Eesti jalgpalli, korvpalli ja jalgpalli ajalugu
naistest Tallinna Flora. 1932. aastal võeti ette Euroopa turnee. Teiste seas alistati kaks korda
2:0 ka Tsehhoslovakkia meeskond, keda loeti tollal üheks maailma tugevamaks. Euroopale
tutvustati nn. Eesti pallingut - bumerangservi. Esimesena sai 1969. a. kodustel Euroopa
juunioride meistrivõistlustel (peeti Tallinnas) kuldmedali kaela Uno Tiit. Seda saavutust
kordasid kaks aastat hiljem (1971) Barcelonas Viljar Loor ja Avo Tasane. Viljar Loor
duubeldas oma kulla veel 1973. a. Voorburgis. Kaks aastat hiljem kuulus võidukasse N. Liidu
juunioride EM-koondisesse Andres Karu (1975 München). Esimese õrnema poole esindajana
jõudis tiitlivõiduni Marika Kasch, kes kuulus NSV Liidu võidukasse juunioride naiskonda
1979. aasta Madriidi EM-il. Hiljem on Euroopa juunioride meistriks kroonitud veel Jaanus
Lillepuu (1982 Münchenis). Kraadi võrra kangemad medalid on aga ette näidata juunioride
MM-il võidukasse NSV Liidu esindusse kuulunud Aare Salumaal (Colorado Springs 1981) ja
annaabi.ee 
