kujutab asjaõiguskokkulepe üksi endast asjaõiguslikku lepingut. Eelistada tuleks teist seisukohta. Isiklikke tahteavaldusi, nii nagu need on seda asjaõiguskokkuleppe puhul, ei saa võtta riikliku aktiga kokku ühte koosseisu. Ka see, et sissekande tegemine on põhjustatud asjaosaliste tahtest ja nad seda sisuliselt valitsevad, ei muuda sissekannet eraõigusliku lepingu koostisosaks. Sissekande tegemise nõue ei kujuta endast lepingu vormieeskirja; sest tahteavaldus ise ei ole formaliseeritud (välja arvatud kinnisasja omandiõiguse ülekandmise puhul), vaid juba lõpetatud asjaõiguskokkuleppe protsessile lisandub teine iseseisev koosseisumoment. Tegemist ei ole ka mitte teatud liiki loogilise käitumisega; sellena võiks igal juhul käsitada vallasasjade üleandmist, kuid mitte sissekande tegemist, mis ei ole pooltevaheline toiming. Kui viidatakse sellele, et ainult asjaõiguskokkulepe omaette ei saa moodustada lepingu koosseisu,
kinnisasja omandamisele suunatud eelleping notariaalselt tõestatud ja selle sisuks on kokkulepe, mille kohaselt kohustuvad pooled tulevikus sõlmima kinnisasja müügilepingu. Broneerimisleping ei saa sisaldada seega ostja ega müüja kohustust sõlmida tulevikus müügileping, vaid üksnes müüja kohustust kinnisvaraobjekti teatud perioodi hoida ostja jaoks. Kui kirjalik broneerimisleping sisaldab kohustust osta-müüa kinnisasi, siis on selline kokkulepe vormieeskirja rikkumise tõttu tühine. Kui ostja ja müüja on kindlad soovis osta-müüa kinnisasi ja takistuseks on vaid finantseerimise või vajalike dokumentide-lubade puudumine, siis on võimalik notari juures siiski sõlmida broneerimislepingu või notariaalse eellepingu asemel kohe müügileping. Selline müügileping sisaldab juba kõiki müügi olulisi tingimusi (objekt, hind, võtmete üleandmise aeg) ning tähtaega,
annaabi.ee 
