8) Vulkaanide tekkepõhjused, paiknemine Vulkaanid tekivad laamade servaaladel, kahe ookeanilise laama ning ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. Magma hakkab maakoorest üles liikuma ja väljub koldest. Vulkaanid paiknevad laamade servaaladel. 9) Vulkaani kuju, ehitus, purskeprotsess, seos magma omadustega. Kilpvulkaan: Räni- ja gaasirikas viskoosne magma, liigub vähe, väikesed laavavoolud ja tarduv magma moodustavad teravamaid vulkaanikoonuseid. Magma teekond lühike. Kihtvulkaan: Räni- ja gaasivaene väheviskoosne basaltne magma, liigub hästi, laialivalguv laama moodustab lameda koonuse. Magma teekind pikk, mitu harulõõri, kraater lai. 10) Vulkaanipurske tagajärjed Eralduvad gaasid – veeaur, süsinikoksiidid, väävliühendid. Tuhapilv – lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu. Lõõmpilv – kõrge temperatuuriga gaasi ja setete pilv, tulikuum. Vulkaanilised pommid – põlevad kivimikehad.
vee ja auru sambad Kasulikud,sest: *viljakad mullad-vulk tuhk sisaldab min aineid *grotermaalelektrijaamad kasut maa sees olevat soojust *saab ehitusmaterjale, kivimeid *turismiobjektid(ka geisrid) *fumarool-suitsuauk(väävlisuits) Kilpvulkaan Kihtvulkaan Kumer-nt Hawaii Lõõriga ja pikem vulkaanid Kiiresti laiali valguv Vähesed laamavoolud ja laama mood lameda tarduv magma mood vulkaanikoonuse teravaid vulkaanikoonuseid Hästi liikuv magma Väga vähe liikuv magma Räni ja gaaside Räni ja gaasiderikas, vaene,väikse viskoosne graniitne viskoossusega magma basaltne magma MAAVÄRINAD ...on maapinna vibratsioon ja nihked,mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Seismoloogia-maavärinaid uuriv teadusSeismograaf-aparaat,mis registreerib maapinna
Kamerun jaguneb kolmeks geograafiliseks piirkonnaks: põhjaosa savanni piirkonnaks, lääneosa mägismaa piirkonnaks ning lõuna- ja idaosa vihmametsade piirkonnaks. Kameruni vulkaan on ainus aktiivne vulkaan Lääne-Aafrikas. Vulkaan asub kõigest mõne kilomeetri kaugusel Ginea lahest ja tema suurim kõrgus on 4095 meetrit üle merepinna (Fako vulkaan, viimane purse 1959 aastal). Massiivi nõlvadel on rohkesti väikesi vulkaanikoonuseid. Mäe nõlvadel kasvavad troopilised vihmametsad ja istandikud, kõrgemal mägimetsad ja alpiniidud. Massiiv on vulkaanilist päritolu. Rannikul edelaosas on alluviaaltasandikud. Kameruni lõunaosa katab tihe ekvatoriaalne vihmamets. Põhjaosas lähevad metsad järk-järgult üle tüüpiliseks savanni alaks. Savann on troopiline puisrohtla, seda iseloomustavad kõrge kuivalembene rohustu, astlalised
annaabi.ee 
