üliõpilased, kaitseväelased); 3. nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral isesnesest; 4. nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus (termin) sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina, nt. põhiseadus, seadus, seadlus (dekreet), määrus. 14 Kui vormistatavas õigusaktis on kas või üks üldnorm, tuleb õigusakt vormistada üldaktina, sõltumata lisanduvate üksiknormide hulgast. Punkt 2.2 Üksikaktid Mõistete ja terminite seose osas: üksikakt õigustrakendav akt. Üldnorme realiseeriv iseloom määrab ka olemuslikult põhimõtte, et üksikakt ning õigustrakendavad üksisknormid on üldakti ning üldnormide suhtes eksekutiivse (kohaldava) iseloomuga. Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused on: 1
ja neid korrektselt järgida läbi kogu töö. Nii tuleks jälgida vormistuse ja stiili ühtsust nii tekstide, jooniste kui ka tabelite puhul. Teadustekstis peab igal peatükil, lõigul, lausel ja sõnal olema oma roll tervikus. Tekst peab olema lakooniline, kuid täpne. Täpsuse hindamisel tuleb suunata õpilane kaaluma, kas esitatu põhjal on võimalik uuringut korrates (näiteks mõne teise uurija poolt) jõuda samasugustele järeldustele kui vormistatavas töös jõuti. Puuduste esinemisel on juhendaja ülesandeks juhtida neile tähelepanu ja toetada õpilast töö arendamiseks vajalike oskuste omandamisel. Jooniste ja tabelite puhul on oluline, et vastavalt koos allkirja ja pealkirjaga peavad need olema mõistetavad vaadelduna muust tekstist eraldi. Seega peavad näiteks joonise pealkirjas olema selgitatud kõik tingmärgid ja lühendid, mis joonisel esinevad või tabelis olema
kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud kategooriale: pensionärid; üliõpilased; kaitseväelased; 3) üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest; 4) formaalne liigitunnus, mille nimetus (termin) sisaldub üldakti pealkirjas (pealdise osa) rekvisiidina: nt põhiseadus, seadus, seadlus (dekreet), määrus. Kui vormistatavas õigusaktis on kasvõi üks üldnorm, tuleb õigusakt vormistada üldaktina sõltumata lisanduvate üksiknormide hulgast. P.3.2. Üksikaktid Mõistete ja terminite seose osas: üksikakt = õigustkohaldav (õigustrakendav) akt = individuaalakt. Üldakti üldnorme realiseeriv iseloom määrab üksikakti olemuse: üksikakt ning õigustrakendavad üksiknormid on üldakti ning üldnormide suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga.
annaabi.ee 
