Vulkaan mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Vulkaanid on kilpvulkaanid plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus (tuntuim Mauna Loa) vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu.

Litosfäär

1

Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad.

Vulkaan Fuji

1

Vulkaan – mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma tõuseb maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.

Litosfäär

1

Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel

Litosfäär

0

Vulkaan – maakoorde tekkinud lõõr(lõhe, mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaasid paiskuvad maapinnale 1) kustunud – inimajaloo vältel mitte pursanud 2) suikuvad – ajutise purskerahu seisund (St. Helensi vulkaan P-A) 3) aktiivsed – pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad

Litosfäär

0

Vulkaan ehk „tuldpurskav mägi“ on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud – inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad – ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed – pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsevad.

Vulkaanist „Kīlauea“ ja üldist juttu vulkaanist

0

Vulkaane on erinevaid: Vulkaani kuju, ehitus ja purske iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kui laava on paks, siis tardub see kiiresti ja moodustub kihtvulkaan Kui laava on vedel, siis voolab see kaugele ja tekib lame kilpvulkaan.

Litosfäär

1

Vulkaani ehitus on vahelduv tardunud laava kihtidest.

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

0

Vulkaanide tõttu on Io üpris tasase reljeefiga. Suurkuu värvuse määravad väävlirikkad, heleoranzid tasandikud, kuid on ka valgeid ja pruune piirkondi. Io lõunapooluse läheduses paikneb ilma kraatriteta poolteise kilomeetri kõrgune platoo.

Jupiter

0

Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge, peakoonuse läbimõõt on 4.km. Vanal ajal oli vulkaan inimestele kui õnnistus – Viljakas vulkaaniline muld andis piirkonnale suurepärase taimekasvu.

Vesuuv

0

Vulkaan on tulemägi, maakoore kanal või lõhe, mille kaudu tõusevad ajuti või pidevalt maapinnale Maa sisejõudude tegevuse saadused, nagu näiteks magma, kivid, tuhk või tulised gaasid.

Looduskatastroofid

0

Vulkaani kõrgus on 3776 (kolm tuhat seitse saada seitse kümmend kuus) meetrit, see on Jaapani kõrgeim tipp Selle läbimõõt on 505 (viis saada viis) meetrit ja sügavus on 200(kaks saada) meetrit.

Fuji tekst

0

Vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured on Mauna Loa. gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.

Geograafia riigieksami materjal

0

Vulkaanid on tuld purskavad mäed. Kes või mis paneb mäed purskama? Maakoore all vahevöös olevad kivimid on vedelas olekus ja pidevas liikumises. Maakoore paksus on kohati väga erinev.

Vulkaanid ehk tuld purskavad mäed

0

Vulkaan on madal ja lai. Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, magmavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse.

Litosfääri konspekt

0

Vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned ja tardunud magma kihtsooned võivad samuti ulatuda magmakoldeni.

Looduskatastroofid

0

Vulkaan on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 m kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi.

Euroopa turismigeograafia

0

Vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid ♥ Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.

Litosfäär

0

Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

0

Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.

Vulkaan Fuji

0

Vulkaanid on ka liustike all. 1996. aastal pursanud vulkaan tekitas liustiku sulamise tagajärjel veevoo, mis lõhkus ümber saare kulgeva maantee ja viis kaasa silla.

Island

0

Vulkaan – kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massud paiskuvad maapinnale.

Litosfäär

0

Vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat.

ISLAND powerpoint

0

Vulkaanid on mitmete eksogeneesete protsesside tulemusel täiesti hävinud, neist võivad olla alles ainult nekkid ehk magmaatiliste kivimitega täidetud lõhed

Maavärinad ja vulkaanid, vulkanism.

0

Vulkaanide jalam on väa viljakas, nendel aladel leidub maavarasid, esineb palju geisreid, vulkaanilised alad on turismi piirkonnas, purskekivimeid kasut ehitusel.

Laamade liikumised ja nendega seonduv

0

Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib.

Litosfäär

0

Vulkaan on näidanud rahutusmärke alates 1991. aastast: on esinenud tugevaid maavärinaid, maalõhesid ja kohati väikeseid mudavoole mõnes saare osas.

Vulkaan Taal

0

Vulkaan on pursanud umbes 32 korda ning viimane purustav purse juhtus 1944 aastal, mille tagajärjel hukkus 26 inimest ja 12 000 jäid oma kodudest ilma.

Vesuuv vulkaan

0

Vulkaan – tulemägi; maakoores olevate kanalite & lõhede kohale vulkaanilise tegevuse saadustest tekkinud koonuse- või kuplikujuline kuhik.

Vulkaanid

0

Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõhe(d), mida kaudu tuleb maapinnale laava (tulikuum vedel mass), kivimitükikesed ja gaasid.

Geograafia 11. klassi konspekt

0

Vulkaan ehk TULEMÄGI Enamasti koonusekujuline mägi,mis aeg-ajalt purskab (või on kunagi pursanud) laavat, kuumi gaase, kivimitükke, tuhka.

Vulkaanid

0

Vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid Kustunud vulkaan on hetkel mittetegutsev vulkaan, mille aktiviseerumist tulevikus ei peeta tõenäoliseks.

Litosfäär

0

Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud, keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 km ja vulkaanikoonuste läbimõõt 50 km, kuid on ka

Jupiter

0

Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.

Vulkaanid (referaat)

0

Vulkaan on koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid maapinnale tõusevad.

Litosfäär

0

Vulkaan - maakorde tekkinud lõõr või lõhe,kogu süsteem, mda mööda magma, purustatud kivimid ja gaasid paiskuvad maapinnale.

Litosfäär

0

Vulkaanidest tuntuim on Mount Pelé vulkaan Marinique’i saarel, mis „ärkas ellu“ 1902. aastal ning põletas maha Saint Pierre’i linna.

Kariibi mere piirkond

0

Vulkaani purskeid on vähe sest maakoor on pax. KAHE OKEAANILISE LAAMA PÕRKUMINE- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla.

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

0

Vulkaan on koonusekujuline mägi, mille sees on lõhed, mille kaudu tuleb maapinnale laava, kivimitükikesed ja gaasid.

Litosfäär

-1

Vulkaan on maakoorde tekkinud lõhe kust gaaside massid paiskuvad maapinnale jaotuvad: kustunud, suikuvad, aktiivsed Leidub laama piirialadel - ookeani keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis (Island, Vaikse ookeani tulerõnga vööndis) Laamade sisealadel - kuuma täpi, rifti piirkonas.

Geograafia. maa siseehitus, litosfäär, vulkaanid, maavärin

0

Vulkaan - looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib.

Materjal geograafia eksamiks

0

Vulkaan on akttivne ja umbes 40000 aasta vanune.Esimene inimene sellel vulkaanil oli 1853 aastal Thomas J. Dryer.

Referaat : St. Helens'i vulkaan

0

Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.

Vulkaanid ja maavärinad

0

Vulkaani nõlvadel on palju tipu piirkonnast enam-vähem radiaalselt väljuvaid laiu, ilmselt erosiooni tekitatud orgusid.

Vulkaan

0

Vulkaan – koonusekujuline tulemägi, sees on lõõrikujuline lõhe, mida mööda magma tõuseb maapinnale.

Vulkanism ja vulkaanid

0

Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma.

Geograafia riigieksami materjal

0

Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal.

Vesuuv

0

Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud, keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 kilomeetrit.

Jupiter

0

Vulkaane on ka teistel taevakehadel. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks.

Vulkaan

0

Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.

Litosfäär

0

Vulkaan on kilpvulkaan , mis on tekkinud Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laama lahknemisel.

Referaat : St. Helens'i vulkaan

0

Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis.

Litosfäär. Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt + ülesanded.

0

Vulkaan on looduslik maakoore avarus, mille kaudu tõuseb maapinnale vulkaaniline materjal.

Vulkaanid

0

Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks kõrgeim tipp.

Prasvöötme segametsad: Jaapan

0

Vulkaan on madal ja hästi lai.Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (nt. Mauna Loa)

Litosfäär.

0

Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 km, kuid on ka paarisaja-kilomeetrise läbimõõduga vulkaane.

Jupiteri, Saturni ja Neptuuni kaaslased

0

Vulkaanid on Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau jne.

Vulkaanid, Krakatau purse

0

Vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast"

Vulkaanid (referaat)

0

Vulkaan on küllaltki terav ja ehitus on vahelduv tardunud laava ja tuha kihtidest.

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

0

Vulkaan on tavaliselt koonusekujuline või kuplitaoline kivistunud laavast mägi.

Referaat "Vulkaan"

0

Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores.

Vesuuv

0

Vulkaan - mägi, mis on tekkinud magma väljumisel ja selle tardumisel.

Litosfäär

0

Vulkaan on koht, kus magama pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale.

Litosfäär küsimused ja vastused

0

Vulkaanid - koonuse kujuline mägi, selle sees on lõõrilaadne lõhe.

Laamade liikumised ja nendega seonduv

0

Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp.

Referaat: vulkaan Fuji

0

Vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad šlakikoonused.

Calerase vulkaan

0

Vulkaane on seal palju, kuid üks neist on näiteks Erta Ale.

Etioopia

0

Vulkaani nimetus on tulnud Vahemeres paikneva Vulcano saare järgi.

Litosfäär

0

Vulkaani kõrgus on 1277 m. Ta katab 13,7% Hawaii saare pindalast.

Vulkaanist „Kīlauea“ ja üldist juttu vulkaanist

0

Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal.

Ameerika ühendriigid

-1

Vulkaan - – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.

Ooeaniline ja mandriline kliima

0

Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m. Etna on Itaalia kõrgeim tipp.

Etna vulkaan

0

Vulkaanid on enamasti koondunud nn maakera tulerõngasse.

Vulkaanid ehk tuld purskavad mäed

0

Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega.

Litosfäär

0

Vulkaan on 2,550 meetri kõrgune 1,404 meetri laiune.