Peab olema määratud kirjaliku dokumendi alusel elektripaigaldise käidukorraldaja. Elektripaigaldisele peab olema tehtud tehniline kontroll ja see ka dokumenteeritud. Töösisekorraeeskirjades ja kõigis ohutusjuhendites peab olema lõik Elektriohutus. Elektriala isikud peavad läbima perioodilise teadmiste kontrolli ja see peab olema dokumenteeritud. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES Elektrikilbid peavad olema lukustatud, kui on võimalik juurdepääs pingestatud voolujuhtivatele osadele. Kilpides peavad olema tegelikule olukorrale vastavad skeemid. Elektritööriistad ja kaitsevahendid peavad läbima perioodilise kontrolli ja see peab olema dokumenteeritud. Töökohal kasutatavate tööriistade-, seadmete- ja vahendite piisavuse, vastavuse ja kasutamiskorrasoleku eest vastutab töörühma juhtija. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES Tööriistu, -seadmeid ja vahendeid tuleb kasutada nende tootjate või tarnijate juhendite kohaselt.
6) Sulavkaitse (vähemalt 3.tk.); Suurim lühisvooluväärtus ajahetkel- t, nimetatakse löökvoolu amplituudväärtuseks. 7) Tarbijad; Suurim elektrotermiline mõju elektriaparaatidele, voolujuhtivatele lattidele, isolaatoritele jne. on Ühe magistraalliiniga toidetakse kolme erinevat trafoalajaama. Antud skeem on mõeldud 3. elektrivarustuse määratud löökvoolu amplituudväärtusega, mistõttu lühisvoolude arvutamisel osutub ta praktiliselt tarbijatele ja paigaldistele (sest on üks trafo igas nn. liinis). Magistraalskeemi korral toidab iga liin kuni 5...6 alati määravaks suuruseks. tsehhialajaama
pingetust kontrollida kohalike juhenditega jätestatud korras. Viimased võivad ettenäha seadetesse sisseehitatud või eraldi pinge indikatsiooni vahendite kasutamist. Viimati nimetatuid tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt pärast kasutamist. Pingetust tuleb kontollida pinge näituriga, mille korrasoleku peab enne kasutamist kindlaks tegema kas selleks spetsiaalselt ettenähtud mõõteriistaga või lähedal asuvatele kaheldamatult pingestatud voolujuhtivatele osadele. 30kV ja kõrgema pingelistesse elektripaigaldistesse võib pingetuse kontrollimiseks kasutada isoleerkeppi puudutades sellega mitu korda voolujuhtivaid osi. Pingetuse tunnetuseks on sädelemise ja ragina puudumine. Elektripaigaldistes(väljaarvatud õhuliinid ) võib pingetust kontrollida lülitaja või töörühajuhtija üksinda. Õhuliinidel peab mastile tõusmisega või tõstuki kasutamisel pingetust
Jooni 6.1 Metalli tõmbetugevuse sõltuvus temperatuurist Jn 6.1 kujutatud tõmbetugevuse vähenemine võib viia elektrit juhtivate konstruktsioonide lagunemiseni vibratsioonide ja elektrodünaamilise jõu löökide mõjul. Ülalkirjeldatud kolmest mõjutegurist on kestval kuumenemisel kõige olulisem teine, s.t kontaktidele lubatud temperatuur ja seetõttu lubatakse ka voolujuhtivatele lattidele jaotlates suurimaks püsitemperatuuriks lub 70 C (6.1) Isoleerimata lati temperatuuri arvutamiseks lähtume soojustasakaalu võrrandist I 2 ra dt cG d Qko Qki dt , (6.2) kus I - latti läbiva siinuselise vahelduvvoolu efektiivväärtus, A, ra - 1 m pikkuse lati aktiivtakistus, /m, c - lati materjali erisoojus, J/(kg·K),