Linnukasvatus
muudab veresoonte seinad elastsemaks
vähendab stressi füsioloogilisi põhjusi
3-4 kuu vältel nelja vutimuna söömine päevas vähendab eriteadlaste arvates
infarktiohtu 50% võrra.
Vutimunade vähendavat mõju vereliistakute kleepuvusele kinnitavad dr. M. Viigimaa ja
prof. H. Tiku ühisuuringud Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogiaosakonnas.
Ajalugu
Eesti vutitõug on ainuke Eestis aretatud põllumajanduslik linnutõug. Omaaegses
Nõukogude Liidus oli see ainuke tõuks tunnustatud vutipopulatsioon, kelle munejate
lindude koguarvuks Nõukogude Liidu piirides loeti tõu tunnustamisel (1987. a.) 72 000
lindu.
Esimesed vutid toodi Eestisse 1966. a. prof. C. Ruusi initsiatiivil. 1976. a. toodi Eesti
NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi töötajate initsiatiivil Kaiaverre
vaarao tüüpi vutid Moskva lähedasest koondisest "Kompleks". 1977. a. alustati
Kaiavere farmis uurimistöödega vuttide pidamise, söötmise ja hiljem uue vutitõu
loomisega. Viimane kestis alates 1980. a
annaabi.ee 
