5-0.8% agarit) saavad voogata ka paljud "tavalised" bakterid, näiteks Escherichia coli ja Salmonella. Seega tundub, et bakterimaailmas on selline liikumine üsna levinud. Voogamist kasutades koloniseerivad bakterid mimesuguseid pindu (patogeenid epiteeli jne). Virulentsusfaktor. Vibrio ja Aeromonas on bakterid, kellel on erinevate liikumisviiside jaoks eri tüüpi viburid: ujumiseks kasutatakse tupega ümbritsetud polaarset viburit (seda energiseerib Na-gradient) ja voogamiseks arvukaid külgmisi ilma tupeta vibureid (energiseerib prootongradient). Vibrio'l on välja selgitatud, et voogamist vallandav signaal on keskkonna tõusnud viskoossus. 37 Arvatakse, et sensoriks võib olla polaarne vibur, mille pöörlemise takistamine viskoossuse tõttu lülitab sisse voogamise eest vastutavate geenide avaldumise. Voogaja elutsükkel 1. Voogamisele üleminekul rakud pikenevad (tekivad filamentsed paljude nukleoididega
lasA, lasB (elastaas, oluline ekstratsellulaarne proteaas, mis põhjustab kahjustusi kudedes, lõikab immuunoglobuliine, tsütokiine jt olulisi immuunvastuse valke), eksotoksiin A (inhibeerib EF-2, translatsiooni) ja aluselise proteaasi geeni. Lisaks aktiveerib LasR teise hulgatunnetusraja regulaatrogeeni rhlR. Rhl-süsteem tunnetab C4-HSL (butanoüül-homoseriinlaktoon), mida sünteesib RhlI ja millega seondub regulaator RhlR, mis aktiveerib ramnolipiidide sünteesi (vajalik voogamiseks) ning LasA ja LasB ekspressiooni. Hulgatunnetus peab olema bakteritel täpselt regulaaritud tagamaks õiget ajastatust ning õiges keskkonnas virulentsusgeenide ekspressiooni. P. aeruginosa'l on 4 valku, mis reguleerivad hulgatunnetussüsteemide ekspressiooni või vastust signaalmolekulile. Lisaks neile neljale on bakteril palju regulaatorvalke, mis sarnanevad LasR-i või RhlR-ga. Need valgud on transkriptsiooni-regulaatorid, mis osalevad hulgatunnetuse reguleerimisel, kuid
annaabi.ee 
