16 S 32,064 6 8 VÄÄVEL 2 Leidumine Esineb looduses ehedalt või sulfiidi ja sulfaadi koostises. Kohati asuvad S- lademed maapinna lähedal (Itaalia) või sadadade meetrite sügavusel (USA) Vulkaanigaasides on alati S- ühendeid ja pursetes eraldub väävlit, seega leidub teda ehedal kujul vulkaanide jalamil. S on mitme aminohappe koostiselement ning kuulub valkude koostisse. Suhteliselt S- rikkad on juuksed, karvad ja linnusuled. S kuulub elemendina kivisöe, põlevkivi, nafta jt fossiilsete kütuste koostisse. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit Väävlirikkamad toiduained on kaer, rukis, tatar, herned, oad ja kapsas Omadused.
leida odav meetod vesiniku saamiseks, mida Lavoisier püüdis teha Prantsuse Teaduste Akadeemia ülesandel seoses algava õhulaevanduse arenguga. Hiljem hakati ,,põlevat õhku" selle võime tõttu nimetama vesinikuks. Vesiniku teaduslik nimetus hydrogenium tuleneb kreekakeelsetest sõnadest hydor- vesi ja genao- sünnitan, toodan. Seega peegeldub vesiniku nimetuses tema põhiomadus- võime moodustada põlemisel vett. Leidumine looduses Lihtainena on vesinikku vähesel määral ainult vulkaanigaasides. Maailmaruumis on aga vesinik kõige levinum element. Kosmoses on vesinik levinuim element. Ta moodustab ligi 50% päikese ja tähtede massist. Maal leidub vesinikku peamiselt keemilise elemendina. Vesinik on vee, hapete, hüdroksiidide ja paljude soolade koostiselement. Vesinik on orgaaniliste ainete ning kõikide elusorganismide koostiselement. Inimorganismi koostisest moodustab vesinik umbes 10%. Looduses esineb kolm vesiniku isotoopi: · Prootium- H (harilik vesinik)
annaabi.ee 
