vereohver.Linnriikides toimusid iga aastased usu-pidustused,kust võtsid osa nii mehed kui ka naised,osadest olid ka orjad.Kreeklased uskusid oraakleid ehk need olid paigad ,kus käidi tuleviku kohta endeid saamas. Kuulsaim telfi oraakel ,preestrinna püütja edastas raskesti seostatavaid sõnu värsideks.Kreeklased ei pööranud väga palju rõhku surmajärgsele.Surnute hinged läksid Hadese riiki.Ajajooksul kujunes arvamus, et kui elad vooruslikult ja pidada spets riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks.Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt maamullast.promethus varastas inimestele tule ja õpetas neile tsivilisatsiooniks tarvilikke oskusi. Kui zeus sellest teada sai aheldas ta prometheusi kaukasuse mäe külge, kust ta herakles hiljem vabastas.
on tõeline armastus? Ei tea, kas saab üldse väita tõelise armastuse olemasolu. Armastus on nii ülistatud ning kõikvõimas nähtus, kuid siiski puudub sellel kindel definitsioon ning me kõik tõlgendame seda erinevalt. Ning kuidas saakski seda üheselt mõista, kui eestlane armastusest kergelt kõnelema ei kipu. Heitlus inimese sisemuses võib segi paisata kogu tema hingeelu ja mõttemaailma, rikkuda ära elu, mida on üritatud elada õigesti ning vooruslikult. Säärase tulemuse tõttu kardavad paljud teha nii-öelda õigeid valikuid ja leiavad, et moraalist on võimalik mööda hiilida. Inimene ei oska valida hea ja kurja vahel - tal on vaja varianti, kus oleksid kaks eelnimetatut põimunud, et säiliks "plussi" ja "miinuse" tasakaal nii hinges kui ka elukorralduses. Tegelikult on ju ühiskond suurel määral otsustaja, kumb võidab siseheitluses - headus või kurjus. Tugev inimene teeb aga ise valiku, kõigest hoolimata.
tervislik, pidi vere kiiresti välja laskma, süda ja maks läksid preestrile, müsteerium oli salaja peetud pidustus, mõnikord orgia, TEATER Sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest, tragöödiad olid tõsised ja ülevad, tragöödiad kasvatasid kodanikke, FILOSAAFIA Sapere aude- julge olla tark filoloogia- keelearmastus Filosoofid püüavad maailma seletada Sakratele ei meeldinud demokraatia, kui inimene teab mis on hea ja õige , siis ta ka käitub vooruslikult. Saksatese meelest oli vaja filosofeerida selleks, et mõista , mis on hüve ja milles seisneb voorus. Ta ei kirjutanud ühtegi teost. Platon Sokratase õpilane Asutas kooli, tema arust mõtlemine, õppimine on kui hing tuletab meelde neid asju, 2 õpetus hingest inimesel on 3 osa 3.õpetus on õpetus riigist 20.a teevad katseid , 50.a võib saada riigi valitsejaks HELLENISMIPERIOOD Linnanõukogud *Igal aastal valiti riigiametnikke *Välisküsimustes allusid linnad suurriigi valitsejale
Inimloomuses on soovida head kurja asemel, Platoni idee järgi ei leidu inimest, kes vabatahtlikult sooviks enda õnnetust, sest kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Vooruslik ning kõlbeline käitumine tagavadki inimesele teadmise sellest, mis on hea ja soov head tahta. Kui head tuntakse siis head ka tahetakse ja valitakse. Käitudes vooruslikult välditakse kurja. Vooruslik käitumine ei tähenda alati seda kuidas inimene PEAB käituma, sest tarkusega kaasneb ka teadmine, miks vooruslik käitumine on hea, vooruslikust käitumisest ei saa kohustus, vaid tänu vooruse vajalikkuse mõistmisele saab sellest teadmine. Tänu sellele ei käitu inimene ebavooruslikult, isegi kui on tegusid, mis tooksid talle naudingut, teab
Looduses toimub pidev areng. Kõik inimkeha komponendid on teatud om. kandjad. näit. verega on seotud inimhing. Elusoojuse kandjaks on meespool, kes annab seda edasi naisele spermaga. Aju on inimesele ebavajalik. Südames toimub mõtlemine, vere keetmine ja rikastamine. Looduses valitseb sooline paljunemine. Eetika ja moraali õp. Kõik inimesed on head. Headuse idee on valitsev. Õnn on kõigi jaoks erinev. Õnne nimel peab vaeva nägema. Tuleb elada vooruslikult. Voorused on vajalikud ühiseks eluks. Peale Platoni kardinaalvooruste on veel: eetilised voorused mitmesugused hoiakud, et taltsutada oma tundeid; dianoeetilised voorused intellektuaalsed hoiakud. Kokku moodustavad need inimliku tarkuse. Vooruseid on inimestel erinevalt. Riigi ja ühiskonna õp Inimesed peavad tegelema poliitikaga. "Need kaes pol vastu huvi ei tunne riskivad sellega, et neid juhivad hullud". Ühiskonna alggrupiks on perekond, seejärel hõimud ja riigid
välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid.Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus elades vooruslikult sai mõjutada surmajärgset saatust.Spordivõistlused: Sport oli üks meelisharrastusi.Kuulusid usupidustuste programmi.Neid peeti enam-vähem kõigis linnriikides.Hinnati ilusat musklis keha. Kreeklased sportisid alasti.Noormehed ja poisid veetsid palju aega gümnaasiumis.Nii kujunesid Gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid võistlused. Kohalike ürituste seas kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud.(Esimene olümpia-776 eKr,peeti iga 4
Selliste tuletatud verbide II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis. Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik, teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus-nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult); osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus- nimisõnad (andekus, võimekus); osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus); osa lane-nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane); osa stik-nimisõnu (nt kitsustik, kõrgustik, määrustik, seadustik, sündmustik).
välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid.Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus elades vooruslikult sai mõjutada surmajärgset saatust.Spordivõistlused: Sport oli üks meelisharrastusi.Kuulusid usupidustuste programmi.Neid peeti enam-vähem kõigis linnriikides.Hinnati ilusat musklis keha. Kreeklased sportisid alasti.Noormehed ja poisid veetsid palju aega gümnaasiumis.Nii kujunesid Gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid võistlused. Kohalike ürituste seas kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud.(Esimene olümpia-776 eKr,peeti iga 4
Õpilane pidi ise mõistmiseni jõuda, õpetaja võis teda ainult suunata Uskus, et hüve on igavene ja Oma õpetaja Platoni mitmete muutumatu sellepärast, et põhineb seisukohtadesse suhtus Arist Kes on jõudnud teadmiseni voorusest, igavestel ja muutumatutel ideedel. kriitiliselt. Ta ei pidanud õige see ka käitub vooruslikult, sest Platoni ideedeõpetust. mõistab et halb tegu kahjustab ka toimijat ennast Kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on täiuslikud Inimesele oli tema meele Teadmine voorusest on ülim voorus olemuspõhjused - ideed.
5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada. Filosoofi arvates oli oluline teada, mis voorus on, sest ainult nii saab inimene käituda vooruslikult. Sokrates võttis sõna ka riigivalitsemise teemadel. Talle ei meeldinud demokraatlik riigikord, sest valitsemises osalesid ka täielikud võhikud. See tekitas Sokratesele tõsise probleemi ta anti noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla (mõned tema õpilastest olid Ateena demokraatia vastu relvaga välja astunud) ja mõisteti surma. Sokrates lõpetas elu enesetapuga. Sokratese kuulsaim õpilane Platon rajas Ateena lähedale oma filosoofiakooli Akadeemia
Hakates vastu keisrile, teadis Timo täpselt, millega riskib - kõik oli eelnevalt läbi kaalutud. Mehel tuli teha valik ja ta tegi selle vastavalt oma vaadetele ning tõdedele. Edasine näitab, et põhimõtetele kindlaksjäämine võib otsustajale olla kohutavate tagajärgedega, kuid samaaegselt on ta oma riskidest teadlik - kangelane on oma otsuse teinud.Heitlus inimese sisemuses võib segi paisata kogu tema hingeelu ja mõttemaailma, rikkuda ära elu, mida on üritatud elada õigesti ning vooruslikult. Säärase tulemuse tõttu kardavad paljud teha nii-öelda õigeid valikuid ja leiavad, et moraalist on võimalik mööda hiilida. Inimene ei oska valida hea ja kurja vahel - tal on vaja varianti, kus oleksid kaks eelnimetatut põimunud, et säiliks "plussi" ja "miinuse" tasakaal nii hinges kui ka elukorralduses. Tegelikult on ju ühiskond suurel määral otsustaja, kumb võidab siseheitluses - headus või kurjus. Tugev inimene teeb aga ise valiku, kõigest hoolimata.
mitmeid seesmisi hüvesid. Eetiline monism- olemas on üks seesmine hüve. 25. Pluralistlik objektivism On olemas mitmed moraalireeglid,mis kehtivad kõigile Näiteks 10 käsku. 26. Prima facie printsiibid Printsiibid, mis on küll algselt kehtivad, kuid mille võib teine printsiip üles kaaluda. Näiteks koosolekule jõudmine vs uppuva lapse päästmine. 27. Hea elu temaatika ja moraal. Meie funktsioon on elada kooskõlas mõistusega, see tähendab, et elame vooruslikult. Seega on hea elu, vooruslikult elatud elu. 28. Objektivistlik hea elu-Sul on eesmärk, mida pead täitma, kui ei täöida, on nurjumine ja ei ole õnnelik. Subjektivistlik hea elu- sa oled täpselt nii õnnelik kui tunned, nurjumist ei ole. 29. Loomuseaduse teooria- inimese loomuses olev seadus, mis paneb ta õigesti käituma. Inimesel on mõistuspärane loomus,mõistus töötab isegi ilma Jumalata, loomuseadused on universaalsed ja muutumatud.TTD 30
lähevad nad allmaailma Hadese juurde, mille väraval valvas kolme peaga koer nimega Kerberos. Ta lasi hinged allmaailma ning sellest polnud pääsu. Kuna kreeklased ei uskunud elu pärast surma, siis pidid karistused inimest tabama juba eluajal või minevat need pärandusena edasi patustaja järglastele. Algul arvati, et inimese saatus peale surma ei sõltunud tema tegudest eluajal, kuid hiljem muutus arvamus ning sai oma saatust mõjutada. Kui kandsid spetsiaalseid riideid ning käitusid vooruslikult, oli sinu tulevik helgem. ORAAKLID JA ENNUSTAMINE Kreeklased otsisid jumala tahte selgitamiseks erinevaid endeid. Ennustati nii lindude lennust, ohvriloomade elunditest kuid veel paljudest eri asjadest. Tihtipeale küsiti jumalalt endalt ka nõu. Nõu küsimiseks olid neil eraldi pühamud ehk oraaklid, millest kuulsaim on Delfi oraakel Kesk-Kreekas, Parnossose mäe jalamil. Preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis ennustas, kutsuti püütiaks, sest müüt jutustas, kuidas seal
seda kunsti sofistide juures õppinud ning kes oskasid rahvaga manipuleerida ja populismiga enese kasuks hääletama meelitada (21.saj. ja Eesti??? Või aegumatu?). S oli üks esimesi filosoofe, kes muutis filosoofia senist kurssi. Ta leidis, et ei pea mitte otsima algpõhjuseid, arutlema maailma ehituse üle ja selgitama välja algelementi, vaid tuleb uurida inimhinge (tunne iseend- olevat ta ütelnud) ning tuleb lahendada elulisi probleeme ja õppida elama vooruslikult, mitte targutama abstraktsete ja elukaugete mõistetega. Mis on hea/halb? Ilus/inetu? Tõde/väär? Targaks ja kõlbeliseks saab pidada vaid inimest, kes mõistab, mis on kaunis ja hea (tal on teadmine sellest) ja ta ka juhindub sellest teadmisest oma tegudes. Uudne lähenemine jättis kuulajatele sügava mulje. S peeti targaks, sest isegi Delfi oraakel olevat öelnud, et pole targemat meest kui S. ta ise pidas end tarkuse alal asjaarmastajaks, mitte professionaaliks
Kuulsaimaks sofistiks sai Ateena filosoof Sokrates, kes avaldas oma ideid vaid suulisel teel. Tema põhinumber oli voorus, mis oli tema arvates filosoofia põhimõte, ja teadmine. Sokratese õpilastest on kuulsaim Platon, kes asutas kodulinna lähedale filosoofiakooli - akadeemia. Tema pani ainukesena oma teosed kirja dialoogidena. Tema arust oli tähtsaim ideede õpetus, ning filosoofia ülim eesmärk oli hüve idee mõistmine, mis pidi aitama tabada kõike muud ja käituma vooruslikult. Platoni õpilaste seast pärineb antiikaja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles. Tema asutas kodulähedases Lykeioni gümnaasionis oma kooli. Aristotelesel oli väga lai silmaring, ning suurimad saavutused loogika vallas. Inimene oli tema arvates riiklik olend, kes ilma riigita ei eksisteeriks, kuid ütles ka et kõiges tuleb leida kesktee (nn kuldne kesktee). Ideaalseks riigiks pidas Aristoteles riiki, kus kodanikuõigused on eelkõige keskmise jõukusega inimeste käes.
Ta oli väga mitmekülgne Rooma õpetlane: kirjanik, poliitik, filo. Kirjutas palju raamatuid. Ta oli ka Rooma keisri Nero, kes ta ka ära lasi tappa, õpetajaks. Teine kuulsam esindaja on Marcus Aurelius (121- 180). Oli ka kuulus kirjanik ja kunstnik. Tema kuulsaim teos oli "Ise endale", mis oli kreeka keeles. Temast sai ka Rooma keiser. Stoikude loogika ja tunnetus õp Stoikud rõhutasid elu praktilist poolt. Leidsid, et loogika ja tunnetuse õp eesmärgiks on õpetada ini vooruslikult elama. Tunnetus õp - stoikude järgi põhines kogu maailma tunnetus meelelisel tajul. Väitsid, et ini hing on sündides puhas leht. Kõik on võimalik saavutada kasvatusega. Meeleline tunnetus ei peta. Need on loomulikud mõisted. Kui ini rakendab ka mõistus, siis tulemus on teaduslikud mõisted. Loomulikud mõisted on täpsemad ja õigemad. Loogika õp võtsid kogu loogika õp üle Aristoteleselt, kuid nad leidsid, et see on liiga keeruline. Näit
paljusid idamaiseid jumalaid. Nt isis. Klassikalise Kreeka maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Kreeklased ei uskunud surmajärgsesse ellu. Õiguspoolest ei pannud nad väga suurt rõhku sellele. Nad uskusid, et peale surma rändavad nende hinged allilma Hadese riiki. Aja jooksul, hellenistlikus Kreekas, kujunes ka teist laadi ettekujutusi, mille kohaselt sai siinpoolses elus oma surmajärgset saatust mõjutada Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks. Kirjutades neid võrdlusi tekib mul mulje, et väga raske on võitjat välja selgitada. Nii hellenistlikul kui ka klassikalises Kreekal on midagi muljetavaldavat pakkuda. Mulle meeldib klassikalises Kreekas see, et nad ei uskunud surmajärgsesse ellu- nad suutsid jääda mõistuse piires. Hellenistlikul perioodil imestab mind see, kuidas saab nii
üle. Kuid esimene inimene Aadam tegi pattu: ta astus üle Jumala käsust ja aeti seetõttu paradiisiaiast välja. Selle esimese patu, pärispatu karistusena peab inimsugu enda elatamiseks palehigis tööd tegema, taluma kannatusi ja häbi ning lõpuks surema. Jumalal hakkas aga inimestest kahju. Ta saatis oma poja Jeesuse Kristuse inimesena maa peale inimkonda pärispatu karistusest lunastama. Kes usub Jeesuse lunastavat ristisurma ja ülestõusmist ning püüab tema õpetuse järgi vooruslikult elada, neid ootab pärast maise elu kannatusi ja surma igavene elu Jumala taevases kuningriigis. Kes ei hooli aga Jumala pakutud pääseteest ja kes teevad kurja, need jäävad lunastatute hulgast välja ja lähevad saatana meelevalda põrgusse, kus neid ootavad kohutavad piinad. Inimese lõplik saatus otsustatakse aegade lõpus viimsel kohtupäeval, mil Kristus tuleb teist korda maa peale kõigi elavate ja surnute üle kohut mõistma. Siis äratatakse surnud hauast üles ja igaüks
Taanlane Bertel Thorvaldsen, kõige järjekindlam klassitsismi elluviija. Ta oli ka eestlase August Weizenbergi eeskuju. Viimase tuntuimad tööd "Koit" ja "Hämarik". Klassitsistlik maalikunst Otsesed antiikaja eeskujud puudusid, järgiti skulptuure ja reljeefe. Domineeris siluett, joonistus. Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, tuhm. Varaklassitsism Hakkasid kehtima normid, millest oli lubamatu üle astuda. Nõuti mehisust ja eetilisust. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik, vooruslikult eluviisile suunama. Näiteks Jean-Baptiste Greuze, tema teoste süzee pärineb jutustustest. Alati õpetlik sisu. Teiseks portreekunstnik E.L. Vigee-Lebrun , soojatundeline ja sarmikas. Kõrgklassitsism Süzeed antiikajaloost ja mütoloogiast. Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seotud kaasaja sündmustega. Inimested olid maalidel tardunud ja teatraalsetes poosides. Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline
asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Argus ja hulljulgus äärmused, vaprus vahepealne. Sel viisil töötas välja vooruste eetika. Seotud see ka ,,kuldse keskteega" vooruslikkus. Peamine hüve, mille suunas inimene liigub, on õnn. Inimene tahab olla õnnelik ja omada õnnelikku elu. Inimene jõuab selleni: algab kasvatusest saab kasvatada halvaks või heaks. Kui inimest kasvatada nii nagu ta tahab, siis on pahasti. Lapse tahtele allumine absurd. Kui inimest vooruslikult kasvatada, siis sellest kujunevad välja inimese harjumused ja mõistusepärane käitumine. Inimene mõtestab asja enda jaoks läbi. Inimene ei tohi elada liialdustes, vaid peab olema mõõdukas. Vooruseeetika üks kolmest eetikateooriate kimbust, kuidas moraali mõtestatakse. Kristlik eetika 10 käsku (judaism). Silm silma vastu selle printsiibi mõte piirata omakohust, ei tarvitaks suuremat ülekohut endale tehtu üle
Kui valitsusel õnnestub mäss lämmatada, siis toetab Taevas keisrit endiselt, kui aga keiser kukutatakse, siis järelikult on Taeva toetus mässajate poolel ja troonile võib tõusta uus dünastia(Aarma 2011:10). 1.1.2. Meng zi õpetus inimesest Meng zi rõhutab enam kui Konfutsius inimese tähtsusele ja tema loomulikule headusele. Inimlikkus, kombed, kombelisus ja tarkus on inimesele loomuomased. Meng zi ei väida, et kõik käituvad alati vooruslikult, ta aga usub, et halb käitumine tuleneb inimstele loodud keskkonnast. Kui luua hea keskkond kasvamiseks ja arenguks, siis on võimalik kõikide vooruslikkus(http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianism). Meng zi inimeseõpetus tuginebki arusaamale, et inimeses loomus on sünnipäraselt hea ja sellele on omased neli vooruslikku väge: inimlikkus, kohasus, komme ja tarkus. Samuti ta arutleb inimese psühhofüsioloogilse kogemuse üle, tõstes esile südame (hiina keeles zhi) kui
· Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal, surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu · Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, kus allilma sügavustes troonis selle emand Demeteri tütar Persephone · Aja jooksul kujunes ka teist laadi ettekujutusi, mille kohaselt sai siinpoolses elus oma surmajärgset saatust mõjutada. Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks. Selliste uskumuste tähtsus tõusis eriti hellenismiperioodil.
lagunemist. Sofistid: inimese käitumine ja moraal, väärtuse suhtelisus õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilike oskusi, eriti kõnekunsti SOKRATES- 1.Põhiline teema- hüve (See mis on olemuselt hea) ja voorus (se mis aitab hüveni jõuda) Tegeles koraaliküsimustega, ja mis on hea, ja kuidas selleni jõuda. Ei võtnud oma õpilastelt tasu 2.Inimene: pidi ise mõistmiseni jõudma, et mis on voorus, ja siis ta ka käitub vooruslikult. 3.Riik: ei pooldanud Ateena demokraatliku riigikorda (sest see polnud tema arvates hüvelik, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei teadnud) PLATON- 1. ideedeõpetus- midagi on meeltega tajutav ja midagi mitte. Kõikidel meelteorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjused ideed. 2.kirg, mõistus ja tahe-need 3.asja 3. riik peaks põhinema hüvel ja filosoofid peaksid riiki juhtima (3 ühiskonnakihti filosoofid,
Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. Eelkõige siis karistussõda, mitte kaitsesõda. Aquino Thomas Aust Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod tehtud Jumala nimel. Õnnest ja poliitikast Õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, aga peab siiski püüdma hoolitseda maksimaalselt oma ihu ja hinge eest. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitsejate ülesanne seaduste kaudu harjutada inimesi käituma vooruslikult. Kuna inimese tõeline voorus on vaimne ja ülem ajalikust (maine ja mööduv), on kirik ülem riigist. Poliitilise elu põhivormiks on perfektne kogukond, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Need kogukonnad peaksid elama harmoonias. Türannia korrumpeerunud monarhia Õiglase sõja 3 kriteeriumi: · Õige autoriteet valitseja käsk · Õiglane põhjus õiguserikkumine · Õiglane eesmärk eesmärgiks õiglane rahu Üldist Feodaalne au
vältida pettumusi ja rahutuks muutumist). Epikuurlaste jaoks on õnn teatud passiivne seisund. 2 6. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõeliselt vooruslikud saavad olla vagad inimesed, aga ka nemad ei saa jõuda täieliku õnneni, sest tõeline õnn ei olegi siinpoolsuses saavutatav. Surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (ehk õnnest). Kui siin elus käituda vooruslikult, võib jõuda õndsuseni teispoolsuses. Jääb üle olla õnnelik õndsuse ootuses. Tõeline õndsus mille poole peab püüdlema seisneb igaveses elus ja rahus teispoolsuses. Augustinus oli pessimistlik ka riigi eesmärkide suhtes. Riik ei saa samamoodi seada õnne oma kõrgemaks eesmärgiks, vaid riik on tekkinud pattulangemise tulemusena. Riik hoiab patuseid inimesi vaos ning on hädavajalik inimeste vahel rahu hoidmiseks - seega on ta osa Jumala plaanist (ka paganlik riik)
9)surmajrgsus kreeklasel? Ei pannud suurt rhku sellele, mis saab neist prast surma. Karistused tabama eluajal vi pranduma needusena jrglastele. Saatus prast surma ei sltunud tegudest eluajal. SURM- ilmaelu rmutut lppu. Surnute hinged rndasid allilma Hadese riiki, maailma mbritsevat Okeanose jge mda. Aja jooksul kujunes ka teistlaadi ettekujutusi- sai siinpoolses elus oma surmajrgset saatust mjutada. Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada spetsiaalseid riitusi mne allilmaga seotud jumaluse, nt. Dionysose vi Persephose auks. 10) religioon Roomas ja Kreekas -Sarnasused ja erinevused Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjude ja vaime. Igal asjal vi elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed
jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon seal lohemao püütoni. o Surmajärgne elu: Puudus Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki (sinna pääses koobaste/allikate kaudu) Allilmas troonis emand Persephone Seda sai mõjutada pidades spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks ja elades vooruslikult · Aristokraatlik eluviis: o konkurentsivaim o väljapaistmissoov o aristokraatlikud sõpruskonnad o kodused pidusöögid (mehed, vein, jne) o kehaline ja vaimne arendamine · Orjandus: o orjatööd kasutati laialdaselt, orjade arv kasvas aja jooksul o enamik orjadest välismaalased o usuti, et barbarid ongi orjadeks loodud o orjadesse suhtuti kui varandusse, millega võidi suvalt ümber käia
Eetiline käitumine peab olema vahetu, spontaanne, intuitsioonist juhitud. Oluline on: - Kas käitun ausalt, ausameelselt, väärikalt? - Mida teeks aus, kombekas inimene samas situatsioonis? Voorused on ausus, julgus, mõõdukus, ausameelsus, osavõtlikkus, enesekontroll. Pahed on ebaausus, valelikkus, halastamatus, ahnus, argus, puuduv ausameelsus. Tegevus on moraalselt õige, kui inimene teguseb vooruslikult või arendab voorusi. Moraalselt vale on sel juhul, kui ta tegutseb paheliselt või arendab moraalseid pahesid. · HOOLIMISE EETIKA tänapäevaseim, vaadatakse isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, lisatakse teise perspektiiv. Hinnata saab: - Vaadet isiklikele suhetele ja teistest hoolimisele (nt hoolimine perekonnast. - Kuidas teised osapooled tunnevad end selles situatsioonis? - Kas saab hoiduda teistele haiget tegemises?
pronksikamakas on raske ja kõva. See piiritleb võimaluste välja, kus muutus saab toimuda. Võimalikkusel on Aristotelese maailmaseletuses keskne koht. Toimiv põhjus- väline tegur, mis käivitab muutuse. Vihm on toimiv põhjus. Toimiva põhjuse mõiste läheneb Aristotelese kausaalsele põhjusele kaasaegses mõtlemises. Lõpp-põhjus- eesmärk, millele muutus on suunatud. Miks Sokrates ei põhene vanglast, vaid jääb ootama mürgikarikat? Kuna nii on vooruslik ja Sokrates tahab elada vooruslikult. Lõpp-põhjus viitab sellele, mille pärast midagi tehakse või millise eesmärgi jaoks miski on see, mis ta on. Igasugune muutus eeldab asja, mis muutub. Sellel asjal on oma aineline koostis ja oma sisemine olemus. Miski käivitab muutuse;miski määrab tulemuse, mis muutuse käigus tekib. Aristoteles kategooriad. Kui me millestki mõtleme, kas me mitte kõigepealt ei erista mingit asja või objekti- seda, mida meie mõte puudutab, millest on jutt
vahel. Äärmus on näiteks hulljulgus ja teine äärmus on argus nende kuldne kesktee ja voorus on vaprus, mis on hea ja õige. Vooruste eetika kohaselt on peamine hüve, mille suunas inimene peaks liikuma, õnn ja õnnelikuks saamine. Inimesed tahavad elada õnnelikku elu. Kõik algab kasvatusest, sest laps võib olla nii hea kui halb ja kasvatusest oleneb, kas ta on tulevikus hea või halb. Kui last kasvatada maast madalast vooruslikult, kujunevad tal välja harjumused ehk mõistuspärane käitumine ehk ta nii-öelda mõtestab endale erinevate asjade moraalsust ja vooruslikkust läbi. Vooruste eetika kohaselt peab inimene elama mõõdukalt, mitte liialdades, näiteks liigsöömine ja näljutamine on äärmused, aga mõõdukas söömine on kuldne kesktee ja voorus. Vooruste eetika on üks kolmest suuremast eetikateooriate kimbust, mille järgi moraali lahti mõtestatakse. Selle teooria järgi on inimene loomult neutraalne
vennad/õed/emad/isad, siis ei ole seda mitte keegi!" Kui vara ja naised kuuluvad üldsusele, siis ei teki eraomandust ja armastust. Sellele, mis on ühine suurele arvule inimestele, pühendatakse kõige vähem tähelepanu. Igaüks mõtleb oma jaole, mitte üldsuse kasule. Rahasse suhtumise võib kokku võtta lausega: ,,Raha ei tohi sünnitada raha, vaid ta peab olema lihtsalt vahend kauplemise hõlbustamiseks." Ideaalseks pidas ta sellist riigikorda, mis suudab kodanikke vooruslikult kasvatada, harida ja arendada - tagades sellega kodanike õnne. Õigeteks riigivormideks ehk need, mis seda ülesannet suudavad täita peab A. : Monarhiat ehk kuningriiklust- kus üks isik on oma voorustelt niivõrd üle muust rahvast, et ta on loomult juba seatud valitsema, aga sedasorti valitsejad olevat elanud vaid kauges minevikus, muistsete kangelaste päevil. Aristokraatia ehk kus valitsemisvõim voorusliku vähemiku käes, kes on juba sündinud
Ennustas ette 585 a. e.Kr. päikesevarjutuse. Mõõtis püramiidi kõrguse varju järgi. Tuleb välja, et filosoofia emamaa ei olnudki Kreeka keskpunkt. Kogu matemaatilise teadmise sai Egiptuses, kuna kreeklased olid uudishimulikud rahvana. Tõestas esimesena, et ringi diameeter jagab selle kaheks osaks. Ütles, et kõige raskem kõigist asjadest on iseenda tundmine, aga kõige kergem on teistele nõu andmine. Siis küsis, mis on jumal? Vastas: See, kellel pole algust ega lõppu. Kuidas elada vooruslikult? Kui me kunagi ei tee seda, mida me teiste juures ei tohi. Thales küsib: Mis on kõigi asjade alge(Arhee)? - Vastus: VESI. Kõik on pärit veest ja suubub vette tagasi. Vee kui põhiaine tihenemise ja hõrenemisega sisaldub kõigi asjade päritolu. Maailma saab seletada ilma jumalate poole pöördumata. Välismaailm on korrastatud kosmos. Anaximandros 611 - 546 e.Kr
Samas hädavajalik, et tagada korda ja rahu patuste vahel. Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral, võimaldades kristlastel elada kristlikku elu. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast. Õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, aga ikkagi peab püüdma hoolitseda maksimaalselt oma ihu ja hinge eest. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitsejate ülesandeks seaduste kaudu harjutada inimesi käituma vooruslikult. Kuna inimese tõeline voorus on vaimne ja ülem ajalikust (maisest, mööduvast), on kirik ülem riigist. 7. Thomas Hobbes'i subjektiivne õnnekäsitus. Inimesed alluvad liikumise seadusele. Inimesed panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid asju. Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene
tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus riik on: 1) Pattulangemise tulemus 2) Hädavajalik korra ja rahu tagamiseks 3) Osa jumala plaanist 4) Teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust Aquino Thomas õnnest ja poliitikast õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada peab hoolitsema oma ihu ja hinge eest hea elu on pol. küsimus valitseja ülesandeks on seaduste kaudu harjutada inimesi vooruslikult käituma kirik on ülem riigist valitseja vooruslikkuse tasuks on igavene elu Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus inimese panevad liikuma ihad hea ja kuri on seotud inimese ihadega õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab Shaftesbury subjektiivsest õnnest õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses väliste asjade roll õnnes on lahtine õnnelik elu tuleneb vooruslikust tegutsemisest ja ühiskondlikust harmooniast, mis
tunnistab, et valitseja suhtes toimivad teised moraalireeglid, ent rõhutakse, et moraalne käitumine on siiski enamasti kasulikum. Rõhutakse riigimehe tarkusele, mis õpetab tal käituma vastavalt olukorrale kas õiglusest või kasulikkusest. Kardinal Richelieu kasutas head ,,riigi huvi" ära, sõnastades, et valitseja huvi on avalik huvi ja seega tähtsam kui indiviidide erahuvi, erahuvi on samuti ebakõlas terviku huvidega Friedrich II tunnistas, et keiser on oma rahva teener ja peab alati vooruslikult ja moraalselt käituma, tähelepanu pööramata oma kasule, kuid siiski tungis 1740 kallale Austriale. Sõda 1.Vana ja Uus Testament sõjapidamisest. Vana Testament põhimõtteliselt ütleb, et sõdida tuleb uskmatutega, et nad ei teeks enam pattu jumala vastu, nende linnade hävitamine, meeste tapmine ja riisumine on igati õigustatud. Uus Testament keelab aga igasuguse vägivalla (keera teine põsk, headusega
Sarvik! - Kas sa oled kaotanud sarvi? (Ainult vastus ei või jaa). Ei (vastus reeglina), siit järeldus kuna sarvi kaotanud ei ole, järelikult sarvekandja ehk sarvik. KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste tööde järgi, eriti Platoni töödest. Ta oli esimene filosoof, kes ütles, et filosoofia ei pea tegelema loodusega vaid inimhingega ja peab õpetama vooruslikult elama. Sokratese tarkus tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Kasutas 4 võtet: IROONIA. Peaeesmärgiks oli näidata väitluspartneri mitte teadmist. Selleks mängis ta
paganlik riik) osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral, võimaldades kristlastel elada kristlikku elu. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peab siiski püüdma hoolitseda maksimaalselt oma ihu ja hinge eest. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitseja ülesandeks on seaduste kaudu harjutada inimesi käituma vooruslikult ja olla neile eeskujuks; ka valitseja vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. Kirik on riigist ülem. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole absoluutset ega loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid. Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab
5 võimalik välja pääseda moksa saavutamisega, mida ,, Bhagavadgita" kirjeldab kui vabadust klammerdumisest oma keha külge, vabadust vihast, surmast ja isegi karmast. 1.6. Eetika, moraal ja seadus Hinduismi eetika põhineb karmal, põhjuse ja tagajärje seadusel, ja dharmal, õigel moraalsel teel, mida iga inimene peab järgima. Kuna meie iseloomud ja olud on erinevad, pakub see usund erinevaid võimalusi, kuidas hästi elada ja dharmat järgida. Hindud püüavad elada ja tegutseda vooruslikult, et saavutada positiivset karmat. Üks elu pole piisavalt pikk aeg täiuslikkuseni jõudmiseks ja seega püüavad inimesed sansaarast pääseda lugematute elude jooksul. Vooruslik tegutsemine tähendab tegutsemist vastavalt dharmale, õigele teele. Pole olemas ühtset dharmat (dharma tähistab seda, mis on õige antud oludes), niisiis on igal inimesel, ühiskonnal, sotsiaalsel klassil oma dharma. Hindud usuvad ka, et inimese dharma elu jooksul muutub
5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada. Filosoofi arvates oli oluline teada, mis voorus on, sest ainult nii saab inimene käituda vooruslikult. Sokrates võttis sõna ka riigivalitsemise teemadel. Talle ei meeldinud demokraatlik riigikord, sest valitsemi- ses osalesid ka täielikud võhikud. See tekitas Sokratesele tõsise probleemi ta anti noorsoo rikkumises süü- distatuna kohtu alla (mõned tema õpilastest olid Ateena demokraatia vastu relvaga välja astunud) ja mõisteti surma. Sokrates lõpetas elu enesetapuga. TUNTUMAD FILOSOOFID
Mõistus peab otsima keskpaiga. Nii liitub voorusega sünteesiv element, mis tõstab selle pahedest kõrgemale. Kesktee ei puuduta üksikuid tegusid. Praktikas juhib inimest eriline mõtlemine, mis erineb nii teoreetilisest mõtlemisest kui oskustest. Praktiline mõistus erineb teoreetilisest mõistusest just selle poolest, et haarab üksikuid tegureid. Praktilise mõistuse tegevus on seotud suhte ja situatsiooniga. Praktiline süllogism. Vooruslik inimene toimib paratamatult vooruslikult. Aristotelese maailmapildis ei leidu kohta üksikisiku mina-vormilisele eredusele, tema tahtele ja vabadusele. AQUINO THOMAS Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia. Ta ei loonud oma mõistestikku. Ta ühendas Aristotelese ristiusuga. Ratsionalist. Usk ja mõistus Mis suhtes on usk ja mõistus? Mõistus ja filosoofia ei loo dogmadest erinevat tõde- mõistus ja ilmutus ei ole omavahel vastuolus. Mõistus toetab ja täiendab ilmutust. Osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada
Kuna me ei saa kunagi kõike, mida tahame, ei saa me ka olla kunagi 100% õnnelikud, sest me ei saa kunagi olla iha ega hirmuta. 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Õnne poole tuleb püüelda ja seda tõepoolest alati tehakse, ent küsimus on, milles seda otsitakse: a. kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises vaid iseendale b. või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes Tunnete harmoonia hinges paneb vooruslikult tegutsema ja viib ühiskondliku harmooniani, mis omakorda tagab õnneliku elu, mis on ühiskonna käsutuses, kuid see võib väljenduda igati poliitikud, õpetajad, filosoofid. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Moodne inimene on ennastimetlev, sõltuv (asjadest, teistest inimestest), valmis eesmärkide saavutamiseks teisi hävitama, õnnetu (sest ei saavuta kunagi, mida tahab), võrdleb end pidevalt teistega, ei tunne iseennast. Riik 1
2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus Erasmus ei kaotanud usku sellesse, et klassikaline humanistlik voorusõpetus suudab jätkuvalt inimest paremaks muuta ja kirjutas enda arvates veelgi parema 'valitsejapeegli', mis toob välja kõik need ohud, mis uutes tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 2) Alternatiivne voorusõpetus Machiavelli.Pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele. Esitas nö käsiraamatu, kuidas vooruslikult ehk edukalt, eesmärke saavutades valitseda. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid klassikalised moraalireeglid peaksid kehtima alamatele, ent mitte valitsejatele. Valitseja peab omandama võime mitte olla hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele. Valitseja kõige suurem eesmärk sarnaselt humanistidele on au ja kuulsus, aga selleni ei vii mitte rahu, vaid tuleb esmajoones riiki säilitada ja kasvatada. Kõik, mis riiki säilitab ja suurendab, on vooruslik.
Harmoonimlisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid, suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetes, ülimalt suur refleksiivne nauding (vaatleme ühiskondlikku käitumist ja tunneme rõõmu enda vooruslikust käitumisest) oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest. Tuleb teha sõpradele, kogukonnale head ja tegutseda riigi huvides see teebki õnnelikuks. Voorus on õnne tarvilik tingimus ja tunneme valu, kui vooruslikult ei käitu, sest sisekaemuses saame aru. Shaftesbury õnneliku elu vormidest Pole selge, millist rolli mängivad välised asjad õnnes. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Filosoof teenib ühiskonda, olles moraalne kasvataja. Jean-Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika moodne inimene ei suuda õnnelik olla Moodsa aja probleemid: · Arutlus teadusest ja kunstidest · Arutlus ebavõrduse tekkest Kaks võimalikku lahendust: · ,,Ühiskondlik leping" (1762)
6) Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, aga ikkagi peab püüdma hoolitseda maksimaalselt oma ihu ja hinge eest. Inimene on osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Seega hea elu on poliitiline küsimus. 10 Valitsejate ülesandeks seaduste kaudu harjutada inimesi käituma vooruslikult. Kuna inimese tõeline voorus on vaimne ja ülem ajalikust (maisest, mööduvast), on kirik ülem riigist. Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. 7) Thomas Hobbes'i subjektiivne õnnekäsitlus Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele. Inimesed panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed,
Liberalitá tähendab veel 'õilsust; väärikust'; parsimonia: 'säästlikkust, mõõdukust'. 5 Machiavelli Valitseja 1. Alustades niisiis ülalnimetatud omadustest esimesega, ütlen, et oleks hea olla heldeks peetud, kuid ometi kahjustab sind heldus, mida kasutatakse selliselt, et sind ka tegelikult heldeks peetakse12; sest kui seda kasutatakse vooruslikult, nii, nagu seda peabki kasutama, ei saada sellest aru ja sa ei pääse helde inimese vastandi häbistavast kuulsusest. Nii ongi, et teiste silmis helde inimese mainet säilitada tahtes ei tohi jätta kõrvale ühtki võimalust toreduse ja luksuse väljanäitamiseks; nii et kui sääraselt käitub valitseja, jõuab ta lõpuks ikka selleni, et raiskab ära kõik oma vahendid, ja on lõpuks sunnitud - kui ta ikka veel tahab säilitada helde inimese mainet - koormama
seda, mida teeb vooruslik inimene!" Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse "Inimene, kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. · Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. · Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. R. Hursthouse'i vastus · Tegu on õige siis, kui selle teeks nendes oludes ka vooruslik toimija. · Vooruslik toimija on see, kes toimib vooruslikult, s.t kellel on voorusi ja kes neid ellu viib. · Voorus on iseloomujoon, mida inimene vajab hästi elamiseks . Hursthouse'i abordinäide · Vooruseetika ei püüagi anda vastust küsimusele, kumb on tähtsam, kas loote õigus elada või ema enesemääramisõigus. · Vooruseetika hindab teo tegijat: kuidas suhtuda abordi tegijasse? Abort iseenesest ei ole õige ega vale. · Millest lähtub tegija hindamisel
See piiritleb võimaluste välja, kus muutus saab toimuda. Võimalikkusel on Aristotelese maailmaseletuses keskne koht. Toimiv põhjus- väline tegur, mis käivitab muutuse. Vihm on toimiv põhjus. Toimiva põhjuse mõiste läheneb Aristotelese kausaalsele põhjusele kaasaegses mõtlemises. Lõpp-põhjus- eesmärk, millele muutus on suunatud. Miks Sokrates ei põhene vanglast, vaid jääb ootama mürgikarikat? Kuna nii on vooruslik ja Sokrates tahab elada vooruslikult. Lõpp-põhjus viitab sellele, mille pärast midagi tehakse või millise eesmärgi jaoks miski on see, mis ta on. Igasugune muutus eeldab asja, mis muutub. Sellel asjal on oma aineline koostis ja oma sisemine olemus. Miski käivitab muutuse;miski määrab tulemuse, mis muutuse käigus tekib. Aristoteles kategooriad. Kui me millestki mõtleme, kas me mitte kõigepealt ei erista mingit asja või objekti- seda, mida meie mõte puudutab, millest on jutt
viib turvalisuse ja heaoluni. XVI peatükk Heldusest ja {kokkuhoidlikkusest} 1. Alustades niisiis ülalnimetatud omadustest esimesega, ütlen, et oleks hea olla heldeks peetud, kuid ometi kahjustab sind heldus, mida kasutatakse selliselt, et sind ka tegelikult heldeks peetakse; sest kui seda kasutatakse vooruslikult, nii, nagu seda peabki kasutama, ei saada sellest aru ja sa ei pääse helde inimese vastandi häbistavast kuulsusest. Nii ongi, et teiste silmis helde inimese mainet säilitada tahtes ei tohi jätta kõrvale ühtki võimalust toreduse ja luksuse väljanäitamiseks; nii et kui sääraselt käitub valitseja, jõuab ta lõpuks ikka selleni, et raiskab ära kõik oma vahendid, ja on lõpuks sunnitud - kui ta
valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda ei ole. See saavutatakse vooruse läbi. Ihasid ja soove tuleb piirata, et vältida pettumusi. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast Enesearmastus on ennasthävitav. Tõeliselt vooruslikud saavad olla vagad inimesed, aga ka nemad ei saa jõuda täieliku õnneni, sest tõeline õnn ei olegi siinpoolsuses saavutatav. Kui siin elus käituda vooruslikult, võib jõuda õndsuseni teispoolsuses. Riik on pattulangemse tulemus ja ajend, riik on paganlik osa, kuid oli osa Jumala plaanist, see on hädavajalik, et tagada kord patuste inimeste vahel. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peaksime siiski püüdma hoolitseda maksimaalselt oma hinge ja heaolu eest. Inimene on osa ühiskonnast, hierarhilisest süsteemist,
Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast. Õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, aga ikkagi peab püüdma hoolitseda maksimaalselt oma ihu ja hinge eest. Inimene on osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Seega hea elu on poliitiline küsimus. Valitsejate ülesandeks on seaduste kaudu harjutada inimesi käituma vooruslikult. Kuna inimese tõeline voorus on vaimne ja ülem ajalikust (maisest, mööduvast), on kirik ülem riigist. Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. 7. Thomas Hobbes'i subjektiivne õnnekäsitus. Inimesed alluvad liikumise seadusele. Inimesed panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid asju.
annaabi.ee 
