1/100 - konstruktsioonide kandepiirseisundile vastav piir; paneel- ja tellisseinte tugev pragunemine; 1/200 - piir, mille puhul kõrgete jäikade ehitiste kalle muutub silmale nähtavaks 1/300 - piir, mille puhul tekivad esimesed praod paneelseintes; piir, mille puhul tekivad raskused sildkraanade töös; 1/500 - ohutu piir ehitistel millel praod on lubamatud; 1/600 - piir diagonaalsidemetega raamidel; 1/800 - piir kus tekivad raskused vajumi suhtes tundlike masinatega. Soome vundamendiehituse juhendites (1988) toodud soovitused on esitatud tabelis Ehitise liik Üldvajum Nurgamuude Jämedateraline Peeneteraline pinnas pinnas Massiivsed jäigad ehitised 100 ... 150 1/250...1/200 1/250...1/200 Staatiliselt määratud ehitised 100 ... 150 1/400...1/300 1/300...1/200
Koos K.Terzaghi poolt formuleeritud klassikalise pinnasemehaanika nurgakiviks olev efektiiv- ja neutraalpingete kontseptsioon ja konsolidatsiooniteooria moodustasid just selle "tsemendi", millega sai ühendada senised teadmised uueks teadusharuks pinnasemehaanikaks. K. Terzaghi raamatu "Erdbaumechanik auf bodenphysikalisher Grundlage" ilmumist 1925 aastal loetakse klassikalise pinnasemehaanika alguseks. 1936 aastal toimunud I Rahvusvahelise Pinnasemehaanika ja Vundamendiehituse Ühingu (International Society for Soil Mechanics and Foundation Engineering ISSMFE) konverents pani aluse ala edasisele intensiivsele arengule. Klassikaline pinnasemehaanika rajaneb oma põhialustes suhteliselt lihtsatel mudelitel. Deformatsioonide arvutamisel käsitletakse pinnast kui lineaarselt deformeeruvat materjali. Tugevusega seotud küsimuste käsitlemisel ei pöörata deformatsioonidele tähelepanu ja pinnast vaadeldakse kui ideaalselt plastset materjali.
Koos K.Terzaghi poolt formuleeritud klassikalise pinnasemehaanika nurgakiviks oleva efektiiv- ja neutraalpingete kontseptsiooni ja konsolidatsiooniteooriaga moodustasid need uuringud just selle "tsemendi", millega sai ühendada senised teadmised uueks teadusharuks pinnasemehaanikaks. K. Terzaghi raamatu "Erdbaumechanik auf bodenphysikalisher Grundlage" ilmumist 1925 aastal loetakse klassikalise pinnasemehaanika alguseks. 1936 aastal toimunud I Rahvusvahelise Pinnasemehaanika ja Vundamendiehituse Ühingu (International Society for Soil Mechanics and Foundation Engineering ISSMFE) konverents pani aluse ala edasisele intensiivsele arengule. Klassikaline pinnasemehaanika rajaneb oma põhialustes suhteliselt lihtsatel mudelitel. Deformatsioonide arvutamisel käsitletakse pinnast kui lineaarselt deformeeruvat materjali. Tugevusega seotud küsimuste käsitlemisel ei pöörata deformatsioonidele tähelepanu ja pinnast vaadeldakse kui ideaalselt plastset materjali
annaabi.ee 
