Tõde ja Õigus II Terve tekst
kuni jõudis alla suurde tuppa.
,,Kus te asjad on?" küsis direktor, niipea kui ta teda nägi. Vaevalt jõudis Indrek küsimusele
vastata, kui direktor uuesti söögitoa poole tormas, kuna ta ukse vahelt tagasi hüüdis: ,,Üks
silmapilk!" Tõepoolest ilmuski ta järgmisel silmapilgul Kopfschneideriga uuesti, kes oli pidanud
nüüd ometi oma söögi vististi pooleli jätma.
,,Mis asjad teil on?" küsis direktor Indrekult. ,,Kast? Suur? Kas kahekesi jõuate kanda? Jõuab?
Väga hää! Voorimeheraha jääb siis järele. Kopfschneider, pange siis müts pähe ja minge
aidake see kast ära tuua. Kärmesti! Härra Maurusel pole aega, sest tema on vana. Vanadel
pole kunagi aega, surm seisab nende ukse taga. Sellepärast ruttu!"
Viimased sõnad hüüdis ta poistele tagant järele. Aga vaevalt olid nad tänaval mõne sammu
astunud, kui nende selja taga välisukse kell kõlises, millele järgnes direktori hääl.
,,Kopfschneider! Kopfschneider!`` karjus ta.
annaabi.ee 
