ebaõiglusega. Ta väidab, et põgenedes aitab ta kaasa linna ja rahva hävitamisele, kuna astub vastu seadusele ja õiglusele ning üksikisikuliselt tühistab need. Võib öelda, et linn/riik on kaasa aidanud inimese (sh Sokratese) sigitamisele ja üleskasvatamisele, mistõttu on ta selle teenistuses, tõmmates paralleele kasvõi orja-peremehe suhete vahele. Seega, kuna riik on alati tähtsam üksikisikust või tema perekonnast, ei saa olla neil võrdsed õigused vooruslikul inimesel oleks mõeldamatu hävitada riiki, samal ajal kui riik seda teha võib. Kui nüüd Sokrates põgeneks, oleks see ülim reetmine, sest ta nõustus kohtuprotsessil oma surmaga (isegi kui temale tehti ülekohut) ja ei pakkunud ise välja maapakku saatmist. Põgenemist ei saaks õigustada ka laste olemasoluga, kuna nende kasvatamise eest kannaksid hoolt Sokratese arvukad sõbrad ning linnast välja viimine teeks neist asjatult võõramaalased. Tessaaliasse põgenemine oleks
· Nt pole tähtis mitte ainult see, et inimene räägib tõtt, vaid et tal poleks ka kiusatust valetada. · Vrd Kanti teooriaga: kui inimesel on kiusatus valetada, kuid ta siiski ei valeta, seda selgemalt ilmneb tema moraalsus! Vooruste ja tegude vahekord · Voorused avalduvad toimepandud tegudes : häid tegusid teevad ennemini head, vooruslikud inimesed; halvad, pahelised inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid. · Kas see on alati nii? Vooruslikul võib vahel sekka juhtuda ka halbu tegusid ja pahelisel häid. · Peab olema võimalik hinnata eraldi tegu ja karakterit. Vooruste koht moraaliteooriates Teleol. ja deont. teooriates sekundaarne: · Kant ütleks: voorused aitavad meil moraaliseadust täita. · Mill ütleks: voorused aitavad meil üleüldist heaolu edendada. Vooruseetikas primaarne: · Vooruseetikas on vooruste omamine ise esmatähtis, sõltumata sellest, millised teod neist
Kui inimene teab, mis vooruslik, ei pruugi ise nii käituda. Mugavaim oleks, kui oleks kindlad reeglid, kuidas käituda. Nende olemasolu võib osutuda raskeks sõltub olukorrast, asjaolust, keskkonnast. Ei saa olla kindlaid reegleid. Inimene, kes on enda voorustega vaeva näinud, oskab konkreetsetes situatsioonides käituda. Eeskujulik inimene otsustab iga asja kohta õigesti kui inimene eeskujulik ja vooruslik, siis ei käitugi kunagi valesti. Ei tähenda, et vooruslikul inimesel oleks eriline intuitsioon ei ole saanud Jumalikku tarkust vms. on vaja elukogemust, et olla vooruslik. KESKAEGNE VOORUSTE EETIKA Vooruste eetikat võeti üle ka keskajal kristlikusse mõtlemisse. 7 surmapattu. Õige v moraalne tähendas Jumalale allumist. Kristliku eetika põhialus inimene ja jumal v inimene ja inimene. Augustinus mõistust ei saa usaldada. Ainult vaimu saab usalda. Isiklik elukogemus noores eas
Nad ütlesid, et kõige olulisem tee õitsengu ja kuulsuse saavutamiseni on rahu (pax) säilitamine. Lisaks rahule oli vaja riigis tagada õiglus (iustitia). Vürstivõimu kasvades Itaalias hakati arutlema vürstlike vooruste üle. Lisaks kardinaalvoorustele, eeldati neilt veel kõrgemaid voorusi. Nad pidid üles näitama armulikkust, heldust ja suuremeelsust. Vürstid pidid andma rohkem kui õiglus nõuab. 45. Cicero valitseja kohustustest Cicero raamat esitas voorusliku inimese ideaalpildi. Vooruslikul inimesel (nii tavainimesel kui valitsejal). pidi olemas olema teatud põhilised voorused e kardinaalvoorused. Cicero jaoks olid need: tarkus, kindlameelsus, mõõdukus ja õiglus. Õiglus omakorda jagunes kaheks: 1)vältida ebaõiglust mitte kasutada pettust ja vägivalda, riigimees peab sellist tegutsemist vältima; 2) ausus riigimees peab sõna pidama. Valitsejale lisandusid veel teised kohustused. Valitseja pidi kaitsma kodanike huvi, sealjuures unustama omapoolse kasu
" Uskus, et kui on hea monarh, siis see annab välja parima riigikorra, sest teda ei takista miski oma heade kavatsuste elluviimisel; kui aga on halvim, siis ei takista ka teda miski halvim riigikord. · Kuidas valitseda ehk mis on valitseja "voorus"? Mis on see, mis teeb valitsejast hea valitseja? Mis on tema spetsiifiline voorus? Valitsejal on veel muud valitsemiseks vajalikud omadused kui tavalisel vooruslikul inimesel. Esmalt tuleb see voorus ära tunda ja seejärel teda vastavalt vooruse ideaalile kasvatada. 14.15. saj. (renessansi) Itaalia poliitiline humanism Arvati, et inimestes on potensiaal saada ükskõik kelleks, saada nii halvaks kui heaks, kuid inimene sünnib ,,puhtalt lehelt". Nature vs nurture tänapäeva debatid. · Renessanss poliitilises teoorias: klassikalise hariduse võidukäik. Rooma autorid:
annaabi.ee 
