( vt. 2.1.Operatsioonijärgne jälgimine). Operatsioonihaav. Seab ranged nõuded patsiendi hügieeni ja personali aseptika ning antiseptika osas, et vältida haavanakkusi. Operatsioonijärgne haavavalu. Patsiendid vajavad operatsiooni järel valuravi (valuvaigistid+asendiravi). Veenitromboos või kopsuemboolia. Kõige sagedamini tekib tromboos ägeda haiguse või operatsiooni tõttu immobiliseeritud haige pikaajalise voodireziimi ajal. Ennetamine: antiembooliasukkade kasutamine, jalgade (säärelihaste) aktiivsed ja passiivsed võimlemisharjutused. Immobilisatsioon. Immobilisatsiooni aeg võib olla lühema- või pikemaajaline sõltuvalt operatsiooni raskusest, opereeritavast piirkonnast, haige seisundist jm. Pikemaaegse immobilisatsiooni korral on tähtis asendiravi, lamatiste profülaktika, hea hügieen. Samuti aktiivne ja passiivne võimlemine. Parenteraalne toitmine
krambid. Spinaal- või epiduraalanesteesia ajal on võimalik vererõhu langus, sellepärast tuleb pidevalt jälgida patsiendi vererõhku ja südametegevust. pärast operatsiooni, mis läbi viidud spinaal- või epiduraalanesteesias, võib mõnda aega püsida jalgade tuimus, samuti võib olla raskendatud põie tühjendamine vajadusel asetatakse põiekateeter. Spinaalanesteesia järgselt võib esineda mööduv peavalu, mille ravi nõuab mõnepäevast voodireziimi. Üliharva võib esineda närvikahjustust (https://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/Anesteesia_-_eesti_keeles_0.pd f) Muud rakendused: Kohaliku anesteesia võib kasutada ka mõnede krooniliste seisundite diagnoosimisel ja valu leevendamisel pärast operatsiooni. Uuringud on näidanud, et lokaalne anesteesia võib olla kasulik kui opioidid, nagu morfiin, valu ravimiseks pärast kogu põlveliigese asendusoperatsiooni.2010
ajal opereeritud jala viimine põrandale, istumine voodiäärel, jalad põrandal ja kätega voodile toetudes. Voodisse minek toimub vastupidises järjekorras. Endoproteesiga jalga võib harilikult koormata vastavalt valule, kuid libiseva naelutusega jalga alati mitte. (Mustajoki jt 2001). Puusaliigese poolproteesiga võib jalale toetuda kohe. Osteoporootilise luu kildmurru puhul võib jalale toetuda tunduvalt hiljem. Kui murd on vaatamata fikseerimisele instabiilne, soovitatakse 3 6 nädalat voodireziimi ja alles seejärel täielikku jalale toetumist. (Kunnamo jt 1995.) Osteosünteesi puhul maksimaalsele liikumisamplituudile piiranguid pole. Pärast poolproteesi paigaldamist peab kahe esimese kuu jooksul vältima ulatuslikku sise- ja välisrotatsiooni ja ka üle 90°-list külgfleksiooni. See hoiab ära proteesi nihestuse. (Kunnamo jt 1995.) Liikumis- ja istumispiirangud ning käimise abivahendid valitakse individuaalselt küünarkargud, rulaator. (Mustajoki jt 2001.)
Veenilaiendid ehk vaariksid ehk veenikombud on veenide (eriti alajäsemete) seinte väljavenimistest tekkinud laiad kohad. Veeniklapid ei ulatu enam kokku ja veri voolab tagasi. Sellest tekib omakorda suurem surve seinale. Veenilaiendite tüsistus- komudes seisvas veres tekivad tromibid ( flebiit, tromboflebiit) , mis muutuvad emboliteks. Ohtlik vere haigus. Põletiku kohal on nahk tuline, punetav , valuline, võib olla ka kehakaalu tõus. Vahel vaja voodireziimi. Soovitame: kaaniravi, konntrast dussi, detox plaastrid, kuiva meresoola vann jalgadele, B3 keratiniini, kvertsetiini, foolhapet, ascorutiini. Jahutavad geelid, külma kapsalehte , takja teelehte . Salvina traumaeel (heel) , kaanikreem, mumio salv. Grippheel ennetamiseks. Endistool-immuunsust tõstev tablett. Hemarroidid - veenid laienenud? HEMAROIDID: (veenikombud) põhjuseks on vaagna piirkonna veenide kahjustused, hormonaalsed häired