Värv (kui väljendusvahend) jäi tagaplaanile. Mõned maalitud meenutavad koloreeritud joonistusi. Renessansi päevil ei ulatunud lineaarsuse ja plastilisuse taotlus maalikunstis nii kaugele. Varaklassitsistlik maalikunst Kehtima hakkasid normid, millest üleastumist peeti lubamatuks. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Jean-Baptiste Greuze arvates ei pidanud kunst pakkuma silmailu ja vorminaudingut, vaid kunst pidi inimeste tundeelu mõjutamisega neid vooruslikule eluviisile suunama. Elisabeth Louise Vigee-Lebrun (1755- 1842) Tegu oli soojatundelise ja sarmika portreekunstnikuga, kelle loomingus rokokoo läheb üle varaklassitsismiks. Autoportree: Elisabeth Louise Vigee-Lebrun Kuninganna Marie- Antoinette sinises sametkleidis Jean-Baptiste Greuze (1725-1805) Autoportree Kõrgklassitsistliku maali taotlused
Tema maalide motiivideks olid stseenid igapäevaelust. Õukondlik kunst avaldas aga siiski teatud mõju seda maalide maheduses ja pehmuses ning eriti koloriidis. 11 Sentimentalistlikule kirjandusele sarnaseks nähtuseks kujutavas kunstis oli JEAN-BAPTISTE GREUZE ´i (1725-1805) looming. Kunst ei pidanud tema arvates mitte niivõrd silmarõõmu ja vorminaudingut pakkuma, kui just inimeste tundeelu mõjustamise abil neid vooruslikule eluviisile suunama. Greuze´i suurte kompositsioonide süzeeks on mõni keeruline jutustus või intriig, tema teosed on alati moraliseerivad ja pealetükkivalt õpetlikud. 18.saj. keskel puhkes õitsele ka inglise maalikunst, mis võttis aga hoopis teistsuguse ilme. Inglismaa oli juba kapitalistlik maa ja siin polnud pinda Boucher´ tüüpi rokokookunstile. Nii kujuneski saj. II poolel välja omapärane