LääneEestis moodustavad mere suunas madalduvaid rannavallistikke. Aastatuhandeid tagasi tekkinud rannavallistikud on jäänud kohati mitme kilometri kaugusele tänapäevast merest, nagu Lahemaal, Alutagusel ning LoodeEestis Nõve ja Vihterpalu ümbruses. 11. Vooluveetekkelised pinnavormid, näited. Need pinnavormid on kujunenud voolava vee geoloogilisel toimul sõltuvmata selles, kas vesi voolab pidevalt või ajutiselt, kas tal on säng või mitte. Vooluveetekkelisi pinnavorme jaotatakse 3 rühma. 1. Nõlavoolutekkelised ehk uhtevormid On kujunenud kindla voolusängita ajutise veevoolu lausalise uhtmise ja uhtesette ehk deluviaalsette kujumise tulemusena. Pindmisel uuristusel suuri pinnavorme ei teki. Pikematel nõlvadel ja tugevate vihmade aja ühinevad nõlva mööda allavalguvad veenired suuremateks vooludeks, mis kujundavad uurdeid ja liigestavad nõlvu. Uurete
Voored paiknevad enamasti rühmiti, moodustades voorestikkeVäikesed järvelised veekogud võisid kujuneda ka liustiku peal, all ja sees ning irdjääpankade vahel. Neissegi kuhjus jäistelt nõlvadelt liiva ning savi, mis pärast ümbritseva jää sulamist jäi katva mütsina varemkujunenud moreenküngastele või iseseisvate pinnavormidena – limnoglatsiaalsete mõhnadena ehk limnomõhnadena. Lisaks limnomõhnadele eristatakse vooluveetekkelisi fluvioglatsiaalseid mõhnu ehk fluviomõhnu ning keerulise koostisega segamõhnu, mille alumine osa koosneb näiteks jääpaisjärvetekkelistest, ülemine aga liustikujõetekkelistest setetest või vastupidi. Mõnikord vahelduvad nimetatud setted läbilõikes paljukordselt. Kohati on nende peal ka moreeni ja selliseid pinnavorme nimetatakse moreenkattega mõhnadeks.Fluviomõhnad seevastu koosnevad
annaabi.ee 
