küllalt tugev ja ühtlasi kerge;
Tartu Kutsehariduskeskus Autode- ja masinate remondiosakond MINU LEMMIK AUTO Iseseisevtöö Tartu 2012 Ajalugu Volkswagen Golf on autoajalooliselt tähtis automudel. Ta on tootmises, küll mitte täpselt algsel kujul, alates 1974. aastast kuni tänapäevani (juba umbes 35 aastat). Samuti oli Golf väga tähtis auto Volkswagenile, sest 1970. aastate alguses oli Volkswagen tõsistes rahalistes raskustes. Volkswageni mudeli Beetle müüginumbrid olid pidevalt langenud ja uute autode ostjatele ei pakkunud enam huvi Volkswageni õhkjahutusega ja tagamootoriga mudelid. Saksa autogigandi päästjaks osutus tema kontrolli all olnud Auto Union, mille omand oli tuntud Audi automark. Auto Unioni kaudu pääses Volkswagen ligi Audi kogemustele vedelikjahutusega mootorite ja esirattaveo
suuresti veest välja ja puudutavad vett vaid põhja ahtriosaga. See saavutatakse erilise kerekuju ja võimsa jõuseadme abil. tiiburlaevad tõusevad liikudes kerega veest välja jäädes toetuma vette jäävatele tiibadele. Tiibade paigutus ja kuju võib olla väga mitmesugune. hõljuklaevad liiguvad veel võimsate ventilaatorite poolt tekitataval õhkpadjal. Liikuma pannakse nad harilikult õhus töötavate propelleritega. Laevad liigitatakse selle järgi, kas kere alla surutud õhku hoiab koos elastne või jäik piire. Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist võivad kanda sadu reisijaid ja kümneid autosid. Väikseimad kannavad 1-2 inimest ja võimaldavad liikuda ka soise pinna ja jää kohal, vajadusel ka kuival maal. lauglaevad on lennukile sarnanevad veesõidukid, mis liiguvad suure kiirusega
suuresti veest välja ja puudutavad vett vaid põhja ahtriosaga. See saavutatakse erilise kerekuju ja võimsa jõuseadme abil. tiiburlaevad tõusevad liikudes kerega veest välja jäädes toetuma vette jäävatele tiibadele. Tiibade paigutus ja kuju võib olla väga mitmesugune. hõljuklaevad liiguvad veel võimsate ventilaatorite poolt tekitataval õhkpadjal. Liikuma pannakse nad harilikult õhus töötavate propelleritega. Laevad liigitatakse selle järgi, kas kere alla surutud õhku hoiab koos elastne või jäik piire. Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist võivad kanda sadu reisijaid ja kümneid autosid. Väikseimad kannavad 1-2 inimest ja võimaldavad liikuda ka soise pinna ja jää kohal, vajadusel ka kuival maal. lauglaevad on lennukile sarnanevad veesõidukid, mis liiguvad suure kiirusega
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze tarmo.strenze@ut.ee Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
Wärtsilä Esitajad: Ülevaade Sissejuhatus Ajalugu Wärtsilä mootor Mootori eripära Sissejuhatus Wärtsilä tegeleb laevandusele ja energiatööstusele suurte mootorite valmistamisega ning on oma ala juhtivootja, omades harufirmasid üle kogu maailma. Wärtsilä toodangusse kuulub ka maailma suurim mootor RTA96C, mida kasutatakse suurtel kaubalaevadel (Emma Maersk) ja supertankeritel. Selliseid mootoreid eksisteerib hetkel alla 30. Ajalugu Esimesed mootorid 4taktilised 1905 esimesed 2taktilised mootorid 1912 esimene klappideta mootor laevale MontePenedo 1930 suruõhuvaba kütusesüsteem 1946 turbodiiselmootor laevadele 1972 gaasil töötav mootor laevadele 1998 esimene suur common rail sissepritsega mootor Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor RTA96C parameetreid: 2taktiline 14 silindriline ühisanumpritsega mootor Silindri ma
kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui service kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid keskkonnasõbralikemaks töötades välja väiksemaid ja kergemaid autosid või viies sisse mootorite kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Autosid on võimalik kergemaks teha kasutades mootori ning kere ehitamisel kaasaegseid materjale, mis on kerged, tugevad ja vastupidavad. Kaasaegsed materjalid, nagu näiteks plastmassid, annavad autodisaineritele ka vabaduse luua aerodünaamilisemaid sõidukeid, mis on jällegi üks mooduseid kütuse säästmiseks. On veel mitmeid võimalusi, kuidas autod saavad olla keskkonnasõbralikumad. Üheks näiteks on hübriidautod, mis ühendavad traditsionaalse bensiinimootori elektriliakuga. Saksa
8R seeria traktorid 217 kuni 291 kW (295 kuni 395 hj) 97/68EC intelligentse võimsusjuhtimisega val uses saada Lis avarust n D eere iv se Joh ka ek sk lusi mand ActiveComega roolimis 2 | 8R seeria traktorid sissejuhatus Sõit tulevikku Maaharimiseks ühest horisondist teiseni, vajate
a) Jäik raam b) Sarniir-liigend raam 74-Mis on masina "krabi"-tüüpi liikumine? Masina külg-ees liikumine 75-Mis ülesanne on masina vedrustusel? Summutada vertikaalsed võnkumised masina liikumisel ebatasasel pinnal ning suurema kiirusega masinate puhul säilitada rataste kontakt toetuspinnaga. 76-Nimetage masinate vedrustuses kasutatavad elastsete elementide tüübid. a) Mehhaaniline vedrustus b) Pneumaatiline vedrustus c) Hüdrauliline vedrustus 77-Mis on masina käiguosa ülesanne? Raskuse üle kandmine toetuspinnale ja mootori võlli pöörleva liikumise muutmine masina kulgevaks liikumiseks. 78-Nimetage ehitusmasinate käiguosade tüübid nende toetuselementide järgi. a) Pneumoratas b) Roomik c) Rööbas d) Sammuv e) Tigu 79-Nimetage rööbasteta horisontaal-transpordi masinad. a) Auto veerev koosseis b) Traktor
Kuid teda häirib, et ka esiuksed peab igakord avama, kui tahetakse tagumisi uksi avada. Veel on tal raskusi uste sisemiste käepidemete leidmisega. [2] WhatCari testijad leidsid, et BMW i3 kiirendab hästi kuni oma maksimum kiiruseni. I3 on küllalt kiire, et maanteel sujuvalt liigelda, kuid veelgi nobedam on see auto linnatänavatel. Sellel autol on ka väga hea manööverdusvõime, mis võimaldab ka kitsastesse kohtadesse edukalt parkida. Miinuseks on aga jäik vedrustus, mille tõttu on iga väiksemgi tee ebatasasus tunda. [5] Taani rohelise energia aktivist Jesper Berggreen kirjutab oma kogemusest olles sõitnud terve aasta BMW i3-ga.. Ka tema leiab, et i3 on kiire ja reageerib hästi. Oma 22 kWh akuga läbis see auto suvel sõites 180 km, kuid lumetormis 90 km. Puuduseks peab J. Berggreen aga kitsaid rehve, mille tõttu on haakuvus küllaltki halb ning maanteel sõites peab pidevalt aktiivselt roolima, et auto otse sõidaks
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
