lasta oma kujutusvõimel vabalt lennata. Vanamoodsaid traatpuure peetakse üpris igavaks ning nii loomaomanikud kui ka “korteriomanikud“ ise naudivad rohkem värvikaid mitmekorrulisi plastikust “moodulelamuid“, mille erinevad osad on omavahel plastiktorude kaudu ühenduses. Neis on nii magalad, restoranid kui ka tervisekeskused, isegi vaatlustornid. Hamstri kodu • Kui su hamstri koduks on traatpuur, pead sinna panema ka väikse pehme vooderdisega pesakasti. Sinna saaks su väike sõber ohutunde korral peitu pugeda. Jälgi, et sa ei paneks puuri otse päikesekiirguse kätte. • Püüa vältida suuri temperatuurikõikumisi. Pesamaterjal • Pesa tarbeks peaksid muretsema spetsiaalset materjali, sest hamstrid armastavad kõike närida ning nad võivad oma “voodimaterjali“ alla neelata. Ent paljud kiud pole seeditavad ning loomakese sooled võivad ära ummistuda, mis võib lõppeda kurvalt. Puuri põhja puistatakse
Kiivitaja on levinud kogu Euroopas. Eestisse enamasti kiivitaja talveks ei jää, ent kaugele siit ta ka ei rända, vaid talvitub Inglismaal, Prantsusmaal ja mujal Kesk- ja Lääne-Euroopas. Ta võib elutseda nii üksikpaaridena kui ka kolooniatena. Toitub peamiselt putukatest. Pärast saabumist ja isegi läbirände ajal võib näha kiivitaja mängulendu, mida saadav "kii-vit" hüüde rida ja omapärane tiivavuhin. Pesa on kiivitajal küllaltki primitiivne, peentest kõrtest koosnev ja vähese vooderdisega. Kurnas on 4 pirnikujulist pruuni-musta laigulist muna. 33 päeva vanuselt hakkavad noored linnud lendama ning koonduvad järk-järgult salkadesse. 4 Header and footer ; nimi Kiivitaja äraränne toimub üsna vara. Enamjaolt kaovad nad kuidagi märkamatult juba augusti lõpuks või septembri esimesel poolel. Putuktoidulise linnuna piirab kiivitaja kahjurputukate levikut. Kiivitaja ei kuulu looduskaitse alla. Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind
Sage ka püldudel. Elutseb nii üksikpaaridena kui ka suuremate kolooniatena. Ränne Rändlind. Eestisse saabub märtsis, pesapaikadelt lahkub juulis, rannaniitudel kohatakse oktoobri lõpuni ja novembriski, väga harva võib talvituda. Toitumine Toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest, limustest, vihmaussidest, hulkjalgsetest. Tihti sööb ta mardikaid. Sööb kaerasorisid ja rohutirtse. Pesitsemine Pesa primitiivne, peentest kõrtest, vähese vooderdisega. Asub pesitsema siis, kui põhilised põllutööd on juba lõppenud. Kurnas tavaliselt 4 muna. Esimeste kurnade hukkumise korral võib muneda mitu järelkurna. 4Tikutaja Gallinago gallinago Umbes rästasuurune. Tikutaja teeb lennates saba ja tiivasulgedega selliseid liigutusi, mille tulemusena tavaliselt vaikne lend omapäraselt möhisevaks muutub. Eriti sage on see heli kevadel, mängulennu ajal, mil isalinnud kõigest väest möhiseda püüavad. Selle eripära tõttu
annaabi.ee 
