takistus on suurem. Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega. Millega võrdub jadamisi ühendatud juhtide takistus? Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuste summaga. Kui suur on pinge iga rööbiti ühendatud juhi otstel? Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Kui suur on voolutugevus vooluringi hargnemata osas võrreleds voolutugevustega vooluringi harudes? Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhetes. Kui suur on rööbiti ühendatud sama takistusega juhtide kogutakistu, võrreldes üksikjuhi takistusega? Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistus on väiksem üksikjuhi takistusest. Millega võrdub rööbiti ühendatud erineva takistusega juhtide kagutakistus?
b) juhtmete asendist Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne. Ristuvate juhtmete keskmete vahel jõudu ei mõju. c) voolu suunast Kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. d) Pane kirja valem, ning selgita selle abil, millest ja kuidas sõltub jõud kahe vooluga juhtme vahel? Juhtmete vahel mõjuv magnetjõud on võrdeline voolutugevustega ja kummaski juhtmes ning vaadeldava juhtmeosa pikkusega . Samas osutus see jõud pöördvõrdeliseks juhtmete vahekaugusega . Katsete tulemused võis Ampère kokku võtta valemisse Amper tegi tegelikult veel ühe katse, kus ta asendas ühe vooluga juhtme püsimagnetiga. Selle kohta on digiõpikus ka video. (ptk Magnetinduktsioon) e) Mis muutub, kui vooluga juhe asetada magnetvälja? Miks? Amper'i seaduse teine kuju Sõnasta see valem.
Paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. ❖ Pane kirja valem, ning selgita selle abil, millest ja kuidas sõltub jõud kahe vooluga juhtme vahel? Fm=(K ∗ I 1∗ I 2∗ l) / r Juhtmete vahel mõjuv magnetjõud Fm on võrdeline voolutugevustega I 1 ja I 2 kummaski juhtmes ning vaadeldava juhtmeosa pikkusega l. Samas osutus see jõud pöördvõrdeliseks juhtmete vahekaugusega r. Amper tegi tegelikult veel ühe katse, kus ta asendas ühe vooluga juhtme püsimagnetiga. Selle kohta on digiõpikus ka video. (ptk Magnetinduktsioon) ❖ Mis muutub, kui vooluga juhe asetada magnetvälja? Miks? Juhe hakkab liikuma, sest teda läbib vool. ❖ Amper’i seaduse teine kuju → F = I B l sin∝ Sõnasta see valem
suunatud piki selle joone puutujat. Magnetväljas asuv vooluga raam hakkab magnetjõudude mõjul pöörduma ja peatub asendis, kus magnetjõud tasakaalustuvad. Tasakaaluasendis raami tasapind on risti magnetvälja suunaga. Elektrimootori töötamine põhinebki vooluga raami pöörlemisel magnetväljas magnetjõudude mõjul. Ampere seadus kahe paralleelse vooluga juhtme vastastikmõju kohta: Juhtme pikkusühikule mõjuv jõud on võrdeline voolutugevustega neis juhtmeis ja pöördvõrdeline vahemaaga nende vahel. F=k*I1*I2/d Lorentzi jõud: risti liikumise suunaga ja tema töö laengu liikumisel magnetväljas on 0, seetõttu magnetväli ei muuda liikleva laengu energiat, vaid ainult muudab laengu liikumise suunda. Mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas induktsiooniga B ehk Fl=q*v*B*sina, kus a on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel.
Kirchhoffi I seadus - igas elektriahela sõlmes voolutugevuste algebraline summa on võrdne nulliga. I1 + I2 + I3 + ... + In = 0 Kirchhoffi II seadus - igas suletud kontuuris allikapingete algebraline summa on võrdne takistite pingelangude algebralise summaga. E1+E2+...+En = I1R1+I2R2+I3R3+...+InRn I1 I3 a on vajalik koostada tundmatute voolutugevustega võrdselt võrran- I2 did s.t. võrdselt harude arvuga võrrandid Kirchhoffi esimese seaduse järgi sõlmede kohta (sõlm a): I 1 - I2 + I 3 = 0 R1 R2 R3 võrrandid elektriahelate kohta: I1R1 - I2R2 = E1 - E2 E1 E2
Kirchhoffi I seadus - igas elektriahela sõlmes voolutugevuste algebraline summa on võrdne nulliga. I1 + I2 + I3 + ... + In = 0 Kirchhoffi II seadus - igas suletud kontuuris allikapingete algebraline summa on võrdne takistite pingelangude algebralise summaga. E1+E2+...+En = I1R1+I2R2+I3R3+...+InRn I1 I3 a on vajalik koostada tundmatute voolutugevustega võrdselt võrran- I2 did s.t. võrdselt harude arvuga võrrandid Kirchhoffi esimese seaduse järgi sõlmede kohta (sõlm a): I 1 I2 I 3 0 R1 R2 R3 võrrandid elektriahelate kohta: I1R1 I2R2 E1 E2 E1 E2
JÄRELDUSED 1. Jõu suund sõltub voolu suunast juhtmes 2. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub 3. Jõud on võrdeline voolutugevusega kummaski juhtmes 4. Ühepikkuste juhtide korral on jõud võrdeline juhtme pikkusega. 5. Juhtmete vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline juhtmete vahelise kaugusega Ampere seadus kahe paralleelse vooluga juhtme vastastikmõju kohta Juhtme pikkusühikule mõjuv jõud on võrdeline voolutugevustega neis juhtmeis ja pöördvõrdeline vahemaaga nende vahel I1 I2 l Kus k on võrdetegur, mille F=k väärtus sõltub ühikute valikust d Voolutugevuse ühik I1 I2 -voolutugevused I1 I2 l l – juhtme pikkus F=k d d – juhtmetevaheline kaugus Kui kahe paralleelse, lõpmata pika peenikese sirgjuhtme vahel, milles voolab ühesuguse
integreeritud EMG EMG sageduskarakteristikud: * EMG spektraalanalüüs: keskmine sagedus, mediaan sagedus * pöördepunktide arv * nullteljega ristumiste arv Naturaalne EMG-lihase kõigi aktivistsiooni potensiaalide algebraline summa. Sellega saab määrata sünergisti ja antagonisti koostööd. Kombinatsioon teiste meetoditega: *Elektrostimulatsioon: uuritakse väsimust, pataloogiat, haigusi: alustatakse väikeste voolutugevustega ja erutuvad aferentsed lihaskiud: tööle läheb refleksikaar, erutus liigub seljaajju. Reflektroorsel teel tekib lihaskontraktsioon ja Hoffmanni refleks: voolu tugevuse suurenemisel H-refleks kaob ja lihase otsene vastus suureneb. Määratakse motoorsete segmentide töökord: kui voolutugevus läheb liiga suureks blokeerib ära aksoni algsegmendi. *Dünamomeetria + Goniomeetria = energeetiliste kulutuste määramine kaldpinnal sooritatava lihastöö tingimustes. Coaktivistsioon ja lihase
Kuna vooluga juhtme ümber on magnetväli, siis peaks ka kaks vooluga juhet teineteist mingite jõududega mõjutama. Katsed näitavad, et samasuunaliste vooludega juhtmed tõmbuvad ja vastassuunaliste vooludega juhtmed tõukuvad. A. M. Ampère tegi 1820. a. kindlaks, et kahe pika ning teineteisega paralleelse voolujuhtme kahe ühepikkuse lõigu vahel mõjuv jõud (joonis 4.24) on võrdeline juhtmelõikude pikkusega l ning voolutugevustega juhtmetes (I1 ja I2). See jõud on ka pöördvõrdeline juhtmelõikude vahekaugusega d I I F =K 1 2l. d Võrdetegur K on vaakumi korral esitatav kujul K = 2 .10 -7 N /A2. SI-süsteemis esitatakse see võrdetegur aga kujul µ K= 0 ,
Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega ristuvassse asendisse (Oerstedi katse). Kui ühisel keskristsirgel paiknevates paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Ristuvate juhtmete vahel jõudu ei mõju. Kahe ühepikkuse ja paralleelse juhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude pikkusega l ning voolutugevustega juhtmetes (I1 ja I2). See jõud on ka pöördvõrdeline juhtmelõikude vahekaugu- sega d. Ühtekokku: F = K I1 I2 l / d . Vaakumi korral võrdetegur K = 2 .10 -7 N /A2. SI-süsteemis esitatakse ta kujul K = µ0 /2 , kus suurust µ0 = 4 .10 -7 N /A2 nimetatakse magnetkonstandiks. Ühik 1 A: Kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, milles voolab ühesuguse tugevusega vool ja mille vahekaugus on 1 m , mõjub juhtmete pikkuse iga meetri kohta
Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega ristuvassse asendisse (Oerstedi katse). Kui ühisel keskristsirgel paiknevates paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Ristuvate juhtmete vahel jõudu ei mõju. Kahe ühepikkuse ja paralleelse juhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude pikkusega l ning voolutugevustega juhtmetes (I1 ja I2). See jõud on ka pöördvõrdeline juhtmelõikude vahekaugu- sega d. Ühtekokku: F = K I1 I2 l / d . Vaakumi korral võrdetegur K = 2 .10 -7 N /A2. SI-süsteemis esitatakse ta kujul K = µ0 /2 , kus suurust µ0 = 4 .10 -7 N /A2 nimetatakse magnetkonstandiks. Ühik 1 A: Kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, milles voolab ühesuguse tugevusega vool ja mille vahekaugus on 1 m , mõjub juhtmete pikkuse iga meetri kohta
Kui ühisel keskristsirgel paiknevates paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Ristuvate juhtmete vahel jõudu ei mõju. 16 Kahe ühepikkuse ja paralleelse juhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude pikkusega l ning voolutugevustega juhtmetes (I1 ja I2). See jõud on ka pöördvõrdeline juhtmelõikude vahekaugu- sega r. Ühtekokku: F = K I1 I2 l / r . Vaakumi korral võrdetegur K = 2 .10 -7 N /A2. SI-süsteemis esitatakse ta kujul K = µ0 /2 , kus suurust µ0 = 4 .10 -7 N /A2 nimetatakse magnetkonstandiks. Ühik 1 A: Kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, milles voolab ühesuguse tugevusega vool ja mille vahekaugus on 1 m , mõjub juhtmete pikkuse iga meetri kohta
kaks vooluga juhet teineteist mingite jõududega mõjutama. Katsed näitavad, et nii ongi ning samasuunaliste vooludega juhtmed tõmbuvad ja vastassuunaliste vooludega juhtmed tõukuvad. 17 A. M. Ampère tegi 1820. a. kindlaks, et kahe pika ning teineteisega paralleelse voolujuhtme kahe ühepikkuse lõigu vahel mõjuv jõud (joonis 4.24) on võrdeline juhtmelõikude pikkusega l ning voolutugevustega juhtmetes (I1 ja I2). See jõud on ka pöördvõrdeline juhtmelõikude vahekaugusega d I I F =K 1 2l. d Võrdetegur K on vaakumi korral esitatav kujul K = 2 .10 -7 N /A2. SI-süsteemis esitatakse see võrdetegur aga kujul µ K= 0 ,
annaabi.ee 
