Tekkime • Erinevalt ülejäänud Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. • Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Loodus • Islandi pindala on 103 000 km² ning sellest 12% katavad liustikud, 11% laava, 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad. • Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem, saarel asub üle 200 vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid • Islandi talved on suhteliselt soojad, meri islandi ümer enamsti ei jäätu Kliima • Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja- Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul. • Lisaks põhjamaa päikeses sillerdavatele liustikele on seal tulemäed ja kuumaveeallikad,
vahel. Sunda saarestiku kordinaadid on : 9° S, 120° E Bali saare kordinaadid : 8° S, 115° E Pinnamood Pinnamoes on vahelduvad mäestikud Allviaalmadalikud Künklikud tasandikud Rohkesti on Kagu-Aasias vulkaane. Laama Vulkaaniliselt on Malai saarestik väga aktiivne. Paljud Malail olevatest vulkaanidest on endiselt aktiivsed. Näiteks : Rinjani mägi Bali saar on kõige vulkaanilisem saar Malai saarestikus. Seal piirkonnas on Agungi vulkaan. Vulkaan purskas seal viimati 1964.aastal. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Info http://et.wikipedia.org/wiki/Kagu-Aasia http://et.wikipedia.org/wiki/Malai_saarestik http://et
Islandi loodus Islandi pindala on 103 000 km² ning sellest 12% katavad liustikud, 11% laava, 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad. Click to edit Master text styles Second level Islandi maapind on maailma kõige Third level vulkaanilisem, saarel asub üle 200 Fourth level vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid. Maa asustamisest alates on teada 150 Fifth level vulkaanipurset ja neid arvestatakse korduvat umbes iga viie aasta tagant. Islandi majandusel oli 2008
Island 2013/2014 Üldiseloomustus Pindala: 103 001 km2 (2014) Rahvaarv: 318 800 (2010) Pealinn: Reykjavik, elanike arv: 118 000 (2007) Keel: islandi Rahaühik: Islandi kroon (kròna) 1 EUR=162 ISK (06.04.2011) Aeg: UTC maailmaaeg; Eesti ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest.
islandlased ja teised suuremad grupid on poolakad, leedulased, sakslased, taanlased jne. Islandi loodusnähtustest Sellel saarel võib ühe nädala jooksul näha rohkem loodusimesid kui mitme kuu jooksul mööda erinevaid kontinente rännates. Islandi pindala on 102 700 km² ning sellest 12% katavad liustikud, 11% laava, 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad.Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem, saarel asub üle 200 vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid. Peale maa asustamist teatakse 150 vulkaanipurset ja need on aset leidnud iga viie aasta tagant. Kõige aktiivsem vulkaan Hekla on pursanud peale 1104. aastat 19 korda, ning seda teinekord loodusele väga hävitavate tagajärgedega. Aastatel 1947-48 kestis Hekla purse üle aasta. Hekla on jätkuvalt aktiivne ja viimati purskus ta aastal 2000. Vulkaanilisuse äärmise vastandina leidub Islandil üle 120-ne jääliustiku, mis
annaabi.ee 
