Grete Kirpu ja Ketlin Laderlich Tapa Gümnaasium 4.B Sissejuhatus Me valisime oma uurimistöö teemaks Tallinna Teletorni, sest see on Eesti kõrgeim hoone ja me pole seal käinud.Tahame vastust saada paljudele küsimustele. Fakte Teletornist Tornikõrgus:314 m Vaateplatvormi kõrgus:170 m Alus merepinnast:24 m Kogukaal:20 000 tonni,sellest 17 500tonni kaalub betoonosa Vaateplatvormi läbimõõt:38 m Vundamendi sügavus:8,5 m Vundamendiplaadi paksus:2,5 m Fakte Teletornist Lubatud kõrvalekalle tuule mõjul torni tipus:1,5 m Vaateplatvormi lubatud kõrvalekalle: 90 cm Betoonosas (keldrist kuni metallosani) on 1050 trepiastet 13.-18. korrusel on torn seest tühi (seal asuvad ainult liftisahtid ja tuletõrjetrepp) Liftisõit torni tippu: 49 sekundit Kokkuvõte Saime kõigile küsimustele vastused.Helistasime Tallinna Teletorni ja uurisime korruste arvu kohta,kuna arvuti andis erinevaid andmeid
m. Väga suure põhipinnaga hoonete (nt paljude trepikodadega korruselamute) korral kujuneb vundamendimaandur rõhtsaks võrkmaanduseks silma laiusega mitte üle 20 m. Sarrusbetoonvundamendis elektrokeemilise korrosiooni vältimiseks tuleb kasutada tsinkimata terast, sest tsingitud maanduselektrood ja tsinkimata sarrus võivad kokkupuutekohtades moodustada galvaanilise paari raud-tsink ning kutsuda esile elektrokeemilise korrosiooni. Kui põhjavee kõrge taseme korral nähakse vundamendiplaadi all ette hüdroisolatsioon, paikneb vundamendimaandur hüdroisolatsioonist allpool, eraldi sarrusbetoonplaadis. Maandus-allaviik kulgeb sel juhul väljaspool hüdroisolatsiooni. Samal põhimõttel teostatakse vundamendimaandus ka vannitaolise soojusisolatsiooni korral. Nagu maandustel üldse, nii ka vundamendimaandusel koosneb maandustakistus kahest osast : maanduri valgumistakistusest; maandusjuhtide takistusest (peapotentsiaaliühtlustuslatist maandurini).
99 Näiteid (valikuliselt) põhimõtted (vaata skitseeringuid): Postvundamentide soojustamine kas soojustada alt või ülalt (vt.skitseering 7). Maapinna soojuse max.ärakasutamiseks võiks soojustada ülalt, kuid kui vundament on tervikuna külmakerke tsoonis, siis ka taldmiku alt koormust taluva isolatsiooniga. Vaivundamentide / rostvärgiga hoone kas soojustus paigaldada vundamendiplaadi alla või üles (skitseering 1). Rostvärgi ja vundamendiplaadiga hoone erineb plaatvundamendist (joonis 2) selle poolest, et vaiadel hoone puhul lubatakse pinnase äravajumist hoone alt, seega võib ära vajuda ka soojustus. Kandevseinte külmasilla probleem alt mittesoojustamisel jääb aktuaalseks. Pinnasel köetav betoonpõrand eluhoonetes (skitseering 3) kuidas lahendada mahupaisumised-kahanemised, kus peavad paiknema aurutõkked, kus kommunikatsioonid jne.
annaabi.ee 
