Facebook Like
Add link

"vooluveekogudes" - 20 õppematerjali

16
ppt

Loeng Eesti vooluveekogud

Eesti vooluveekogud* Ingmar Ott EMÜ PKI Limnoloogiakeskus 61117 Rannu Tartumaa iott@zbi.ee * Täpsemalt vt. monograafia "Eesti jõed" 2001. Toim. A. Järvekülg Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Eestis neid määratud 3-6. Eri vesikondade jõed erineva pikiprofiiliga. Põhja-Eesti...

Hüdroloogia - Eesti Maaülikool
27 allalaadimist
30
ppt

Loeng Vooluveekogude elustik

VOOLUVEEKOGUDE ELUSTIKU ERIPÄRA Sirje Vilbaste Zooloogia ja Botaanika Instituudi jõgedebioloogia rühma teadur sirje.vilbaste@zbi.ee Kava · Mõisted · Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes · Planktoni eripära · Bentose eripära · Makrofütobentose e. suurtaimestiku eripära · Kalasti...

Hüdroloogia - Eesti Maaülikool
38 allalaadimist
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organis...

Vee elustik - Eesti Maaülikool
47 allalaadimist
2
doc

Hüdrosfäär

Väike veeringe- vee ringkäik Maal, milles osaleb vaid maailammeri ja atmosfäär. suur veeringe- vee ringkäik Maal, milles osalevad maailmameri, õhkkond ja maismaa koos organismidega. veereziim- on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjav...

Geograafia - Keskkool
34 allalaadimist
1
doc

Mõisted veekogude kohta

Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi. Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. Langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. Lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega...

Geograafia - Keskkool
28 allalaadimist
13
doc

Eksamikonspekt

Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 o...

Eesti sisevete ökoloogia - Eesti Maaülikool
116 allalaadimist
4
docx

Sfäärid

Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim ­ nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik ­ nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine ­ vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koo...

Geograafia - Keskkool
17 allalaadimist
3
docx

Hüdrosfäär

Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamereg...

Geograafia - Keskkool
52 allalaadimist
12
docx

Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis

Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis Referaat Tartu 2010 Sissejuhatus Ebapärlikarplaste (Margaritiferidae) sugukonda kuulub ainus perekond - ebapärlikarp (Margaritifera), kelle liigid elavad Põhja-Ameerikas, Euroopas ning Ida-Aasia põhjaosas. Eesti territooriumil elab harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera). Ebapärlikarbi eestikeelne nimetus...

Bioloogia - Keskkool
10 allalaadimist
6
docx

Karpkalalased

Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkalalased Koostaja: Tanel Altement Juhendaja: Tiiu Kull Tartu 2011 SISSEJUHATUS Kalakasvatus ja kalakaitse on tänapäeval muutunud üsna suureks eraldiseisvaks looduskaitse haruks. Kalade väljapüük on viimasel sajandil mitmekordistunud seega tu...

Bioloogia - Eesti Maaülikool
9 allalaadimist
7
odt

Geograafia riigieksami mõisted

Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 290...

Geograafia - Keskkool
117 allalaadimist
10
docx

Referaat - Ebapärlikarp

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut EBAPÄRLIKARP (Margaritifera margaritifera) Referaat Koostaja: Helene Urva Bioloogia (Merebioloog- keskkonnaspetsialist) Õppejõud: Henn Kukk...

Hüdrobioloogia - Tallinna Ülikool
28 allalaadimist
14
docx

Peipsi järve elustik (referaat)

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid ­ rohkem kui 1200 järve ja pa...

Hüdrobioloogia - Tallinna Ülikool
33 allalaadimist
4
docx

Bioloogia konspekt - põllumajandus, kliima, maailm

Ekstensiivne põllumajandus ­ põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, suuremad tootmiskulud; toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega. Intensiivne põllumajandus ­ rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks kõrge toodangu maht väikeselt maa-alalt, rohke väetiste, investeeringute...

Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist
14
doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regula...

Loodus õpetus -
53 allalaadimist
2
docx

KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID

Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. 1998. aastal võitlesid Angoolia valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Keune jõel ja Gore tammi haldamise pärast. !!2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. *hammaste pesu topsiga,keeran kraani kinni *tilkuvad kraanid parandada, anduritega kraanid *vihmavee kogumine k...

Geograafia - Keskkool
10 allalaadimist
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ka ojasilm. Liigid, kes elutsevad nii suurtes kui väikestes vooluveekogudes ja kelle levikut vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven, jõeforell. Kõik, peale jõeforelli võivad elutseda ka jõgedes ja ojades, mis kuivadel suvedel lompideks kuivavad. Kiirevooluliste jõgede kaladel on kere ristlõikes tihti ümaram, kui väheliikuvate vete elanikel (nt kui võrrelda forelli ja särge). Kahepaiksed Rohukonn eelistab elada vee ääres. Veekonn ja järvekonn elavad aga suurtes ja sügavates ning k...

Eesti elustik ja elukooslused - Tallinna Ülikool
78 allalaadimist
86
doc

Eesti putukad

7. O. Plecoptera – kevikulised Eestis 20 (30) liiki MORFOLOOGIA 3.5 – 40 mm Keha dorsoventraalselt lamendunud; õhukesed kehakatted; tagakehal 1 paar urujätkeid. ELUVIISKOHT vastsed vee-elulised vooluveekogudes , kestuvad 20-30x; valmikud ei toitu. Vastsed kehakujult sarnased valmikutega; on röövtoidulised (sääskede, kihulaste ühepäevikuliste vastsed); hingamine läbi kehapinna 8. O. Saltatoria (Orthoptera) – sihktiivalised Eestis 39 liiki MORFOLOOGIA 2 – 200 mm Haukamissuised hüpognaatsed; keha pikenenud ja külgedelt kokku surutud; 2 paari tiibu; III jalgadepaar – hüppejalad; isastel 2 urujätket, emastel...

Bioloogia -
13 allalaadimist
4
doc

Ahven

Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Eesti järvedes on ahven koos haugiga kõige levinum kalaliik, samuti elab ahven peaaegu pooltes vooluveekogudes ja kõikjal rannikumeres (arvukamalt Väinameres). Mõnedes metsa- ja soojärvedes on ahven ainuke kalaliik. Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven ehk rooahven, kes elab kalda ääres, ja suur järveahven ehk avaveeahven. Rohuahven kasvab aeglasemalt ja on väiksem. Põhiosa tema toidust moodustavad zooplankton ja putukavastsed. Järveahven kasvab kiiremini ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemak...

Loodus - Põhikool
1 allalaadimist
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ka ojasilm. Liigid, kes elutsevad nii suurtes kui väikestes vooluveekogudes ja kelle levikut vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven, jõeforell. Kõik, peale jõeforelli võivad elutseda ka jõgedes ja ojades, mis kuivadel suvedel lompideks kuivavad. Kiirevooluliste jõgede kaladel on kere ristlõikes tihti ümaram, kui väheliikuvate vete elanikel (nt kui võrrelda forelli ja särge). IX. Antropogeensed kooslused Põllumajandusalad ja põllumajanduslikud kultuurtaimed. Põl...

Bioloogia -
12 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun