Maal umbes 2500 vulkaani. Vulkaan purskab laavat, gaase, tuhka, rapille, räbu, vulkaanilisi pomme. Vulkaanide tüübid: 1)Lõhevulkaan- esinevad harva, maapinnas pikk lõhe. Iseloomulik laamade lahknemise piirkonnas, laava hästi voolav(vedel) 2)Kilpvulkaan- kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi, lame lagi. Voolav laava vedel. Iseloomulik ,,Kuuma täpi" vulkaanidele. Magma on vedelam vahevöö sügavamates kihtides. Nt. Mauna Kea Havail. 3)Kihtvulkaanid- Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuhakihid
molekulidevahelist vastastikmõju. Reaalse gaasi temperatuuri küllaldasel alandamisel muutub gaas vedelikuksgaas veeldub. Kui gaasi temperatuur on madalam nn. kriitilisest temperatuurist, saab reaalset gaasi veeldada ka rõhu suurendamise teel, ilma, et enam oleks vaja alandada temperatuuri. Erinevad gaasid Vulkaaniline gaas on vulkanismi poolt tekitatud ja atmosfääri paisatud gaasiliste ainete segu. Enamik vulkaanilisi gaase vabaneb vulkaanipursete käigus, kuid neid võib eralduda ka hetkel mittetegutsevast vulkaanist. Suurem osa vulkaanilisi gaase on olnud lenduvate ühenditena magma koosseisus. Vulkaaniliste gaaside kõige olulisem komponent on veeaur (ligi 90%), millele järgneb süsinikdioksiid. Lisaks sisaldavad vulkaanilised gaasid ka teisi süsiniku ühendeid, vääveloksiide, lämmastikku jne. Ülekandenähtused gaasis Ülekandenähtused gaasis leiavad aset
Päikesesüsteem 5 miljardit aastat tagasi Maa vanus on 4,55 mijardit aastat Keemiline evolutsioon Lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Millerurey eksperiment 1952 sooritatud, avaldatud 1953. aastal Univesity of Chicago H2 CH4 NH3 H2O Saagiks 4 erinevat aminohapet Urey Miller Katseseade Katse UUS analüüs Milleri kunagine õpilane Jeffrey Bada Üle 50 aastat vanad proovid 11 asemel 22 aminohapet Vulkaanilisi aure asendava klaasi tulemused olid parimad Jeffery Bada Elu on siiski pärit maalt Vulkaanipursetes tekkinud vesinik kaob elu tekkeks sobivate tingimuste kujunemiseks atmosfäärist liiga kiiresti. Päike on umbes 30% võrra tuhmim. Tingimused elu tekkeks meie planeedil olid igati sobilikud. Aitäh!
Vulkaanilise tuha pilv 8. Nõlv -2- Vulkaanide tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes. Maismaal on nad esindatud Islandil, mis asetsebki Atlandi ookeani keskahelikul. Lõhevulkaanide pursked ei ole tänapäeval maapinnal kuigi tavalised, kuid geoloogilises ajas on peamiselt basaltseist laavavooludest moodustunud hiiglaslikud magmaprovintsid, mis on peamiselt lõhevulkaanide vulkanismi tagajärg. Lõõrvulkaani korral väljuvad vulkaanilised produktid maapinnale läbi enam-vähem
linnade vahel. Übruskonnas asub veel palju teisi linnu. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja. Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 5000-6000. Geoloogiline alus, purskamiskohtade varieeruvus ja ulatuslikkus kutsuvad esile rea mitmesuguseid vulkaanilisi riske, nagu näiteks laavavoolud, radioaktiivne tolm, tuhapilved, mürgised gaasid, sähvatused kraatris asuvast järvest, tsunamid ja üleujutused järvel, maavärinad, maalõhed ja maapinna vajumine, maalihed ja pinnase varingud, tugevad tormid. Läheduse asustatud aladele ja purskeajaloo tõttu on vulkaan nimetatud Descade Vulkaani (Vulkaanidele antav nimetus, mille saavad eriti ohtlikud vulkaanid. Hetkel on neid 16) vääriliseks
1. kui eemalduvad 2 okeaanilist laama, siis tekib nende vahele sügav vahevöösse väljaulatuv riftiorg, mida mööda tõuseb maa pinnale pidevalt tulikuuma magmat, mis tardudes tekib okeaanilist maakoort, magma kivimite kuhjudes tekivad veealused mäeahelikud ja kui need ulatuvad üle veepinna, siis moodustavad vulkaanilisi saari, taoline olukord on ookeanide keskmäestike aladel 2. kui eemalduvad üksteisest kaks ML, siis võib laieneda ookean ning eralduda uued maismaa tõmbed 3. kui põrkuvad OL ja ML, siis rsakem OL sukeldub oma servaga kergema ML alla, sukeldumisjoonele tekib kitsas sügav vagumus, sukelduv laam sulab vahevöös ning annab põhjuse magma kollete tekkeks, mandrilise laama serv surutakse tuhandete
Tuuleenergia kasutamise juures on hea see, et tuuleenergia on: keskkonnasõbralik, seda on hea kasutada piirkondades, kus pole elektrit. Halb on, et seda saab kasutada (piirkonniti) ebaühtlaselt. võimsus on väike ja tuuleenergiat koguvad tuulegeneraatorid mõjutavad maastikupilti. 3. Tõusu-mõõna energia Kõrge tõusu ja mõõna tasemete vahet. On keskkonnasõbralik. Seadmed roostetavad kiiresti soolase vee tõttu. Tehniliselt on keeruline. 4. Geotermaalenergia Vaja vulkaanilisi alasid. Saab ühtlaselt varustada energiaga. Kasutamine on ebakindel.. Peaaegu kõik Maa energiaressursid sisaldavad päikeseenergiat kaudselt, kuid järjest enam hakkab inimene kasutama ka otsest päikeseenergiat. Päikeseenergia kasutamise miinus on see, et päikesepaneelides kasutatav mürgine kaadmiumsulfiid on keskkonnale kahjulik. Neis piirkondades, kus puhuvad tugevad tuuled (mere ääres, kõrgendikel), saab kasutada tuuleenergiat.
See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala. Vulkaanid erinevad,sest kihtvulkaanidel on paks laava, palju gaase, purskavad(algul tuhk ja kiht, siis laava), tekitavad kilbikujulised pinnavormid, vesuuv, fuji, kljutsi kilpvulkaanidel vedel laava, vähe gaase, laava voolab maapinnale. mauna kea, island, uus-meremaa. Vulkaanid purskavad peale laava gaase, tuhka, vulkaanilisi pomme. Elatakse vulkaanide läheduses sest seal on toiterikas muld, soe vesi, terviseparandamine, turism, energia allikas. Hilisvulkaanilised nähtused on kuumaveeallikad, geisrid. Kuumaveeallikate vett kasutatakse kuumaveevannideks, ravimiseks, turismiks, tasuta vesi. Geisrid tekivad kui on vastav maaalune süsteem (lõhed jne), mis soojendavad vett ja veeallikat. Aktiivsed vulkaanid-tegutsenud kogu inimkonna vältel ja võivad pursata, vesuuv, fuji, etna
öö, sest päikesekiired ei suutnud tungida läbi tihedate vulkaanilise tuha pilvede. Surma sai purske tagajärjel üle 71 000 inimest. 5. Enne 1815. aasta purset oli vulkaani kõrgus umbes 4300 meetrit.Tamborale kuulub küll ajaloolise aja võimsaima vulkaanipurske au, kuid kindlasti pole see nii Maa ajaloos. Tambora ei kuulu nö supervulkaanide hulka, millised paiskavad tegutsema asudes atmosfääri sellised koguses tuhka ja vulkaanilisi gaase, et sel on Maa kliimale väga suur ja pikaaegne mõju. 6.This detailed astronaut photograph depicts the summit caldera of the volcano. The huge caldera is 6 kilometers (3.7 miles) in diameter and 1,100 meters (3,609 feet) deep. It formed when Tambora's estimated 4,000-meter- (13,123-foot) high peak was removed, and the magma chamber below emptied during the April 10 eruption. Today the crater floor is occupied by an ephemeral freshwater lake, recent sedimentary deposits, and minor lava
ületamatu väärtusega mullaomaduste parandaja ning mulla taastootja. Tuhk muudab mulla viljakaks, sest annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid. Pealegi on vulkaanilised tuhamullad kohevad, õhurikkad ja hõlpsasti töödeldavad. Viinamari, riis ja muud teraviljad ning kohv kasvavad neil suurepäraselt. Kaudselt parandavad tuule ja veega laiali kanduvad vulkaaniline tuhk ning tolm mulla omadusi ka vulkaanidest kaugemal ning see on ju ainult positiivne. Juba ammu on kasutatud ka vulkaanilisi kivimeid ja mineraale, näiteks pimssi. Pimssi kasutatakse kergbetooni tootmisel, lihvimis-, poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Paljudes piirkondades aga saadakse vulkanismist üha suuremas ulatuses hoopis teist laadi vahetut kasu: vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks. Juba ammustest aegadest kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid
klassikalised antiikaja varemed (Efesos, Bergamon, Hierapolis jt), mis on kohati veelgi klassikalisemad ja paremini säilinud, kui Kreeka või Rooma enda vastavad mälestised, siis varakristlikud ja Bütsantsi kihistud (Ayasofia Istanbulis, koobaskirikud Kappadookias), Seldzhuki, Ottomani ja tänapäeva islam ning lõpetades tänapäevaste euroopalike suundumustega. Ka Türgi loodus pakub üht-teist - palmialleedega palistatud vahemerelisi beache, poolkõrbeid, soolajärvi, mägesid, vulkaanilisi maastikke ning uhkeid geoloogilisi monumente, nagu Pamukkale termaal-ala ning Kappadookia karstimaastikud. Parim külastusaeg on kevad ja sügis, suvi võib meie jaoks natuke liiga palav olla ja talv sombune ning jahedavõitu, Ida-Anatoolias koguni kontinentaalselt külm. Viisa on üsna formaalne asi, see on margikujuline kleeps, mille saab passi 10 USD eest piirilt. Rahaühik on Türgi liir. Türgi on rahvarohke maa, kus on palju surrlinnu. Eelkõige
suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2-3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G.
Surnumerega, Baikali järve piirkond; mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid; IDA-AAFRIKA Ookeaniliste laamade põrkumisel Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. VAIKSE OOKEANI SAARED Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon;
suurune maa või manner, mille idaosas asetseb Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi Lõunapoolkeral asetseb umbes Aafrika- suurune 7-10 km-i kõrgune Aphrodite maa Lõunas on veel üks kontinent Lada maa Veenuse geograafia (3) Kõrgematest aladest Beta regioonis on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea suurema kraatri läbimõõt on 60-90 km Ishtari maa lääneosas asuval Lakshmi platool asub kaks kraatrit, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt Veenuse pinnal on 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani Puuduvad väiksemad meteoriidikraatrid, sest neid tekitavad meteoorid põlevad tihedas Veenuse atmosfääris lihtsalt ära Veenuse geograafia (4) Suurima meteoriidikraatri läbimõõt on u. 280 km Tihti on meteoriidikraatrid parvena koos, sest suur meteoriit on tihedas atmosfääris purunenud Veenusel paiknevate basaltide vanus on umbes 800 miljonit aastat
ning muutsid oluliselt klimaatilisi tingimusi. VULKAANIDE TÜÜBID Basaltne laava Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel. Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes. Maismaal on nad esindatud Islandil, mis asetsebki Atlandi ookeani keskahelikul. Lõhevulkaanide pursked ei ole tänapäeval maapinnal kuigi tavalised, kuid geoloogilises ajas on peamiselt basaltseist laavavooludest moodustunud hiiglaslikud magmaprovintsid, mis on peamiselt lõhevulkaanide vulkanismi tagajärg. Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide
Saarte ja mandri vahel on madal padumeri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu (ta asub mandrilise rifti vööndis). Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal,
olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid Ookeaniliste laamade põrkumisel Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub Mandrilaamade põrkumisel laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda;
Türgist Poola Kirjutan oma suurepärasest ja harivast teekonnast, mille võtsin ette, et tuua teieni tükike erinevate maade kultuuri. Reisi Türgist Poolani võtsin ma ette ühel ilusal, kuumal suvel. Teekonda alustasin siis nagu eespool mainitud Türgist. Türgi on mitmekesine maa - loodus pakub vahemerelisi randu, poolkõrbeid, soolajärvi, mägesid, vulkaanilisi maastikke ning uhkeid geoloogilisi monumente. Kuna päris palju Türgi maa-alast on liiva all, siis asuvad näiteks ühel rannikualal ka liivakaljud, mida ma käisin vaatamas ja imetlemas. Järgmiseks külastasin oma reisi käigus Derinkuyu maa-alust linna, kus asub ka maailmakuulus ja väga salapärane Gigantne labürint. Räägitakse, et linn on umbes 8 km pikk ja mitmetasandiline (20 tasandit , millest ainult 8 on turistidele avatud )
saare kogupindala - 103 000 ruutkm 65 N, 18 W Pinnamood: mägine, vulkaanilised mäed laavaväljad, liustikud, geisrid, fjordid keskmine kõrgus 557 m merepinnast Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aastal Vulkaanid kokku 130 suuremad ja aktiivsemad: Öraefajökull 2110 m, Eyjafjallajökull 1666 m, Hekla 1488 m, Grimsvötn 1725 m, Askja 1516 m, Prestahnukur 1400 m Hekla vulkaan: kõige aktiivsem vulkaan Islandil
vulkaaniliste saarte ahelikud Ookeanilise maakoorega laam Ookeanilise maakoorega laam vahevöö vahevöö Ookeaniliste laamade põrkumisel · Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; · sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim 11022m Mariaani süvik); · veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); · sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; · Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mariaani süvik 11022m Mariaani süvik Filipiini laam Vaikse ookeani laam Noore kurdmäestiku teke http://www.gi.ee/geomoodulid/ India laam Euraasia laam
ajaloo olnud hirmutavaks kaaslaseks inimkonnale. Tihti pärast vulkaanipurset järgneb maavärin mis teeb asjad veel hullemaks. Seega tuleb väita, et maavärinad käivad planeet Maa rahutu eluga kaasas ja on sellest üks osa nagu ka kõik muud sise- ja välisjõud. Lained Eristatakse ka laineid. Olemas on nelja sorti laineid mis on kas tektoonilised, vulkaanilised, langatuslikud või tehnogeensed. Tektoonilisi laineid põhjustavad maa sisepinged, nagu näiteks laamade üksteise alla vajumine. Vulkaanilisi laineid põhjustab vulkaani purse, mis omakorda liigutab kivimeid ja paneb nad võnkuma mis tekitabki maavärina. Langatuslisi laineid põhjustab koobaste sissevarisemine mis liigutavad kivimeid, suruvad suure jõuga vastu maad ja tekitavad läbi selle kiired võnkumised ehk maavänina. Tehnogeenilisi värinaid põhjustab inimeste tegevus nagu näiteks lõhkelaengute plahvatamine või suured surved maale. Teadlane S
vabaneb energia organismide eluprotsesside jaoks. Hingamine on sisuliselt aeglane põlemine madalal temperatuuril. 5. Maa siseenergia on geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia. Maapõues (80%) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Koos laavade liikumisega põhjustab vulkaanilisi ja seismilisi nähtusi. Põhjustab maakoore t0 tõusu sügavuti. 6.Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7.Maa- tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased plaadid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Päikesesüsteemi Maa-sarnased planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Sarnasus on neil suurus. Koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega
küsimus on: kas mõju on positiivne või negatiivne? Maakera asustatud piirkondades põhjustavad vulkaaanid suuri õnnetusi, alates inimeste hukkumisest kuni looma- ja taimeriigi kahjustamiseni. Vulkanismi tagajärjel tekkivad laavavoolud, lahaarid, vulkaaniline tuhk ja püroklastiline vool võivad olla nii loodusele kui ka inimestele laastavad. Laava voolamisel kraatrist alla hävitab ta kõik, mis ta teele ette jääb, hävitades nii inimasutusi ja keskkonda. Lahaarideks nimetatakse vulkaanilisi mudavoole, mis mööda vulkaani nõlve alla liiguvad. Selle nähtusele annab hoogu juurde lume ja jääga kaetud vulkaani tipp, mis purske käigus sulab ning muundub mudavooluks. Üks suurimaid lahaariga seotud õnnetusi toimus Coulmubias 1895. aastal, kui see hävitas täielikult 40 km kaugusel asuva Amero linna. Kõige hukatuslikumaks peetakse eelnevalt nimetatutest püroklastilist voolu, mis koosneb kuumast gaasist ja liigub kiirusega mitusada kilomeetrit tunnis
Täitsa omaette tüübi moodustavad vulkaanid, mis on seotud nn. kuumade täppidega, mis paiknevad laamade sisemuses. Vahevöö sügavuses on selliseid isoleerituid ja püsivaid energiakoldeid, mille kohal moodustub kerkiv soojus ja magmavoog. Tuntuim kuum täpp asub Havai peasaare all, ning tema kohal kõrgub Mauna Loa vulkaan. Maavärinateks nimetakse maakoore vappumist ja maapinna järske kõikumisi. Tõugete põhjusel eristatakse tektoolinisi-, vulkaanilisi-, langatus-ja tehnogeenseid maavärinaid. Tektoonilisi põhjustavad Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged. Vulkaanilised kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad on esile kutsutud suurte koobaste varisemisel ja tehnogeensed maavärinad on tekitatud inimtegevuse poolt, näiteks pommi plahvatused, lõhketööd jms. Maavärinaid võib põhjustada veel ka meteoriidi langeimsest, lumelaviinist või maasööst mägedest jne. Maavärinad leiavad aset laamade äärealadel
Saarte ja mandri vahel on madal padumeri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. 7 Tüüpiline Saksamaa Saksamaa väikelinn põhjarannik Saksamaa lõunaosas asuv Saksamaa kõrgeim mägi Zugspitze 8
· LITOSFÄÄR maakoor ja vahevöö ülemine osa Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt LAAMAD KAHE OOKEANILISE LAAMA PÕRKUMINE Kivimitevahelised pinged põhjustavad maavärinaid. Lõhede pinnale tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari. Maakiire hävimine(üks ookeaniline maakoor sukeldub vahevöösse. Süvikute teke OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE Raske ookeaniline maakoor langeb vahevöösse, kergem mandrilin maakoor jääb peale. Ookeaniline maakoor hävib. Suure rõhu tõttu toimub kivimite moone. Kivimite sulamisest tekkinud magma tuleb pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilie laama sukeldumisel tekib süvik ning kivimitevahelised pinged tekitavad maavärinad. Laamade põrkumine põhjustab kivimite
Liigestussügavus on teatud maa-ala kõrguste vahe negatiivsete pinnavormide põhjast, positiivsete pinnavormide tippu. Mida suurem vahe, seda suurema liigestussügavusega on reljeef. Atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun. Atollid on lubjakivist rõngassaared, mis reeglina on tekkinud aeglaselt merepinnast allapoole vajuvatele ookeanilistele vulkaanilistele saartele organismide elutegevuse tulemusena. Atollid tekivad tavaliselt vulkaanilisi saari kaarena ümbritseva rifina. Vulkaanilise tegevuse lakates hakkab saar peamiselt erosiooni, aga ka vulkaanilis materjali jahtumise ja sellest tuleneva kokkutõmbumise tõttu vajuma. Korallid aga peavad vajumise tempoga sammu ja kasvatavad rifi järjest kõrgemaks. Lõpuks vajub saar vee alla ning moodustubki atoll, mille keskel on enamvähem ümara kujuga laguun. Nõlv on reljeefielement, mille kallak võib varieeruda suurtes piirides. Nõlva kallak võib olla ka suurem kui 90°
maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. 23. Joonis. Teen joonise samuti teisele lehele ja lisan selle failiga koos moodlesse üles. 24. Vulkanismil on ,,ülesehitav'' toime meie koduplaneedi ja elustiku arengus, vulkaanide tuhk on ütlematu väärtusega mulla omaduste parandaja ja mulla taastootja. (annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid), laavavoolused murenevad kergesti ja võivad mõne aasta pärast sobida esmaseks maaharimiseks; kasutatakse vulkaanilisi kivimeid ja mineraale (nt.pimssi- kergbetooni tootmisel, lihvimis-,poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses jms). Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagil suur tähtsus keemiatööstuses. Vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks /elektrijaamade toiteks;Uus-Meremaa Põhjasaarel kasutatakse ammu kuumaveeallikaid toidu keetmiseks/pesu pesemiseks. 25
14°C LõunaAlpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. Veestik LõunaAlpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. UusMeremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo 606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (AsiaPacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Cooperation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad SPF (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane)
pumbatakse silodesse 4 tk a´-5000 t ja 6 tk a´-4000 t. Tsemendi pakkimine, väljastamine Tsement väljastatakse kas lahtiselt või pakituna paberkottidesse (40 kg või 25 kg). Tsemendi pakkimiseks on kaks karusellpakkemasinat. Pakitud tsement pannakse puitalustele ning kaetakse kilega. TSEMENTIDE LIIGID Juba Antiik-Roomas tunti mõningaid tsemenditaolisi hüdraulilisi sideaineid. Selleks põletati ja peenestati suure savisisaldusega lubjakivi või jahvatati looduslikke vulkaanilisi kivimeid. Kõik need sisaldasid vee toimel kõvastuvaid kaltsiumsilikaate. Ka tänapäeval valmistatakse peale klassikalise portlandtsemendi veel teistsuguse koostisega tsemente. Tsemendi koostist muudetakse kahel põhjusel. Esiteks võimaldab see reguleerida tsemendi kõvastumiskiirust, kõvadust, tugevust jt omadusi. Näiteks aeglustab pindaktiivsete ainete lisamine tsementmördile selle kõvastumist, happelised lisandid (kips CaSO4 jt) aga kiirendavad
eemalduvad või nihkuvad üksteise suhtes. Sellinne liikumine tekitab laamadeservadel kivimites pingeid ning selle tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas kivimiplokk fikseerub ja ei suuda liikuda edasi laamadega, siis tekib mõlema murrangu kivimite osas pinge, mille lõpptulemusena kivimiplokid purunevad ja nihkuvad ning selle kõige tulemuseks on maavärin. 1.4 Vulkaanilised maavärinad Mis puutub vulkaanilisi maavärinaid, siis nende peamiseks tekkepõhjuseks on aurude ja gaaside plahavtused vulkaanide pursete ajal. Sellised maavärinad tekivad tavaliselt sügaval maapõues subduktsioonivöönis, mis asub kuni 670km sügavusel. Samuti on olemas sellised värinad nagu langatusvärinad. Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike.
Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes. Kilpvulkaanid Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.
laamadeni välja. · Ookeani keskahelik on paralleelsetet lõhedest tükeldatud mäestikuahelike süsteem. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ning laamade teineteise eemaldumist. · Algab keskahelikust lähtuv ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. · Lõhesid mööda maakoorde tungiv magma tekitab tasapisi kerkivaid veealuseid vulkaanilisi mäeahelikke. · Praegusaja ookeanipõhjades lasuvad kivimid on geoloogilises mõttes väga noored. Need on nooremad kui 180 miljonit aastat. Mandreilt leiduvate kivimite vanus võib ulatuda isegi 4 miljardi aastani. · Erinevused tulenevad sellest, et lainemise käigus vajub ookeaniline litosfäär läbi astenosfääri ning hävib. · Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres.
vulkaanipurskeid. Subduktsioonivöönditega on ümbritsetud suur osa Vaiksest ookeanist (Vaikse ookeani tulerõngas). o Kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim 11022m Mariaani süvik). Veealuste vulkaanide vöönd moodustab üle merepinna kerkides vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt). Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. o Kahe mandrilise laama põrkumine- Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks
Aasta ilma suveta, nagu juhtus pärast Tambora purset 1816. aastal, jäi õnneks ära. See on hea näide sellest, kui õigel ajal reageerida ja teha valitsusega koos tööd, on võimalik inimohvrite arv viia miinimumi. Kuid loomulikult on võimatu vältida materiaalselt kahju.(4) Meedias on palju pööratud tähelepanu ka Yellowstone vulkaanile. Arvatakse kui see jälle purskama hakkab hävineb elu planeet Maal. Asjatundjate sõnul võib see vulkaan välja paisata nii palju tuhka ja vulkaanilisi jäätmeid, et see tapab kõik 1600 kilomeetri raadiuses. Tuhakihi paksus võib ulatuda kolme meetrini. Toksilised ained saastavad õhu, sundides miljoneid inimesi oma kodud maha jätma ja põgenema. Yellowstone´i supervulkaani uurivate teadlaste sõnul tekib just selline olukord, kui see vulkaan nüüd üle 600 000 aasta uuesti purskama hakkaks. Alates 2004. aastast on onud märke, et see supervulkaan kerkib aastas umbes 7,5 sentimeetrit. Arvatakse, et maapinna tõusu
Kolumbia lõunaosa, joostes paralleelselt Vaikse ookeani rannikuga 180-270 kilomeetri kaugusel sisemaal. See ahelik on tuntud oma massiivsete lumiste tippudega vulkaanide poolest, mis asuvad peamiselt eraldi ja on lahutatud suurte platoodega. Kuigi tavaliselt on alati üks suhteliselt kerge rada Kaskaadi vulkaanidele, on kõrgeima Rainieri (4392 m) otsa minekul ka kergematel radadel tublisti ronimist. Seal on ka mitmeid mitte-vulkaanilisi mägesid, eriti Washingtoni Põhja-Kaskaadides. Need tipud on madalamad, harva üle 3000 meetri, kuid neil on suhteliselt suur kõrgus jalamiga võrreldes, mis ületavad ka Siarra Nevada või Colorado Kaljumäed. Kaskaadide peamised tipud: Mt. Rainier 4 392 m Washington Mt. Shasta 4 317 m California üles Rocky Mountains Colorados on üle tuhende tipu üle 3000 m, 54 aga ulatuvad üle 4200 m
Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Lõuna-Alpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. 6. Veestik Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. Uus-Meremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). 7. Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad SPF (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane)
Kivimi värvus, tihedus,poorsus,kõvqdus ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest,struktuurist ja tekstuurist. Allpool asuvad kivimid on kas moondunud või kristalliseerunud magmast. Eestis moodustavad settekivimid pealiskorra, tard- ja moondekivimid aga Proterosoikumi vanusega aluskorra. Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena. Olenevalt sellest , kas magma tardub sügaval maakoores või maapinnal, eristatakse süvakivimeid ja vulkaanilisi kivimeid.Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite murenemissaaduste kuhjumisel ning mattumisel. Suurima levikuga settekivimid ov savikilt, liivakivi ja lubjakivi. Esineb ka põlevad settekivimeid,näiteks kivisüsi,põlevkivi. Moondekivimid on sette- ja tardkivimite kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerumise tulemusel tekkinud kivimid.Rändkivid on Eestis seotud liustike toimega.Graniidid,gneisid, lubjakivid ja dolomiidid. 9
Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2- 3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate,
Maailmamere taseme kogulangus oli ligi 100 meetrit. Sellel oli suur mõju mereelustikule. Teine suur väljasuremine toimus devoni ajastu lõpus. Põhjuseks võis taas olla globaalse jahenemise periood. Hävis rohkem kui 20% kõigist meres elavatest sugukondadest ja üle 70% kõigist liikidest. Kolmanda väljasuremise permi lõpu poole põhjustasid mitmed faktorid. Lõunapoolkeral olid mitmed suured jäätumised, kontinendid põrkasid omavahel kokku ning põhjustasid võimsaid vulkaanilisi perioode. Need hävitasid Maa osoonikihti ja muutsid nii maa kui ka mere happeliseks. Triiase ajastu lõpus leidis aset järjekordne massiline hävimine, mille käigus suri välja rohkem kui 50% kõigist mereselgrootute perekondadest, maismaal hävis 80-90% kõigist taimeliikidest. 65 miljonit aastat tagasi põrkas Maa kokku asteroidiga, kerkisid hiiglaslikud tõusulained ja puhkesid tuletormid. Hävis umbes 70-85% kõigist liikidest. (McGavin, 2006)
sügavustest laamade keskosade alla. Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Fumarool-on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Fumaroolid paiknevad sageli vulkaanide jalamil, olles nn fumaroolse staadiumi ehk hääbuva vulkanismi ilminguks. Fumaroolid esinevad sageli rühmadena, moodustades fumaroolivälja. Väävlirikkaid fumaroole nimetatakse solfataarideks, booririkkaid fumaroole aga soffionideks. Deluviaalsed setted- liivakas-savikad setted nõlvade ja veerude jalamil Korrosioon-on valdavalt tuule poolt kantud aleuriidi ja liivaterakestega mingi takistuse `pommitamine'
Eyjafjörduri idarannikult avanevad meile suurepärased vaated Akureyri linnakesele. Seejärel suundume ringsõidule põhjaranniku kuulsaimate vaatamisväärsuste juurde. Goðafossi kose juures teeme peatuse, paik ei ole tuntud mitte ainult oma loodusliku ilu, vaid ka saagades kajastatud ajalooliste sündmuste poolest. Jõuame Myvatni järve äärde, mis on kuulus nii kaunite vaadete kui omapärase ökoloogia poolest. Sõidame Skútustaðiri farmi juurde ning uudistame vulkaanilisi pseudokraatreid. Meile paistab suurepärane vaade Myvatni järvele ja hea ilma korral ka keskmaa mägistele tippudele. Namafjall on geoloogiliselt väga kõrge maasisese temperatuuriga piirkond, kus vaid tuhande meetri sügavusel maapinnas tõuseb kuumus juba mitmesaja kraadini. Maapinna õhukesele koorikule spetsiaalselt paigaldatud laudteedel on võimalik jalutada keevate sulfaadikraatrite vahel. Soovijatel võimalik kümmelda vulkaanilistes termaalvetes Myvatni laguunis. Tegemist
Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2- 3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate,
kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Võrdluseks märgime, et Marsi suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit läbimõõdus ja kõrgus 20 kilomeetrit ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas eemaldumisel muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, üksteisega lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt
Kõige rohkem leidub maagaasi, olulised on ka naftat, kuld ja ehituskivimid. Suurem osa U-M asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalas, ainult äärmine põhjaosa ulatub lähistroopilisse vööndisse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. U-M on palju veerikkaid jõgesid, neist pikim on Taupo järvest väljavoolav Waikato(445 km). Lõuna-Alpides aeg-ajalt puhuv föön põhjustab liustikke sulatades suuri üleujutusi. Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi, tektoonilisi kui ka liustikutekkelisi( suurim Taupo, sügavaim Hauroko) Algselt leidus Uus-Meremaal palju viljakaid pruun-, punapruun-, ja mustmuldi, neid on aga kahjustanud metsaraie ning maakasutuse ja sissetoodud loomade elutegevuse tagajärjel tekkinud erosioon. Uus-Meremaa taimestik ja loomastik on ainulaadsed, üle 3/4 taimeliike on endeemid. Mitmerindelistes metsades kasvab palju liaane, epifüüte ja sõnajalgpuid. Põhjasaarel kasvab
mineraalstruktuuride kollapseerumise ja nende asendumisel tihedama pakindusega (laboratoorsed katsed näitavad et see protsess toimub väga kiiresti) vabanevast energiast. Laamade liikumise tüübid (http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Fault_types .png ) Vulkaaniline maavärin Vulkaanilisest tegevusest põhjustatud maavärinad ei ole nii levinud, kui seda olid tektoonilistest liikumistest kaasnenud tõuked. Vulkaanilisi maavärinaid eristatakse kahte liiki. Neist esimene on põhjustatud plahvatuslikest pursetes vulkaanides. Mitte kõik vulkaanipursked ei põhjusta maavärinaid, enamus purskeid on rahulikud ning ja vulkaanid on üldse enamus aega ,,vaiksed". Vulkaanilised maavärinad on suhteliselt haruldased võrreldes laamade liikumisega kaasnevatest vappumistest (4-5% maavärinatest on põhjustatud vulkaanilistest tegevustest)
Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2-3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse parketiks ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Kõige rohkem pakub huvi Beta piirkond, mis on eraldiseisev kõrgem ala. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea
Vulkaanide tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes. Maismaal on nad esindatud Islandil, mis asetsebki Atlandi ookeani keskahelikul. Lõhevulkaanide pursked ei ole tänapäeval maapinnal kuigi tavalised, kuid geoloogilises ajas on peamiselt basaltseist laavavooludest moodustunud hiiglaslikud magmaprovintsid, mis on peamiselt lõhevulkaanide vulkanismi tagajärg. Lõõrvulkaani korral väljuvad vulkaanilised produktid maapinnale läbi enam-vähem
Peamised mäeahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Rumeenias esineb maavärinaid - eriti lõunas ja edelas. Mäestikud Ida-Karpaadid algavad Ukrainast, on Rumeenia põhjapiiril ja keskosas kulgevad Prahova jõe oruni. Mäestik koosneb rööpsetest põhja-lõunasuunalistest ahelikest. Ahelikud lubjakividest ja konglomeraatidest, südame moodustavad kristallsed kivimid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad rohkem kui 2200 m üle merepinna. Lääneservas on vulkaanilisi ahelikke (nt Harghita ahelik), seal on ka Rumeenia ainus kraater Sfanta Ana. Transilvaania Alpide ehk Lääne- Karpaatide ja ühtlasi ka Rumeenia kõrgeim tipp on Moldoveanu (2544 m kõrgusel merepinnast.) Transilvaania Alpid asuvad riigi keskosas ja on ida-lääne suunalised. Kõrguselt järgnevad Moldoveanule Negoiu 2535 m, Vistea Mare 2527 m ja Lespezile mäetipud 2522 meetriga. Tasandikud ja madalikud Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad
tunneb, vastas Cooper: ,,Seda küsige mu naiselt." Praegu teevad teadlased plaane saata Sojourner Pathfinderist kaugemale ning uurida mõne kaugema kaljurahnu tagakülge, kuhu Pathfinderi kaamerad piiluma ei küüni. ,,Võibolla peidavadki väikesed rohelised mehikesed ennast nende kaljude taha," naljatas teine kulgurijuht Jacob Matijevic. Marsist endast Teadlaste üllatuseks meenutab spektrogrammi abil uuritud esimese Marsi kalju koostis suurel määral Maa vulkaanilisi kivimeid. Seni arvati, et Marss sarnaneb rohkem Kuuga. Ühe USA koomiksi järgi Barnacle Billiks nimetatud kaljus leidus Sojourneri analüüsi järgi rohkesti kvartsi, mis teatavasti on Maal tekkinud võimsate tektooniliste protsesside tulemusel. Marsi missiooni ühe juhi Matthew Golombeki sõnul ei lootnud teadlased midagi vulkaanilist küll leida. See tähendab, et Mars sarnaneb Maaga rohkem, kui seni arvati. Täpsemate
annaabi.ee 
