Ooper algas kell 19.00 ja kestis koos ühe vaheaajaga umbes 3 tundi. See kindel ooper oli Metropolitan Opera, Chicago Ooperiteatri ja San Francisco Ooperiteatri ühislavastus. Peaosas mängis Marcelo Alvarez, ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperi lauljad: Sondra Radvanovsky Dolora Zajick Dmitri Hvorostovsky Stefan Kocan Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimete rohket orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Marcelo Alvarez sündis 27. vvebruaril 1962 aastal Argentiinas. Ta on lüüriline tenor ja ta sai rahvusvaheliselt tuntuks 90-date. Peamiselt reisib Alvarez, esinede kuulsate lauljatega üle kogu maailma suuremates ja kuulsamates ooperi majades. !994 aastal tema karjääri alguses on ta kokku teinud 29 suuremas ja tähtsamas rollis. Ta andis välja ka albumi, kus ta laulab siis Ladina- Ameerika kuulsamaid laule. Ta on võitnud märkimisväärseid auhindu oma
Ooper algas kell 19.00 ja kestis koos ühe vaheaajaga umbes 3 tundi. See kindel ooper oli Metropolitan Opera, Chicago Ooperiteatri ja San Francisco Ooperiteatri ühislavastus. Peaosas mängis Marcelo Alvarez, ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperi lauljad: Sondra Radvanovsky Dolora Zajick Dmitri Hvorostovsky Stefan Kocan Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimete rohket orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Marcelo Alvarez sündis 27. vvebruaril 1962 aastal Argentiinas. Ta on lüüriline tenor ja ta sai rahvusvaheliselt tuntuks 90-datel. Peamiselt reisib Alvarez, esinede kuulsate lauljatega üle kogu maailma suuremates ja kuulsamates ooperi majades. 1994 aastal tema karjääri alguses on ta kokku teinud 29 suuremas ja tähtsamas rollis. Ta andis välja ka albumi, kus ta laulab Ladina- Ameerika kuulsamaid laule. Ta on võitnud märkimisväärseid auhindu oma vokaalsete võimete poolest, kuuludes
intriigide ja vene bürokraatiaga. Palve laulupeo korraldamiseks esitati aprillis 1867, kuid vastust ei saadud veel märtsiks 1868, ega aasta lõpukski. Korraldajad käisid nii Moskvas kui ka Riias asja seletamas- Riias ms. Jannseni sõber pastor A.H.Willigerode Tartust, kes ise oli rahvamuusika huviline juhatas Tartu- Maarja koguduse koori ja oli valitud peatoimkonna presitendiks. Laulupeo korraldamine muutus juba küsitavaks, sest ametlik luba saabus alles 20. vvebruaril 1869, vaevalt neli kuud enne peopäeva. Tegemist oli niihästi baltisaksa ringkondade vastuseisuga kui ka vene bürokraatia tahtliku viivitusega, et pidu nurja ajada. Esimene üldlaulupidu Kui laulupidu siiski suudeti läbi viia tulenes see asjaolust, et ettevalmistused olid loa ootamise ajal jätkunud. Raskused polnud mitte ainult välised vaid ka sisemised.Eestis selle ajani
annaabi.ee 
