Nimetu
saar. Kuigi mitte eriti rikkalik pikkade ja erkvalgete supelrandade poolest, leiab rannamõnude
nautija ka siin hubaseid, korall-liivaga palistatud väikelahtesid. Olenevalt asukohast võib
Suursaare kliima olla subtroopiline saare idarannikul kuni arktiline kõrgemate vulkaanide
tippudel. Suur sademete hulk idarannikul, kontrastina lääneranniku kuivale ja päikeselisele
ilmale, on tingitud aastaringsetest kirdesuunalistest passaattuultest, mis niiskusest küllastunud
pilvi üksnes kõrgete vulkaanitippude idapoolsetele nõlvadele kuhjavad. Seetõttu laiuvad saare
tuulepealsel küljel lopsakad subtroopilised vihmametsad ja aegamisi sügavale saaresse
erodeerunud kanjonorud koos siin-seal neisse langevate majesteetlike jugadega.
Kuid ennekõike on Suursaare visiitkaardiks siinsed vulkaanid. Suursaar on kujunenud viie
vulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim, tugevasti kulutatud Kohala purskas viimati
60 000 aasta eest
annaabi.ee 
