joone (pahede) vahel. Äärmused- liiga palju, liiga vähe Nt. hirmu tekitatud äärmused on hulljulgus ja argus, parim seal vahel on vaprus. Tuleb leida kuldne kekstee. Iga inimese keskmine ei ole voorus, vaid arenenud, täiusliku, intelligentse inimese keskmine on. See ei tähenda, et tugevad tunded tuleb kõrvale heita, nt tavaliselt on vooruseks viha tagasihoidmine, kurjuse juuresolekul on vooruseks viha väljaelamine. Voorused on omandatud mitte sünnipärased. Inimene muutub vooruslikuks kui ta harjub tegema vooruslikke tegusid. Selleks, et voorused välja kujuneksid on vaja ka tarkuse väljakujunemist. Phronesis- praktiline tarkus Suurim hüve on õnn. Õnn on seotud inimesele iseloomulike võimete täieliku ja vaba teostusega. Täiuslikkus on see, kui miski täidab talle omast eesmärki- igal asjal on oma eesmärk. Inimese eesmärk on olla õnnelik.
eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise".Aristokraatia-parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikutele,vastandub monarhiale ja demokraatiale.Türannia-autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga.Oligarhia-Mõistet on kasutatud 1990ndate aastate
Siiski leidus veel keegi, kes Montecchisid ja eriti veel Romeot vihkas see oli Capulettide sugulane Tyblat. Ta oli väga sõjakalt meelestatud ja noris Montecchidega igal võimalusel tüli. Isegi pärast Montecchi ja Capuletti leppimist ei jätnud ta tülinorimist järgi. Kui Romeo oma kaaslastega Capulettide korraldatud peole tuli, üritas Tyblat Romeot rünnata. Vana Capuletti ei lasknud tal seda teha ja isegi kaitses Romeot, nimetades teda tulbiks ning vooruslikuks noormeheks. Tyblat näiliselt küll taltus, aga seesmiselt lausa kees vihast ja vihkamisest. Ja see vihkamine sai ka loo arenedes Romeole ja Juliale saatuslikuks. Kolmas põhjus, miks noorte armunute lugu traagiliselt lõppes, oli see, et Julia vanemad olid tütrele juba mehe välja valinud. Nad ei teadnud, et Julia armastab Romeot. Kui nad oleksid seda teadnud, oleks nad ehk Julia valikuga leppinud. Aga Capulettidel ei olnud
vedamine. A on Sokratesest teisel seisukohal. Sokrates: ,,See, kes teab, mis on hea, ei hakka heale vastu seisma." A ei olnud sellega nõus. ,,Teada, mis on hea ja seda kasutada, on erinevad asjad." Inimesed, kes on valinud teha halba, teevad seda meelega. Taltsutamatud inimene on afektiseisundis (mõjutus, ärritus), läheb endast välja ja käitub vastupidiselt õigele. Ütleb, et inimene, kes teab ja teeb ikkagi kurja, on hullem. ,,Teadmine voorusest ei tee inimest veel vooruslikuks." Eetikateooriad ei anna ammendavaid vastuseid iga olukorra jaoks. Eetikateooria aitab seletada. Kõikehõlmavat reeglistikku ei saa olla. Vooruslik inimene näeb tõde, kuid see ei tähenda, et sellel inimesel oleks mingi võime. Et inimene saaks olla vooruslik, läheb vaja aega. Potentsiaalselt on vanem inimene vooruslikum kui noorem. A ütleb, et on mõned reeglid, mis on üldkehtivad. Keskajal oli vooruste teema oluline. Taasavastati antiikautorid. Araabia keelest hakati
mõjult jms. sugugi võrdsed ja ühiskonna seisukohalt tuleb olulisemaks lugeda neid seltskondi, mille tähtsus ja mõju on ühiskonnale suuremad. Samas võiksid just eetiline käitumine ja edu olla need hoovad, mis toovad inimesele teiste usalduse ja autoriteedi ning saavad sillutada teed võimutüüri juurde. Lisaks aitab eetika lahendada konflikte õigluse huvides ja korra alusel ning aidata kaasa inimsuse arengule/õitsengule. Eetika eesmärk Õpetatakse, kuidas saada vooruslikuks ja kõlbeliseks; Oluline pole nähtuste mõistmine, vaid tegevus; Peab näitama, kuidas saada tubliks ja vooruslikuks; reguleerib käitumist teise inimesega, inimgruppide vahel, inimese loodud asjade ja iseendagagi; õpetab mõtlema väärtustest. Eetika jaotised Eetika kui distsipliin jaguneb järgmiselt: 1) teoreetiline eetika, 2) praktiline eetika. Teoreetiline eetika tegeleb üldiste eetikakategooriatega ning selle võib üldjoontes jagada metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks:
Teada näiteks mis on õiglus tähendab osata defineerida mõiste õiglus. Kui me seda ei oska, siis ei saa me öelda, et teame mis on õiglus ja kui ei oska öelda mis see sõna tähendab pole õigust seda kasutada. 4) Induktsioon. Määratluse leidmiseks kasutada induktsiooni, üldistust. Teadmised olid Sokratese silmis niivõrd tähtsad, et ta pidas eetiliste vooruste küllaldaseks tingimuseks teadmisi. Teadmine mis on hea ja halb teeb inimese vooruslikuks. Kurjust põhjustab filosoofi arust teadmatus. Sokratese arust ei saa ühtegi teadmist pidada tõeliseks kui sellest ei tulene moraalne tegu. Sokratesel oli lisaks sõpradele ka palju vaenlasi. Kolm neist: poeet Meletos, nahatöökodade omanik Anytos ja kõnemees Lykon kaebasid ta kohtusse. Nad esitasid südistuseks selle, et Sokrates ei tunnista linna jumalaid vaud uusi deemoneid ja tutvustab neid ka noortele. Siiski võib tagantjärele öelda, et kogu süüdistus oli fabritseeritud.
mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel on vastavad teadmised, käitub ta õigesti. Kõlblus on kõigi jaoks üks. Aristoteles (384-322 eKr) käsitles eetikat kõige süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud. Mõistuse kõrval peab ta kõlbelise elu jaoks eriti tähtsaks tahtejõudu. Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus,
§ Kirjeldab kahe suguvõsa verist Kolmas tase võimuvõitlust, kuid lisaks Neljas tase lahingukirjeldustele sisaldab eepos Viies tase ka arutlusi usu üle, õpetusi vooruslikuks eluks jm. KULTUURISAAVUTUSED Arv 0, araabia numbrid Male Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri ke juhtslaidi teksti laadideTeine redigeerimiseks tase tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase INDIA ELEVANT
mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel on vastavad teadmised, käitub ta õigesti. Kõlblus on kõigi jaoks üks. Aristoteles (384-322 eKr) käsitles eetikat kõige süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud. Mõistuse kõrval peab ta kõlbelise elu jaoks eriti tähtsaks tahtejõudu. Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus,
Keha on see, mis liigub. Mateeria on see, mis ei muutu. 2) Liikumise põhjendused? Võimalikkus ja tegelikkus? Igal asjal ja kehal on pontentsiaal ja võimalus seda teha. 3) Keha muutub koguaeg, aga sisu jääb samaks (veri) Kuldne kesktee - püsida koguaeg keskpäraselt Eetika 1) Eesmärk eudaimonia (toimimine mõistuse kohaselt) 2) Ka üksik inimene peab olema õnnelik. Selle saavutamiseks on kas: praktiline (kuldne kesktee) või teoreetiline Kuldse kesktee saavutamiseks (vooruslikuks olemine) - Argud, Julgus, Meeleheide,Rahulikkus ja Vaprus. Suudab leida igas asjas keskmise ning kõik inimesed peaksid olema nii.-
on võibolla temas endas peidus. 3. Teadmine seisneb oskuses defineerida vastav mõiste, seega tuleb teadmiseni jõudmiseks püüda see mõiste korrektselt määratleda. 4. Määratluse leidmiseks kasutada induktsiooni, s.t üldistamist. VOORUS JA TEADMINE Teadmiste paatos oli Sokratese silmis nii suur, et ta pidas eetiliste vooruste küllaldaseks tingimuseks teadmist. Teadmine, mis on hea ja mis on halb, teeb inimese vooruslikuks. Kurjuse põhjuseks on Sokratese arvates teadmatus. See näib olevat kaheldav: on ju küll olukordi, kus inimene teab, kuidas tuleks käituda, kuid toimib ikkagi vastupidi. Ühtegi teadmist ei saa tema järgi seega pidada tõeliseks, kui sellest ei tulene moraalne tegu, Sokrates väitis ka, et õiglus ja iga teine voorus seisneb tarkuses. Õiglased ja üldse kõik vooruslikud teod on kaunid ja head. Ehk peaksime Sokratese arusaamas nägema hoopis
1. Välised hüved nagu söök, jook ja rikkus jms 2. Kehalised hüved nagu näiteks tervis 3. Hingelised hüved. Aristoteles on nõus, et inimene vajab õnnelikkuseks neid kõiki, kuid otsustava tähtsusega on siiski just hingelised hüved.Õnn on elu kooskõlas voorustega. Voorused ongi nendeks kohasteks vormideks, milliseks tuleks inimesel oma loomupärased püüdlused kujundada, et oma elusihti saavutada. Järelikult tuleb õnnelikkuse saavutamiseks kujundada ennast vooruslikuks inimeseks. Platoniga võrreldes torkab silma see erinevus, et Aristoteles ei tunnista individuaalse hinge surematust. Järelikult on üksikisiku õnnelikus saavutatav ainult siinpoolses elus. Õnnelikkust käsitletakse aga teiselt poolt just elu kui terviku karakteristikana. Esimene pääsuke ei tähenda veel kevadet, üksik õnnestunud tegu või päev või eluperioodgi ei ole õnnelikkuseks siin defineeritud tähenduses. Kas inimene on
nõrkade üle valitsema, sest nii on ka looduses, kus tugevad ja agresiivsed loomad nõrkadest toituvad. Sofistide loogika vastu astus välja sokrates, kes on Kreeka üks kõige kuulsamaid filosoofe, kes võttis kasutusele mõiste voorus. Kuna ka sofistid kasutasid mõistet voorus, süüdistas Sokrates neid selles, et nad ei teadnud tegelikult seda, mis see voorus on. Sokrates kaa ei määratle mõistet voorus, vaid järeldab, et iga inimene selleks, et saada vooruslikuks peab tunnetama vooruse olemust. Kõigile ei ole antud tunnetada voorust, kuna selle tunnetamine on seotud teadmistega, oli selle tunnetamine võimalik ainult haritud inimestel. Lähtudes sellest teadmisest kritiseeris Sokrates Ateena demokraatiat, väitest, et seal on võimul väga palju poliitilisi võhikuid ja seetõttu ei saa nad ise ega ka Ateenlased olla õnnelikud ehk vooruslikud. Seda seisukohta nähti poliitikute poolt demokraatia õõnestamisena ja Sokrates anti kohtu alla
9) Nimesõimule rajatud laulud Ahellaulud 1)Küsimus-vastus-küsimus 2)Nn. Lõputa laulud (moodustub ring) Karjaselaulud EESTI LASTEKIRJANDUSE TEOREETILISE MÕTTE ARENGUST (UNDRITZ, LIIV, KUNDER, PARIJÕGI) Paul Undritzi kõne ,,Laste kirjadest" avaldati Eesti Postimehes. (kirjad tähendavad raamatuid) Tema arvates oli lastekirjanduse põhiülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada. Saksalas ilmus Juhan Liivi artikkel ,,Laste kirjavara", kus propageerib järgmisi mõtteid: lasteraamatuid võivad kirjutada ainult küpsed kirjanikud; lastele pakutavad kirjanduslikud ,,kujud" peavad lihtsad, kuid seejuures vooruslikud olema; keel olgu kerge ja luulelise kõlaga; sõnadega ei tohi ,,koolmeisterdada"; lastele on sobimatud romaanid ja luuletused, röövjutud
tema kriitika õigeusk. 14. november 1831 Hegeli suri koolera Berliinis neli kuud pärast seda, kaunistatud Friedrich Wilhelm III Preisimaa. TSITAATE · Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost. · Kes tahab midagi suurt saavutada, peab oskama ennast piirata. Kes aga tahab kõike, see ei taha tegelikult midagi ega saavutagi midagi. · Kui inimene saadab korda ühe või teise kõlbelise teo, siis see ei tee teda veel vooruslikuks; Ta on vooruslik sel juhul, kui selline käitumisviis on kujunenud tema iseloomujooneks.
*Platon, Aristoteles,stoikud-voorus *epikuurlased-naudingud Tava-arusaama kriitika -Platoni ,,Sokratese apoloogia".Sokrates noomib ateenlasi valede eesmärkide eest. -Aristotelese ,,Nikomachose eetika", eristab kolme sorti inimesi ning selle alusel kolme sorti elu: 1.kes taotlevad naudinguid 2.kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitiku-tee 3.need kes hindavad voorust-mõtte-tööga seotud elu VOORUSE TÄHTSUS *Arete:voorus, täiuslikkus, loomutäius *Paideia:noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) *antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus PLATON (ca 428-348 eKr) Voorusest ja õnnest: Platoni keskmised dialoogid: -õnne jaoks keskne vooruslik elu -hingel 3 osa:mõistuslik,emotsionaalne ja instinktid -õiglus:iga osa täidab oma funktsiooni -mõistus valitseb, emotsioonid toetavad ja instinktid ohjeldatud Platoni hilised dialoogid:(Pidusöök) -vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest)
2. Liberaalne lähenemine: 1.Eelistatakse esindusdemokraatlikkevorme. 2.Kodanikku nähakse ratsionaalse toimijana, kelle poliitiline roll avaldub üksnes siis, kui midagi olulist on kaalul. 3.Rõhk üksikindiviidil. 4.Kodanikuõigusi ja –vabadusi ning õigusriiklust tähtsustatakse enam kui osalusaktiivsust. Vabariiklik lähenemine: Osaluskesknedemokraatiafilosoofia: 2.Patriotismning osalus ühiskonna asjus teeb kodaniku õilsaks, vooruslikuks(virtu). Oluline koht väärtustel. 3.Rõhk üldisel huvil ja riigi huvidel-vajadustel. 4.Olulised nii esindusdemokraatlikud kui osalusdemokraatlikud menetlused Kommunitaarne lähenemine: Kogukonnakesknedemokraatiafilosoofia. 2.Olulised ennekõike kodaniku kohustused kogukonna ees. 1.Üksikisik tagaplaanil 2.Riik tagaplaanil 3.Olulised ennekõike otse-ja osalusdemokraatlikud otsustusvormid.
laulud 1 ahellaulud: küsimus vastus- küsimus 7. Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust - 19. sajandi II poolest põhjust rääkida eesmärgiteadlikkust eesti lastekirjandusest ning lastekirjanduse kriitika ja teooria algusest. P.Undritz´i järgi oli lastekirjanduse ülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada. Liiv eitas Rinaldo Rinaldiinisid jt röövlimuinasjutte. Eesti kirjanikest sobisid tema meelest lastele lugemiseks J.Kunder, J.Pärna, J.V.Jannsen. Sajandi lõpukümnendil pööratakse suurt tähelepanu lastekirjanduse probleemide üle. Kurdetakse lastele sobiva lugemisvara puudumise üle. Oldi üksmeelel, et lastekirjanduses on oluline osa rahva hariduse ning kultuuritaseme tõstmisel, seetõttu peeti vajalikuks lastekirjanduse arengu soodustamist 8. 19
igavesed, vaid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Järelikult võivad inimesed neid vastavalt oma suvale ka muuta. Seejuures on loomulik ja õiglane, et tugevad ja võimekad allutavad inimestevaheliste kokkulepete sõlmimisel nõrku ja saamatuid oma tahtel. Loodusest selgub ju samuti, et tugevad söövad alati nõrgemaid. Osa sofiste leidis, et inimesed peaksidki oma seadusi kujundama tugevama õigusest lähtudes. "Teadmine, mis on hea mis on halb, teeb inimese vooruslikuks ja kurjust põhjustab teadmatus. " Sofistide ideoloogia - Sofistid: Tarkuseõpetajaid tõde ei huvita, nad on praktikud. Kasvas usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi võimalik, kõik on suhteline, piisab ainult osavatest argumentidest. Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis. Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst. "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada
3. Vanema venna ja noorema venna suhe: vanem vend heatahtlikkus; noorem vend austus. 4. Mehe ja naise suhe: mees õiglus; naine kuulekus. 5. Vanema sõbra ja noorema sõbra suhe: vanem sõber ustavus; noorem sõber usaldus. · Tuleb järgida positsiooni, säilitada mainet. · Mengzi (372-289 eKr) arendas konfutsianismi. · Inimene on oma olemuselt hea. · Kust tuleb kurjus? Ebapiisavast mõistmisest inimest tuleb kasvatada vooruslikuks. Sokrates uskus ka, et kui inimene teab, mis on hea, siis ta ei tee enam halba. · Peab arendama positiivsust, mõõdukust, armastust ja vooruslikkust. · Juhtlause: "Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse." · Konfutsianism on passiivne eetika (kristlus on aktiivne). · Keskne mõiste: REN inimlikkus. Väljendub viies vooruses: 1. Väärikus 2. Avar maailmapilt 3. Truudus 4. Usinus 5. Tegus headus
nagu mainitud, inimese õiglust suhetes teistega justkui sisemise hoiaku sümptomiks, milles inimene on enesega üks, suuteline lugu pidama iseendast ning milles ta viib oma afektid ja tungid kooskõlla ratsionaalsega, mida mõistetakse hüvena: üksnes õiglane saab olla enesele sõber ja sisemiselt vaba, üksnes tema on tõesti hingeliselt terve ja üksnes tema tunneb seejuures, et see on puhas ja selgepiiriline heaolu vorm. 9) Mida on tarvis, et saada õiglaseks/vooruslikuks inimeseks? Nii Platoni kui teiste antiikfilosoofide jaoks eeldab iseloomu täiuslikkus (voorus) suutlikkust eristada ratsionaalselt, s.t mõistusega nähes, näilist hüvet tõelisest hüvest. Inimene püüdleb küll alati ju õnnegi poole kui -- tema jaoks -- hüve poole. Kuid seni kui ta pole tunnetanud, mis tema õnne võimalikuks teeb, seega -- mis tema jaoks on parim --, ei ole tal võimalik seda saavutada. Selles mõttes on ratsionaalsus vooruse tingimus.
meeline ja ideede maailm. Meeline maailm see, mida näeme ja katsume, muutub pidevalt, tekib ja hävib. Ideede maailm see ei muutu, sest ideed on muutumatud. Temalt pärineb ka õpetus ideaalsest riigist (sarnaneb totalitarismile ja Sparta riigikorrale). Erinevalt Sokratesest kirjutab palju. Oma teostes esitab nii enda kui ka Sokratese tõekspidamisi nii, et vahel on Plantoni mõtteid Sokratese omadest raske eristada. Aristoteles (384-322 eKr). Oli Platoni õpilane. On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise"; "Voorus on keskktee äärmuste vahel". Oli Makedoonia Aleksandri õpilane 4 aastat. Asutas kooli Lykeionis, sellest nimest on tulnud lütseumi nimetus. Tema õpetuse puhul on tähtis mateeria ja olemus ehk vorm. Iga asja puhul on olemas mateeria (puitu on vaja laua materjaliks) ja olemus ehk vorm (puidul on vorm, et laud oleks laud). Aristotelese õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju
mittemõistuslike üle. Kui viimaseid mitte ohjeldada, kalduvad nad äärmustesse. Sestap ongi eetilised voorused inimese jaoks teatud "kuldsed keskteed". Näiteks kui ollakse vapper, siis on see kesktee arguse ja hulljulguse vahel. Niisuguste vooruste saavutamine ei ole seotud mitte niivõrd teatud üksiktegudega kui sellega, et endas kujundataks välja mingid seadumused või harjumused. Õnne mõistab Aristoteles elu terviku kontekstis. Teadmised voorustest ei tee veel inimest vooruslikuks- on tarvis ka tahet ja oskust neist oma elus juhinduda. Kõik inimesed püüdlevad õnne poole. Õnn on see juures eesmärk omaette, kõike muud valitakse vaid vahenditeks millegi teise jaoks. Õnn on püsiv seisund, st ta ei piirdu lühikese ajaga. Õnnelikuna ei vaja me enam midagi. Milles seisneb õnn? Aristoteles võtab sisin eeskujuks jumalad: nad on täielikult õndsad ja õnnelikud, kuid neile saab omistada vaid vaimutöö; järelikult peaks ka
kui hakkab aru andma iseenda kohta: sellest, mismoodi ta elab praegu ja mismoodi on ta elanud oma eelnenud elu. Ja kui ta juba on peale hakanud, ei jäta Sokrates teda enne rahule, kui on kõik hästi ja ilusti järele katsunud." Rikkaid võidakse imetleda, kuid nende imetlemine sõltub sellest, kuidas nad on oma rikkused saanud, nii nagu ka vaesus iseenesest ei räägi midagi konkreetse inimese moraalsest väärtusest. Pole olemas siduvat põhjust, et rikka mehe teeb vooruslikuks tema vara ning samas, et vaese mehe võiks muuta kõlvatuks ainuüksi viletsus. Sokrates julgustabki meid mitte muutuma jõuetuks nende inimeste enesekindluse ees, kes ei oska mõtlemise keerukusest lugu pidada.See, mis kuulutatakse ilmselgeks ja ,,loomulikuks", on seda harva. Sokrates mitte ainult ei aita meil kujutleda, et teisedki võivad eksida, vaid pakub lisaks välja lihtsa meetodi, mille abil saab inimene otsustada, mis on õige.
Nii platonistlikus kui ka igas teises filosoofilises eetikas jääb lahendamatuks kurjuse küsimus - ja pealegi osutub inimene selles valguses oma põhiolemuselt ikkagi heaks. Kuri on ta vaid niivõrd, kui võrd ta pole veel teadlik oma headuses. Siin on iga idealistliku orientatsiooniga eetika piir, mida ta ei suuda ületada. Ka ei mõtle Platon asja kaugeltki lõpuni: tegelikult osutub vägagi küsitavaks, kas teadmine kõlbelisest normis või voorusest teeb kedagi vooruslikuks. Teadmisest teostumiseni 10 on üsna pikk vahemaa – ja ometi jääb see nii meistril kui õpilastel märgatamatuks – jääb kogu filosoofilise eetikale tabamatuks. Märksa väärtuslikumad on Platoni otsimused - voorusteõpetuse süstemaatika alal. Mitte ainult, et ta seoses sellega on andunud rea vooruste huvipakkuvaid ning klassikalise
armastusest. Lamburiideaal viib meid otsejoones edasi erootilise kultuuri vormide juurde. (118) See, kui keskaeg esmakordselt arendas kurva põhitooniga armuideaali, oli olnud üks tema vaimu tähtsamaid pöördeid. .... Alles trubaduuride kurtuaasses armastuses on peaasjaks saanud rahuldamatus. ..... Nüüd muutus armastus selleks väjaks, kus lasti õide puhkeda kogu esteetilisel ja kõlbelisel täiuslikkusel. Kurtuaase armastuse teooria järgi teeb armastus õilsa armastaja vooruslikuks ja puhtaks. .... Lõpuks on armastuse toime püha tunnetamise ja vagaduse seisund: la vita nuova [uus elu]. (119) Abiellumine ja pulmapidu olid kunagi olnud lahutamatud: 1 suur müsteerium, mis tipnes paaritumisega. Soos oli tulnud kirik, oli pühaduse ja müsteeriumi endale nõutanud ning pannud selle piduliku laulatuse sakramenti. (121) ... kiriklik - , mis oli eriti populaarne erootilise elemendi rüütaja. Kiriklikke väljendeid kasutati seksuaalsuse tähistamiseks k.ajal. (123)
kujutatakse targa, lahke ja tagasihoidliku mehena. Pärast vaevalt poolteist aastat kestnud valitsemist Nerva suri. Viimased suured keisrid Augustuse ja tema järeltulijate ajal olid Rooma suhted naabritega üldiselt rahumeelsed. Rooma poliitika eesmärgiks oli olemasolevate piiride säilitamine. Välispoliitine olukord muutus 1. sajandi lõpul, kui troonile sai auväärse Nerva kasupoeg, populaarne väejuht Traianus (keiser 98-117. a). Teda loeti sama vooruslikuks kui Nervat, lisaks ka ettevõtlikuks, andekaks ja vapraks. Kodanikud andsid talle austava hüüdnime Optimus (Parim). Traianus muutis Augustuse-järgset riigi piiride kaitsmise poliitikat. Uuesti sundis Traianust vallutuspoliitikale üle minema barbarite riikide teke Rooma piiridel. Nad olid roomlastega suheldes palju õppinud, eelkõige sõjapidamist. Kahe sõjaretkega alistas Traianus Roomale eriti ohtlikuks kujunenud Daakia riigi Doonau alamjooksul, praeguse Rumeenia kohal
7. Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust 19. sajandi II poolest põhjust rääkida eesmärgiteadlikkust eesti lastekirjandusest ning lastekirjanduse kriitika ja teooria algusest. Esimeseks lastekirjandust käsitlevaks kirjutiseks oli 1979 aastal Eesti postimehes olnud Paul Undritz´i kõne ,,Laste kirjadest" (kiri=raamat). P.Undritz´i järgi oli lastekirjanduse ülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada (toetub saksa eeskujudele). 1889 ilmus Sakalas J.Liivi artikkel ,,Laste kirjavara", kus ta propageerib järgmisi mõtteid: * lasteraamatuid võivad kirjutada ainult küpsed kirjanikud, lastele kirjutamine pole mitte ,, nooruse" töö * lastele pakutud kirjanduslikud kujud peavad olema lihtsad, kuid sealjuures vooruslikud olema * keel olgu kerge ja ,,luulelise õhuga" * sõnadega ei tohi ,,koolmeisterdada" * lastele ei sobi romaanid ja luuletused
Mõistetakse surma, viiakse metsa. Tapjatel pole südand tappa, jätavad metsa elama lapsega, nende tervis halveneb kannatavad, kitseke aitab last imetada, 7 aastat metsas, krahv satub nendega metsas kokku ja viib naise ja lapse koju tagasi. Ülekohus karistus õiglus (psühholoogiline) Lugejal vabanemine, eetiline. 20. Saj massikultuuris sama põhimõte, halvad saavad karistada rõhutab, kinnitab lugeja usku oma maailmavaatesse, samastumine. Jäädes vooruslikuks, andumata ihadele jõuad rahu ja õnneni. Jenowewa esimene naispeategelane, naise temaatika esindaja . Kristlikult ju keha patu allikas, keha ei tohi tähele panna. Nendes tekstides räägitakse aga ihadest, füüsilisest tõmbest. Kreutzwald toonitab arstina looduslikku-loomulikku, osutab kehale (esimene keha teadvustamine). Unenäod=metatasand 19 saj kirjanduses, peegeldavad tundeid, mõtteid, seletavad elu, on tänapäevane viis kasutada mina-vormi ja läbi selle kirj mõtteid, 19
mõistetuna, jõudmises uut liiki vahendatud ühtsuseni, milles me mõistame asju absoluutse teadmise vaatepunktist. HEGELI TSITAATE "Kes mõistlikult vaatab maailma, sellele vaatab ka maailm mõistlikult vastu" "Kes tahab midagi suurt saavutada, peab oskama ennast piirata. Kes aga tahab kõike, see ei taha tegelikult midagi ega saavutagi midagi." "Kui inimene saadab korda ühe või teise kõlbelise teo, siis see ei tee teda veel vooruslikuks; Ta on vooruslik sel juhul, kui selline käitumisviis on kujunenud tema iseloomujooneks." "Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost." ,,Kõik on vaim" KASUTATUD KIRJANDUS http://www.hot.ee/indrme/hegel.htm Raymond Plant ,,Hegel''1997 Esa Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini'' 1996 http://web.zone.ee/a_t_maa/Hegel.html
vaimsest aspektist lähtudes on ema rolliks kõik olemas. Allah ütleb, et mehed on naiste eest vastutavad sellega, mis Allah on ühele teise üle andnud ja mis nad oma varast kulutavad. Selle põhjenduseks on see, et mehed on üldiselt tugevamad ja ratsionaalsemad, samas kui naised on reeglina nõrgemad ja võtavad asju rohkem südamesse. Naise ülesanne on võtta oma kaitsva tiiva alla nii lapsed, mees, kui ka tema pere. Samal ajal peab naine jääma alati vooruslikuks ja kõige kurja eest ennast kaitsma. Naine peab olema oma mehe vara usaldusväärne hooldaja ning ei tohiks väljuda oma abikaasa kodust ilma mehe teadmise ja nõusolekuta.34 Koraan ütleb, et: “Ütle usklikele meestele, et nad langetaksid oma pilgud ja hoiaksid oma privaatseid kehaosi. Nii on nendele puhtam. Tõepoolest, Jumal on Kõiketeadja selles, mida nad teevad. Ja ütle usklikele naistele, et nad langetaksid oma pilgud ja hoiaksid oma
elualal alates isiklikust, füüsilisest ja vaimsest plaanist kuni majandusliku ja sotsiaalse sfäärini. Teine tõde: kannatuste põhjuseks on kiindumus, kuna inimesed ihaldavad seda, mida neil pole. Kolmas tõde: kannatused lõpevad, kui vabaneme kiindumustest. Neljas tõde: vabanemine kannatustest toimub õilsat kaheksaosalist teed järgides. 3.3. Buddha õilis kaheksaosaline tee Buddha õpetuste kogum õilis kaheksaosaline tee annab juhiseid vooruslikuks eluks. See ei koosne mitte kaheksast järjestikusest sammust täiuslikkuseni, vaid kaheksast elemendist, mida budist peaks püüdma üheaegselt teostada. Iga element puudutab teatud tegevust. Esimene, õige mõistmine, tähendab seda, et budist peab aru saama neljast õilsast tõest ja mõistma eksistentsi olemust. Teine element, õige kavatsus (või õige mõtlemine), märgib seda, et inimene peab soovima
Deduktsioon arutlus, mis toimub üldiselt üksikule (analüüsimine). Sokrates kasutab hüpoteesi. Kasutab ka irooniat. Ta naerab välja kõik vale. Sokratese õpetus Daimonion. Ta tunneb et temas on mingi sisemine hääl, mis teda juhib ja ebaõigetest hoiakutest ning tegudest hoiatab. Ta nimetab seda ''daimonion'iks'', südametunnistuseks (sõnasõnalt ''jumalik''). Sokrates on sügavalt religioosne inimene. Selleks et inimene vooruslikuks muutuks on vaja teda selleks õpetada. Tunne iseennast! - Sokratese isiklik kreedo. See on üleskutse oma hinge eest hoolitsemisele, mõtestatud elule, hingesuuruse kasvatamisele. Sokratese surm muudab ta esimeseks filosoofiks. Platon 427-348 eKr tgegelikult oli nimi Aristokles vanaisa järgi. Vanemad olid aristokraadid. Alates 20. eluaastast 8 aastat oli Sokratese õpilane. Pärast Sokratese surma võttis ette pikki reise. Peatus Megaras Eukleidese(õpilase) juures
ainult see, kes mõistab mis on poliitika ja kuidas see kindlale vundamendile rajada. Dealoogist "riik" analüüsib ta põhjalikult inimeste poliitilist elu, rõhutades, et poliitiline kogukond on vaja rajada sellel juhul, kui inimesed ei saa seda vältida, poliitilise filosoofia ül on uurida täiusliku riigi loomise viisi ja täiuslikku riiki saab lüüa ainult õiglane inimene, ebaõiglased inimesed ei saa täiuslikku riiki luua, kodanike vooruslikuks muutumise abinõu on haridus. Essee teema tegelik maailm vs ettekujutatav maailm. KRISTLUSE KAASAEGNE FILOSOOFIA Ühiskond näitas väsimust ja ei tekkinud uusi ideid Tekkisid uued voolud: Skeptikud (vaatlev uuriv), kahtleja, sellised kes uurisid aga jätsid lõpliku otsuse vastu võtmata. Skeptitsism on filosoofiline suund mida iseloomustab kahtlus tõepäras tunnetuse võimalikkuses, tuntuimad skeptikud Pyrrhon, Timon
Iga substants on mingi see. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi. Kvantiteet- predikaadikategooria. Kvaliteet, relatiivid, koht, hetk, tegevus, tegevuse objektiks olemine, seisund, olukord. Aristotelese kategooriad näivad kehtivat üheaegselt nii keele, mõtlemise kui tegelikkuse kohta. On võimalik, et just keele uurimine on viinud Aristotelese kategooriate eristamiseni. Mõistetel on oma kategooria; mõtlemisel, keelel ja oleval. Õpetus keskteest Kui vooruslikuks saadakse vooruslikke tegusid tehes, siis kes on see, kes ütleb, millal mingi tegu seda on? Voorus on teatud oskus. Kui seda õpitakse tegutsedes, on vaja hoolitseda selle eest, et moraaliharjutused järgiksid harjutustele omaseid põhimõtteid. Midagi ei tohi olla ülearu ega midagi liiga vähe. Voorused saavad loomult kannatada kui midagi on liiga palju või vähe. Mõistus on inimese kõige jumalikum osa. Voorus tekib suhtes kahte äärmust moodustavasse pahesse
Hiljem: mingi püsinähtuse olemus: inimkarakter; kindel käitumistava EMPEDOKLES (490-430 eKr): ürgelementide eetosest e. nende loomusest. HERAKLEITOS (520-460) eetika: inimese loomus, elulaad või krakter. ARISTOTELES (384-322 eKr) moodustas eetika omadussõnast eetoslik e. eetiline (ethicos) Eetikateadus- ja teooria algab Aristotelesest. Kolm raamatut voorustest pojale "Nikomachose eetika" Eetika praktiline teadus näitamaks kuidas saada tubliks ja vooruslikuks inimeseks ja nii ka käituda. Sokratese (469 399 eKr) õpilane > PLATON (428 348 eKr) > Aristoteles ( 384 322 eKr) EETIKA tähendab ÜLDTEOREETILIST ANALÜÜSI 6 5. MORAAL KONKREETSEID KÕLBELISI NÄHTUSI. Kõlblussuhted. MORAAL ladina k. CICERO (106-43 eKr) lõi omadussõna MORAALNE (ld moralis kõlbeline) 6. Eetika UURIMISVALDKONNAKS moraali probleemid: II
järgneb talle. Frollo oli oma salajases kongis kuni kuulis Esmeralda tamburiini. Ta kiirustab kiriku põhjatorni ja keskendub tantsivale mustlasele. Kui ta märkab, et ka Quasimodo teda jälgib, kirustav ta alla väljakule et naine leida. Sinna jõudes on ta kadunud. Ta näeb ainult Pierre Gringoire't. Ta järgneb Frollole kirikusse. Frollo tahab teda kus ta kaks kuud oli ja miks ta mustlasega koos on. Ta räägib oma abielust Esmeraldaga ja selgitab, et naine jääb vooruslikuks kuni leiab oma vanemad. Frollot ei huvita teised hulkurid ja nõuab kõike Esmeralda kohta. Gringoire räägib, et ta tuli Egiptusest ja ta kits oskab kokku panna sõna ,,Phoebus". Kumbki ei saa sellest aru. Gringoire paneb Frollo piinlikusse olukorda, kui küsib miks too kõike teada tahab ja nende teed läksid lahku. Hiljem sellel kuul, Jehan Frollo saab aru et tal ei ole enam raha ja otsustab vennalt abi küsida, et midagi süüa saada. Ta on kindel, et saab peapesu kuid ei mingit raha
Inimene teab, mis on hea või kuri. Sokrates arvas, et kui inimene teab headust, siis ta käitubki nii. Aristoteles arvas, et ta võib ka headuse rajalt kõrvale kalduda ning reegleid rikkuda. Aga et käituda õigesti, võib vahel eirata reegleid, kui lõpuks see hea eesmärgini viib. Vooruste arendaja oskab konkreetses situatsioonis õigesti käituda. Vooruslik inimene ei saa seega olla väga noor. Võib teada, mis on vooruslikkus, kuid et saada vooruslikuks, peab tegutsema vastavalt ning ennast arendama. Aristotelese sõnul on mõned teod alati valed (7 voorust ja 7 surmapattu). Vooruste eetika kujunes välja juba keskajal. Siis tähendas õigsus ja moraalsus kristlikkus mõttes jumalale allumist. Augustinus toob sisse mõtte, et mõistust ei tohiks usaldada, vaid tuleb usaldada ainult vaimu, seega hüljatakse filosoofia. Inimene on primaarsena hing ehk selles elus polegi tegelikult õnn saavutatav, vaid pärast surma saavutatav.
järgneb talle. Frollo oli oma salajases kongis kuni kuulis Esmeralda tamburiini. Ta kiirustab kiriku põhjatorni ja keskendub tantsivale mustlasele. Kui ta märkab, et ka Quasimodo teda jälgib, kirustav ta alla väljakule et naine leida. Sinna jõudes on ta kadunud. Ta näeb ainult Pierre Gringoire't. Ta järgneb Frollole kirikusse. Frollo tahab teda kus ta kaks kuud oli ja miks ta mustlasega koos on. Ta räägib oma abielust Esmeraldaga ja selgitab, et naine jääb vooruslikuks kuni leiab oma vanemad. Frollot ei huvita teised hulkurid ja nõuab kõike Esmeralda kohta. Gringoire räägib, et ta tuli Egiptusest ja ta kits oskab kokku panna sõna ,,Phoebus". Kumbki ei saa sellest aru. Gringoire paneb Frollo piinlikusse olukorda, kui küsib miks too kõike teada tahab ja nende teed läksid lahku. Hiljem sellel kuul, Jehan Frollo saab aru et tal ei ole enam raha ja otsustab vennalt abi küsida, et midagi süüa saada. Ta on kindel, et saab peapesu kuid ei mingit raha
saadiku sekretär. Kirjanik ja filosoof. Tuntuim teos Le Contrat social (ühiskondlik leping) (1762). Erinevalt teistest prantsuse valgustajatest ei uskunud teaduse arengul põhinevat ühiskondlikku progressi. Arvas, et teaduse areng põhjustab ainult pahede levikut, korruptsiooni ja mõistliku ühiskonnakorralduse kokkuvarisemist. Esitab kujutluse ühiskonnast, mis areneb loomulikust elukorraldusest vooruslikuks ühiskonnaks, kus võim ja vabadus elavad koos. Vabadus ja võrdsus tulenesid eraomanduse puudumisest. Arvas, et töövahendite täiustumine ja eraomanduse teke tõi kaasa ühiskondliku ebavõrdsuse. Riigi tekkimine Rousseau järgi :nüüdisaegse ühiskonna rajajaks oli esimene inimene, kes tuli mõttele võtta osa kogukonna maast endale ja kes leidis uskujaid, et see maatükk on tema omand. Arvas, et suveräänsus kuulub rahvale, mitte valitsejale ning et suveräänsus on jagamatu
otsust, mis üldse on vooruslik. Kuigi Aristotelesel on kuldse kesktee põhimõte, ei tähenda see, et inimene peaks oma kired kõrvale heitma või käituma mõõdukalt. Kirglikkus pole pahe. Viha võib kirglikult esitada, kuid see ei tohi röövida inimeselt mõistust ja kontrolli. Voorus pole midagi sünnipärast, vaid inimene teostab oma voorust tahte abil. Vooruslikkus elu jooksul omandatav. Selleks, et saada vooruslikuks, tuleb harjuda vooruslikult käituma. Kui inimene käitub õiglaselt, muutub ta ka ise õiglaseks. Vooruste omandamine käib kahes etapis: lapsepõlves peab omandama õiged harjumused; vanemas eas peab omandama praktilise tarkuse. Lastele kujundatakse käitumismustreid kasvatuse käigus. Last võib panna käituma õigesti, põhjenduse juurde peab lisama ka karistuse. Laps vajab kasvatuslikke piire. Tähtis on teada hüvede hierarhiat millised kõrgemad, madalamad
Sokratese saatus oli ettemääratud. Ta viidi jumalatuses jaoks aga ühtlasi möistmine. Vöimatu on teha öigust kui süüdistatuna kohtu ette - see oli kaebus, millel puudus me ei möista seda. Kui me seda aga möistame on seda pöhjendus. Sokrates on 70 aastat vana. Ta on ka vöimatu tegemata jätta. Niisiis, selleks et inimene kritiseerinud ametiisikute valimist liisu abil ja seda kriitikat muutuks vooruslikuks on vaja teda selleks öpetada. See vaadeldi riigikorra öönestamisena. vooruse ja teadmise sidumine on midagi täielikku uut · Niisiis astub ta 399 aasta kevadel vandekohtu ette. Kohtu Sokratese öpetuses. Mitteteadmise paljastamisega viib koosseisu kuulub 6000 isikut kellest 5000 olid tegelikud ja Sokrates oma kaasinimesi enese läbikatsumisele, 1000 varukohtunikud
eesmärk. Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista. Milles seisneb õnn? Platoni ,,Sokratese apoloogia" : Sokrates noomib Ateena kodanikke valede eesmärkide eest Aristotelese ,,Nikomachose eetika" : eristab kolme sorti inimesi : need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes ; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika- elu , .. Arete : voorus, täiuslikkus, loomutäius, mingi asi on saavutanud oma eesmärgi parimal võimalikul viisil. Paideia : noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas voorus on aga piisav tingimus? Platon (ca 428-348 eKr) Platoni varased dialoogid : ta arutleb selle üle , et elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, samamoodi ka kui hinge laastab ebavooruslik toimimine. Platon voorusest ja õnnest. Platoni keskmised dialoogid (Vabariik). Õnne jaoks keskne : vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast.
Klassikalise filosoofia osaks on veel Platoni õpilane ARISTOTELES (383 - 322 eKr), keda peetakse kaasaegse teaduse alusepanijaks. Teda juhib eelkõige empiiriline janu teadmiste järele. Süstemaatilise raamatukogu pidaja. Loogikale aluse panija. LÜTSEUMi looja. Tema filosofeerimise üks viise oli seda teha jalutades, ringi uidates. Üks tuntumaid teoseid “Nikomachose eetika”. Ta küsitleb - mis teeb inimesi õnnelikuks? - VOORUSED (12 tk), üheks vooruslikuks oskuseks peab ta sotsiaalset kompetentsi. Vooruslikkus tähendab mõõduka tasakaalu saavutamist. Moraalne elu nõuab aega ja harjutamist. Peaksime olema kaastundlikumad teiste suhtes. Aristoteles arendas edasi ka retoorikat - kõnekunsti. Aristoteles võttis kasutusele termini KATARSIS, mis tähendas emotsionaalset puhastamist kunstilise elamuse kaudu, hirmust vabanemist. Kunst (nt antiikteater) pakkus võimaluse rääkida asjadest nii nagu nad tegelikult on
· Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade kohta, kasutatakse juhul, kui on saavutatud sisemine potentsiaal parimal võimalikul viisil. Nt kirves on vooruslik, kui temaga saab hästi puid lõhkuda, kui tema funktsioon on hea. Silm näeb väga hästi vooruslik. Paideia noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand banausia: käsitöö väljaarendamine jmt ehk manuaalne töö) Antiikfilosoofia voorus on õnneks tarvilik tingimus, õnne ei ole ilma vooruseta. Koolkondade vaidlus: kas on ka piisav tingimus või on veel midagi vaja? (Loogika kui voorus on tarvilik ja piisav tingimus, siis on õnn ja voorus sünonüümid.) Kuidas vastati? Platoni varased dialoogid (Sokrates) · Elu ei ole elamist väärt, kui · hinge laastab haigus
tegutsemine, toiming ise, milles tegevusprotsess ja selle tulemus ei ole lahutatud; tegevuse otstarve ja eesmärk on see tegevus ise, nt mõtlemine, laulmine, tantsimine, poliitiline tegevus. Praktilise filosoofia taotluseks on mitte ainult teadmise hankimine, vaid peamisena just tegutsemine, seega targalt tegutsemine. Eesmärgiks pole mitte lihtsalt teada, mis on nt voorus ja õnn, vaid selle teadmise abil ka reaalselt vooruslikuks ja õnnelikuks saada. Siin on oluline erinevus Platoni eetilisest ja poliitilisest intellektualismist. Platoni õpetuse kohaselt peaks toetumine teadmisele igaveste ideede (nt vooruse ja õnne ideede) kohta tagama inimeste tegevuse õnnestumise. Aristotelese järgi ei ole ainult sedalaadi igaveste ideede kaemisest, s.o teoreetilisest teadmisest, praktilises tegevuses palju kasu. Teadma peab ka tegutseja suutlikkuse kohta, tegutsemise konkreetseid tingimusi, kasutatavate ressursside kohta jm.
Kolme sorti inimesed: nauding, kuulsus, voorus head sõbrad (nende ringis) Voorus - arete – täiuslikkus, loomutäius ihade ja ootuste piiramine Paideia: kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid: õnn pole vooruseta võimalik. tagasitõmbumine maisest elust Õnn>voorus, voorus>õnn, õnn <-> voorus? Poliitik ei ole õnnelik! – parasiitlik, kuna vajab turvan. Platon (428-348): Tavaarusaam: õnn asjadest
Inimene on osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone ja rolle. Inimene peab oma funktsioone riigis täitma. Kui riik on hästi korraldatud on hea elu ka saavutatav. Riik ei ole ainult jumaliku karistuse instrument vaid ka instrument hea elu saavutamiseks Valitseja peab suunama inimesi vooruslikule käitumisele, seda ta teeb seaduste abil. Seadused harjutavad inimesi õigesti käituma ja muutuvad seeläbi vooruslikuks. Kuid tõelised eesmärgid on siiski kõrgemad. Maapealset elu võib nautida, kuid see ei tohi ohtu seada kõrgemat eesmärki igavat elu ja õndsust. Seetõttu on kirik riigist ülem (kirik tegutseb inimeste tõeliste vaimsete voorustega). 8. Thomas Hobbesi (17.saj) subjektiivne õnnekäsitus (Hobbes töötas välja uut laadi filosoofilise süsteemi, kus ta rakendas tollaseid moodsaid loodusfilosoofiaalaseid ideid, kes hakkasid maailma käsitlema mehhanistlikult.) Hobbes rakendas
sõdurit valvamas - palees viibib järelikult keiser Nero isiklikult. Peagi ilmub uksele Nero, kes vaevu suudab ihaldusväärsest Poppeast lahkuda. - Poppea palee. Amm Arnalta jagab Poppeale õpetussõnu: usalda Õnne ja Armastust. 2. p. Keisripalee. Octavia kurdab hüljatud naise saatuse ja Nero liiderlikkuse üle. Octavia amm soovitab oma hoolealusel endale ka üks kena noor armuke otsida, ent keisrinna jääb vooruslikuks. Octavia palub filosoof Senecal Nerot ja senatit mõjutada, et lahutust ei tuleks. Senecale ilmub õhus hõljuv jumalanna Pallas Athena ja ennustab talle peatset surma. - Seneca noomib Nerot, Nero raevutseb. - Otho satub pealt kuulma, kuidas Nero tõotab teha Poppea keisrinnaks. Poppea kardab Seneca mõju ning ässitab niigi vihast Nerot veelgi Seneca vastu. Nero otsustab: Seneca peab surema. Otho on õnnetu (Poppea, mitte Seneca pärast). Tema kunagine armsam Drusilla tuleb teda lohutama.
Võim polnud kunagi küsinud, mida eestlased arvavad. Nemad tegid Tsernobõli valmis, pärast pagevad ise Siberisse, sest seal on puhast õhku ja vett küllalt. Joanni kahtlused lõpetas terav valu südame piirkonnas. Perekond: naine. Surmapõhjus: südamehaigus 4.119. Marlene Tiib Sünnikoht: Harala 42 Amet: õppealajuhataja. Olemus: teiste vigade parandaja; maksimalist; kollektivismi kasvataja; Filosoofia: Tõsine armastus teeb mehed vooruslikuks. Meest ei tohi poputada, vaid panna ta kõvasti rakkesse, et poleks aega teisi vahtida. Lugu: Ta tahtis kõiki paremaks muuta. Koolis parandas ta laste kõnepruuki, rühti ja käitumist. Kodus parandas ta oma lapsi sammul. Nad olid tal käpas, kuulekad taltsad, pillikeelena trammis, eeskujulikud nii õppimises kui ühiskondlikus töös. Abikaasa kasvatamine ebaõnnestus. Marlene leidis,et ta on ise süüdi, sest oli meest poputanud, mitte kõvasti rakkesse pannud
annaabi.ee 
