Eesti Vabadussõda
tagasi vaid seitseteist. Oli selge, et olime peaaegu ümber piiratud, et meie
ees seisis suur ülekaal ning et pidime ruttama, kui ei tahtnud lasta ära
lõigata ka viimast taandumisteed.
Taandudes jõudsime lõpuks orgu, kus asetsevad mõned Ronneburg-
Neuhoni majad. Siin peatusime, et süüa oma lõunasuppi. Vahid pandi
välja ning heitsime pikali. Ent siis avati korraga oru pihta selja tagant ja
tiibadelt väga tugev kuulipilduja- ja püssituli. Paanika oli kirjeldamatu.
Aiad kisti maha ja voorikolonnid tormasid tuulena minema. Enamik
viskas maha oma püssid ja järgnes vooridele, nii et kui astusime vastu
vaenlasele, siis oli meid järele jäänud üsna vähe.
Kui jõudsime välja Wesselshofi teele, nähti meid uuesti ning võeti tule
alla kahest suurtükist. Meie voorid pääsesid õnnelikult. Ka meie
jooksime, mis suutsime. Iga 25-30 meetri peal vihises paar granaati pea
kohal. Viskusime kraavi, kuid järgmisel hetkel tormasime jälle edasi
tahapoole."
annaabi.ee 
