pole tarvis valitsemise juurde lasta ja väga oliline on see, et inimene teaks oma kohta ühiskonnas. Oluline on kiriku ja riigi liit- kirik peaks aitama riiki valitseda ja tagab moraali ühiskonnas. Majanduse seisukohalt on oluline kauplemise ja tootmis vabadus mis põhineb eraomandil ja nähti ette kodumaise kapitali kaitset. (sisseveetavale kaubale tollimaksud) 2. liberalism põhi eesmärk: inim- ja kodanikuõiguste ja vabaduste tagamine. Vahendid selle saa vutamiseks: valdavalt reformide abil Kelle huve esindas: kodandlus eeskätt Huvid: üksikisiku huvid olid mängus vms Muutused läbikaalutud (roformid) Idividualism : üksik isiku huvid on alati tähtsamad kui riigi või kollektiivi omad Parlanetarism: kodanikel on valimisõigus Võimaluste võrdsus- see kui kõrgele inimene ühiskondlikult tõuseb, see ooleneb inimesest endast. Antiklerikalism- igausugu seost kiriku ja riigi vahel eitati. Eitati kiriku sekkumist
kus M märja puidu (tarbimisaine) mass, kg, M1 kuiva puidu (puidu kuivaine) mass, kg. Üleminekul ühelt niiskuse väärtuselt teisele kehtib seos: Wk = 100 Wt /(100 Wt). Neist esimene mõiste leiab rakendamist rohkem puiduteaduses ja puidu mehhaanilise töötlemise valdkonnas, teine aga energeetikas ja tselluloositööstuses. Puitkütuse tarbi- misaine alumine kütteväärtus sõltub ainult niiskusest ja tuhasusest ning selle ar- vutamiseks kasutatakse valemit: Qa = 18900 214Wt 189At, kus 18900 puitkütuse kuivaine alumine kütteväärtus on kõigil puuliikidel peaaegu sama, J/kg, Wt tarbimisaine niiskus, %, At tarbimisaine tuhasus, %. Puitkütuse tarbimisaine koosneb ballastainest (niiskus + tuhk) ja põlevainest. P uidu niiskuse ja kütteväärtuse vaheline sõltuvus Tabel 4. Puidu kütteväärtuse sõltuvus tarbimisaine niiskusest ja tuhasusest
16 y yk-1 S yk R y = f (x) P Q a xk-1 xk b x valem ei ole rakendatav. Sellisel puhul kasutatakse m¨a¨aratud integraali ar- vutamiseks ligikaudseid meetodeid. Vaatleme k¨aesolevas punktis neist u ¨hte, nn trapetsvalemit. Trapetsvalemi tuletamiseks jaotame integreerimisl~oigu [a; b] n v~ordse pik- ¨ osal~oigu pikkus on sellisel juhul h = b - a . T¨ahistame kusega osal~oiguks. Uhe n jaotuspunktid x0 = a, x1 = a + h, x2 = a + 2h, ..., xk = a + kh, ...,
Magnetvälja superpositisiooni printsiip. Vooluelementide poolt tekitatud summaarne magnetiline induktsioon mingis ruumipunktis võrdub üksikute vooluelementide poolt tekitatud magnetiliste induktsioonide vektoriaalse summaga. Lõpliku pikkusega vooluga juhtme tekitatud magnetilise induktsiooni ar arvutamiseks vutamiseks tuleb voolujuhe jagada üksikuteks vooluelementideks, arvutada iga vooluelemendi poolt tekitatud magnetiline induktsioon eraldi ja liita need kui vektorid. 14.7 Lõpmata pika ja sirge voolujuhtme magnetiline induktsioon. Biot`-Savart`-Laplace`i Laplace`i seaduse ja superpositsiooni printsiibi rakenduse näitena arvutame magnetilise induktsiooni lõpmata pika sirgvoolujuhtme läheduses. Läbigu seda juhet vool
16 y yk-1 S yk R y = f (x) P Q a xk-1 xk b x valem ei ole rakendatav. Sellisel puhul kasutatakse m¨a¨aratud integraali ar- vutamiseks ligikaudseid meetodeid. Vaatleme k¨aesolevas punktis neist u ¨hte, nn trapetsvalemit. Trapetsvalemi tuletamiseks jaotame integreerimisl~oigu [a; b] n v~ordse pik- ¨ osal~oigu pikkus on sellisel juhul h = b - a . T¨ahistame kusega osal~oiguks. Uhe n jaotuspunktid x0 = a, x1 = a + h, x2 = a + 2h, ..., xk = a + kh, ...,
annaabi.ee 
