Vulkaanid
kolme kilomeetrini ulatunud. Tema praegune kõrgus on 1277 m. Peakoonus paikneb
hiidkraatris, mille läbimõõt on 4 km ja mis tekkis 79.a. purskel. Selle purske tagajärjel
mattusid vulkaani jalamil tuha ja laava alla Pompeji, Herculaneumi ning Stabiae linn.
Viimane purustav purse oli 1944. Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad
ning viinamarjaistandused. Lopsakas roheline taimestik asendub kõrgemal
vulkaanilise tuha ja kõrbesarnase keskkonnaga. Umbes 600m kõrgusel paikneb
vulkanoloogialaboritoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv
köisraudtee. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan.
Kasutatud kirjandus:
Eesti Entsüklopeedia, lk.109
ENEKE, lk. 185 ja lk. 206
Loodusõpetus 7. klass, lk. 7
Internet
annaabi.ee 
