Teistel juhtudel võib jaotada aga molekulmassi järgi (poorne geel, ühtne laeng SDS) Elektroforeesi kaudu tseeta-potentsiaali mõõtmine Laeng avaldub järgmiselt Aga Selle modifitseerimisel (asenduse tegemisel) saame ka valemi potentsiaali leidmiseks. Seega saab elektroforeesil potentsiaal määrata Elektroosmoos Elektroosomoos on protsess, kus dispersioonikeskkond liigub, dispergeeritud faas ei liigu. See võimaldab kuivatada esemeid n. palke. Teise rühma el. kin nähtused Voolamispotentsiaal Kui suruda kolloidlahus läbi membraani, tekib potentsiaal membraani eri külgede vahel. See on voolamispotentsiaal. Vt. ETTE BENSIIN PLAHVATAB. ÄRA PANE PLASTIKPUDELISSE Sadenemispotentsiaal Sadenemispotentsiaal tekib vedeliku liikumisele, sadenemise käigus (nagu jões) kogunevad ühed osakesed põhjakihti, teised pinnakihti. Nii tekib potentsiaal, mis on sadenemispotentsiaal. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott
Kontsentratsioonide väiksema hulga ainet ruumist pinnakihti, muutub pindpinevus d toime.Laminaarsel (vedelikukihid liiguvad üksteise suhtes membraani, siis tekib mõlemal pool membraani potentsiaalide vahe- erinevuse tõttu on kile keskel pindpinevus suurem (' > ), võrra. Töökuluosmootse rõhu ületamiseks on Vd, kus V on lahuse paralleelselt) voolamisel kehtibNewtoni seadus F = S (dv/dy). voolamispotentsiaal. -potentsiaali definitsioon: Mõttelist pinda, adsorptsioon väikesem ('< ), mis põhjustab Kahe-dimensioonilise ruumala. Pinnaenergia muutub Sd. Tekkinud tasakaalus Sd= - Pindliig: süsteemi komponendi pindliiga ehk absorbeerunud aine milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, rõhu erinevuse (PS > PS') ja vedelik hakkab voolama äärtelt Vd (1), kuna =cRT ja d=RTdc (2). Kuna eeldame, et ka
Teise rühma moodustavad need, mille korral faaside liikumist põhjustab väline mehaaniline jõud. o Elektroosmoos on peenestuskeskkonna liikumine välise elektrivälja mõjul, peenestatud faas jääb paigale. Puu kuivatamine. Voolamis-ja sadenemispotentsiaal laetud osakesed pannakse liikuma mehhaanilisel jõul Sadenemisp tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus. Kui surume kollidlahust läbi membraani, siis tekib mõlemal pool membraani potentsiaalide vahe- voolamispotentsiaal. -potentsiaali definitsioon: Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse potentsiaaliks- Lisandite mõju: on kolloidosakese püsivuse mõõdupuuks. Indeferentsed elektrolüüdid ei muuda olulikselt kolloidosakeste potentsiaalihüpet . Kuna aga vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis
annaabi.ee 
