kohtadest KELDER- nurgad, puidust salvede ning riiulite alumised osad, kanalisatsiooni- ja veetorude ümbrused ja teised niisked kohad. PÕRANDAD- kapitagused nurgad, kanalisatsiooni- ja veetorustike ümbrused, valamute ümbrus, dushinurkade ümbrus, akende alused. HOONE TERVIKUNA – lekkivate vihmaveetorude ja -rennide ümbrus, kust tuul paiskab tilkuvat vett vastu seina, alumise palgi või karkassiposti ümbrus, voodrilaua alumine osa, vundamendipealne. KATUSED JA PÖÖNINGUD – seal esineb majavammi harvem, ent üle tasuks kontrollida lekkivad kohad, katuseaknad, korstnaümbrused, väljaehitiste ja treppide ühendused. Muidugi ei pruugi alati tegu olla majavammiga, vahest tekivad ka hoopis lihtsamini tõrjutavad seened. Seene liigi saab määrata spetsialist. Ka tugevate kahjustustega maja saab täielikult majavammist puhastada Inimeste seas on levinud arvamus, et kui maja on majavammist juba
tungimist otsa kaudu lauda. Voodri välispind on hea tuua soklipinnast 50 mm ettepoole, see tagab korraliku tuulutuse ja väldib vihmavee soklile valgumist. Fasaaditööd algavad vaatlustööde ja uuringutega: · kas maja on soe. · kas maja on tuuletihe. · kas on vaja soojustada, kas piisab tuuletõkkest, ehk piisab ainult viimistlustöödest. · millises seisukorras on voodrilaud. · kas aknaalused palgid ja vundamendipealne palk vajavad vahetust. Probleemsed kohad (aknaalused ja alumised palgid) avatakse. Tööetapid: · visuaalne vaatlus · probleemsete kohtade avamine · palgiparandus · takutamine · tuuletõke · laudise paigaldus · fassaadi pesemine, vana värvi eemaldamine kui tegu on vana laudise värvimisega · viimistlustööd Kogu seina ristlõike ulatuses kasuta ainult hingavaid materjale.
inimeste kestvaks seesviibimiseks määratud ruumide põrandapind asub allpool maapinda. Seetõttu võib olla keldrite niiskusisolatsioon tegemata kui esialgu ei olnud keldrisse eluruume planeeritud. Kõik elamiseks määratud keldriruumid pidid olema laitmatult isoleeritud niiskuse ja külmumise vastu ning ruumide põrandad ja seinad pidid olema kuivad (RT 59 – 1932, art. 495.). Vanemate käsiraamatute kohaselt pidi vundamendipealne hüdroisolatsioon olema järgmine: alusmüüri pealmine pind tasandati tsementmördiga 1:3. Pärast mördi kivistumist asetati vundamendile tõrvapapi kiht, mis tõrvatakse ja millele asetatakse teine tõrvapapi kiht. Paremate ja vastupidavamate ehitiste puhul tõrvati või kaeti bituumeniga vundamendil asuv mördikiht enne papi paigaldamist ja kasutati ka kolmandat tõrvapapi kihti. Kui vanemaid puitkorterelamuid ei peetud paremateks ja vastupidavamateks